Lill

Ärkad ühel hommikul üles ja avastad, et sulle meeldivad peaaegu kõik inimesed :) Naerma ajavaid asju on rohkem kui vihale ja said teha risti järjekordsele eneseületusele, siis :)))) Noh ja kui koolilaps saab koolis mitte lihtsalt viisi, vaid plussiga, hoolimata sellest, et koolikott koolist tulles ukse kõrvale kukub ( ja ma tegelikult saan aru, et ta võiks õppida õppima, aga saate aru 5+, las olla praegu), siis tundub, et need Tarmo Urbi välja toodud punktidel on täitsa mõte sees :)

1. Igasugune negatiivsus on täiesti ebapraktiline. Eestlane on ju praktiline inimene. Milleks praktiseerida negatiivsust, kui see mitte midagi ei anna? Ta ei loo häid inimsuhteid, ta ei ravi su tervist, ta ei tee su tuju heaks ega su päeva kaunimaks. Kõikides situatsioonides on võimalik jääda positiivseks. Kõigis situatsioonides tuleb jääda iseendaks. Tuleb aru saada, mis on elus tähtis ja mis ei ole tähtis.

2. Inimsuhetes tuleb olla aus. On inimesi, kellega me suhtleme viisakusest või harjumusest, kes tegelikult ammu ei kuulu enam meie vibratsiooni. Hinda seda, mis on sulle tõeliselt tähtis ja neid inimesi, kes on sulle tähtsad ja tee neid asju, mis on sulle rõõmu valmistavad. Ma arvan, et rõõmsameelsus on meie ainus kohustus looja ees, sest rõõmsameelsusest algavad kõik ülejäänud head asjad.

3. Võtke rohkem aega iseenestele – mõtlemiseks, lihtsalt molutamiseks, mediteerimiseks. Ükski õigustus, miks sul halvasti on, ei ole piisav. Iga loll oskab ennast õigustada. Aga see ei too kaasa tulemust, see ei paranda mitte midagi. Parem siis paranda ja kui vaja muuta, muuda.

4. Elamine ja elu on nii suur kingitus inimesele, et see peab olema nagu film, see peab olema huvitav. Kui sa oled rõõmus, siis võib elada. Kui siin ei sobi, siis mine kusagile, kus sobib. Leia see koht planeedil. Universum on suur, meil ei ole kohustusi mitte kellegi teise kui looja ja iseenda ees.

5. See, mida sa oled, seda sa kiirgad enda ümber. Haige lehm annab haiget piima. Ja kui sa annad haiget piima, siis ükskõik kui head su kavatsused ka poleks, ikka sa annad haiget piima.

6. Lapsevanemad, ärge unustage seda, mida te oma vanemate juures vihkasite. Ärge tehke seda oma lastele. Siis see jääbki kestma. Täiskasvanud peaksid tegelema sellega, et mitte unustada, millised nad ise lastena olid. Sest see laps meis ei sure kunagi. Seni kuni see laps meis on elus, me oleme ise elus, seni on meil veel arengut, kui me veel liigume, kasvame ja meil on huvitav. Ühel päeval, kui me oleme lihtsalt mingid vinguvad pateetilised täiskavanud, siis me oleme igavad. Siis ei ole enam midagi teha

7. Tuleb olla aktiivsem, selles osas, mida sa vajad. Tule kätte võtta ja see saavutada. Ei maksa üle hinnata teisi inimesi. Näiteks, et üks mees on nüüd kuskil minister, ta on ikka inimene. Ameerikas on selle kohta väga hea ütlus: “Tõesta mulle, et sinu sitt ei haise!”. Me kõik oleme inimesed, me kõik peaksime omavahel suhtlema ja rääkima. Nii peaks olema, et igale inimesele on võimalik juurde tulla ja öelda: “Kuule, räägime nüüd asjad selgeks ja paneme asjad toimima!”. Vastasel juhul on see elude raiskamine.

8. Väga tähtis on hinnata pühadust. Loodus on püha, me koosneme sellest. Me peame armastama Maad, kes on meie kõikide ema, kes meid kannab ja toidab. Me ei tohi solkida iseenese imeilusat olemust mingisuguste mürkidega, koledusega, labasusega. Kui sellele järgnevad tagajärjed, siis ära vingu.

9. Julgust ja vaprust on vaja, kui sa tahad olla õnnelikum, tervem ja rõõmsam, sest keegi teine ei tule sind päästma. See aeg on möödas. Võibolla kui muutub kogu planeet, siis saabub uuesti ka kangelaste aeg, praegu seda ei ole.

10. Hopid ütlesid kunagi, et Elu jõgi liigub ookeani poole täiega, ära karda seda jõge, hüppa keskele, me kõik oleme selles jões. See on Elu jõgi, mis meid kannab, usalda seda. Ja ära unusta, et meie ise oleme need, keda me oodanud oleme.

ja siis veel sinna juurde need tuhat ja rohkem inimest, keda me sellel suvel käsutanud olen ja kuna nende hulgas on olnud ikka eriti säravaid pärle, siis minu unenäod on ikka vägagi lahedad :).

Ma olen ju rääkinud, et mulle meeldivad sellised suvalised pildid rohkem kui  naerata kaamerasse omad. Mulle võivad need ju meeldida, aga selleks, et neid saada, ei piisa ainult minust. Ikka “hulle” on ka vaja, kes unustavad ennast pigem midagi tegema kui niisama kohmetult kaugusse vahtima. See pere ütles kohe ära, et nemad tahavad ja teevad ja ma vaadaku ise, kuidas hakkama saan. Ma valisin ainult kohti ja suunasin…ja no ikka mõned nunnupildid tegime ka :)

Rubriigid: muu, õues, pered. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

4 kommentaari postitusele

  1. eve kirjutab:

    mõnus mürgel!

  2. Õ.K kirjutab:

    Lahe! Rõõmsad ja terve jumega lapsed :)

  3. Liis kirjutab:

    See on kindlasti kõig elurõõmsam ja ilusam seeria, mis ma näinud olen. Fantastiline!!

  4. KarmenKiteKat kirjutab:

    Viimased kaks pilti on eriti ägedad :P

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.