Lill

uus tuba

Teine ruum meie majas, millega ma kohe algusest peale rahul pole olnud, on koridor. Või kuidas iganes seda ruumi nimetakse kuhu kohe uksest sisse astudes satud. Keegi väga kummaline inimene värvis seinad kollaseks ja see inimene olin ju mina. Ma vist ise ikka ei värvinud, aga loa andsin ja mulle isegi ei meeldi kollane. Ideed olid nagu ok sellel hetkel kui see ruum tehti, aga ju siis olen mina vahepeal muutunud….

Selle riidekapi saime koos nõmme majaga. Mingi hetk Kalle puhastas seda, aga see peegel on vana ja täpiline ja ega see vaatepilt sealt ilus ei olnud ;). Nagu igas normaalses peres sattus ka kapi otsa ja taha ja ukse külge ikka mingid suvalised asjad ja no kokku see ikka ei sobinud kohe kuidagi…

Riiete riputamissüsteem oli iseenesest lahe. Keegi meie perest pole eriline riidepuude kasutaja ja niimoodi rippudes ei elanud riided üksteise seljas. Miinuseks muidugi see, et kui nagisid on palju, siis on ka riideid palju ja üks mees meie majas suutis pidevalt terve esimese rea oma riideid täis riputada. Alumistes korvides käisid mütsid-sallid-kindad ja isegi kui lapsed käivad ühe ja sama mütsiga terve talve, oli neid seal kastis mitu ja iga hommik oli vaja sobrada ja koguaeg oli kõik kadunud.

Ja ausalt pean ka tunnistama, et kõiksugu nikerdused ei ole enam väga minu maitse :)

See alumine pilt muidugi on nats ülepingutatud, sest ma juba hakkasin asju ära panema ja nii hull see vaatepilt igapäevaselt ei olnud, aga mõnel hommikul siiski :)

ja laelamp oli iseensest lahe, aga ka kollane ja valgust oli ikka vähe jne jne…

Kui kõik tühjaks sai viidud – kapp maale ;), asjad mustadesse kottidesse ja paar meetrit eest ära, siis jäi alles kollane sein. Kes see värvib – mina värvin.

Kallele meeldib viimasel ajal asju osta. Tal on mingid oma lemmikpoed ja ta muudkui ostab sealt midagi koguaeg. Enamus asju ei läbi minu sõela ja nii ta peab neid oma toas hoidma ;), aga mõni ikka mahub. No aga mis ma teen….saadab poest pildi, mina ütlen, ära osta, tema ikka ostab :). Selle kollase pingiga ma lubasin proovida, et kui ma ära värvin ja siis sobib, siis võib jääda.

Esimene töö oli teipimine. Kuna minus ikka väga head maalrit peidus ei ole, siis kõige võimaliku ja võimatu teipimine tuli ainult kasuks. Kuigi see kasu oleks siiski võinud veel suurem olla :).

Seinad on liivapritsiga puhastatud ehk siis väga soonelised ja ikka tuli pintsliga jubedalt udjada, et kõik praod värvitud saaks. no ikka jubedalt :) ja kokkuvõttes ma annaks hindeks kolm miinus, sest lisaks udjamisele juhtus täiesti vabalt ka see, et värv hakkas jooksma. Muidugi mitte kohe, vaid näiteks siis kui ma olin juba teise seina jõudnud. Ühesõnaga, mind kui maalrit keegi tööle ei võtaks :)

Kui seinad said värvitud, siis võtsin kapi ette. Seda oli ikka sada korda mõnusam värvida ja et see veel eriti mõnus oleks, siis tuli see lahti kruvida :)

Natuke pesu ja teipide ära kiskumist ja Kalle avaldas kohe mitu korda arvamust, mis ta maalrist arvas, aga ma ei lasknud ennast sellest väga segada, sest oleks siis võinud ju siis ise värvida…ja liistu otsad oleks ju ikka võinud ka värvida… ;) ja saigi asuda minu lemmiktegevuse juurde.

Ma kohe üldse ei saa aru, kuidas sisekujundajad töötavad. Mina oskan mingi asjad kohta öelda alles siis, kas see sinna sobib kui see sinna kohale on pandud. Mul sellist ruumitaju või mõõdumõõtu küll ei ole, et kohe oskaks öelda, et jessss nii on parim lahendus. Eelmine oli ju ka ok, aga kui ikka terve sein must jopesid ripub, siis oli lõpuks tunne, et majas on igapäev mingi suur matus…. Nagu meil ikka, siis natuke üliemotsionaalseid vaidlusi vaheldumisi pilt on ja häält pole tunnikestega ning jälle teema juurde tagasi tulekut, siis lõpptulemuse koha pealt ei saaks öelda, et ma oleks väga järgi andnud ;)

Mulle enne ei meeldinud, mina tahtsin teistmoodi, mina tegin ja siis ma võiks öelda kuhu tuleb peegel ja mitu nagu seina saab :)

See pink on Kalle ost ja sellega olid kõik nõus. Istme all on kast kus nüüd käivad mütsid-sallid. Nagi on meil minuarust olnud nii kaua kui ma seda mäletan ja mingil hetkel on keegi selle valgeks värvinud. Pilt on Kalle üha kasvavast maalikogust, millest peaks ka ükspäev kohe eraldi postituse tegema ;)

Peegel oli enne ka seinal, aga teistpidi, sest paksud inimesed (nagu mina enne) arvavad enamasti, et kui ülevalt poolt rinnuni on ilus, siis sellest piisab :) Pink on siis sellest ukse ja maja rohelisest ühe tooni võrra heledam ja kolm nagi läbisib testi – mitte liiga nikerdatud.

Need kaks ust ootavad nüüd oma järge. Keegi – loe mina, peaks neist nüüd liivapaberiga üle käima ja ära värvima. Väga kiire ju sellega pole ja ma nüüd ootan, et õues oleks piisavalt soe, et seda ei peaks toas tegema :) ja siis helerohelist värvi.

Ja ongi kõik….. lamp on home artist ja uksed jäävad selliseks nagu nad on :) see vaip ei sobi enam, aga kuna see on ikkagi minu enda tehtud, siis küll ta uue koha leiab :)

Mõnusalt valge ja väga avar on küll… ja järgmine ruum ootab juba oma järge…

Loeks kulud ka kokku – kui rohelisest värvist piisab kapi värvimiseks, siis 7,5 liitrit ja nats alla 60€…teipi oli meil kodus piisavalt. Pintsli ostsin aga värvirullid olid olemas. Roheline pink oli 15€…see halli hinda ma ei tahagi teada ja need hallid nagid ostis ka Kalle….

Ma olen ikka nii osav säästuremontija :)

Rubriigid: minu kodu. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

6 kommentaari postitusele uus tuba

  1. Katrin kirjutab:

    Tere, Krista!
    Uutes värvides esik lausa särab :) Kuid mulle meeldib ikka Su vana nagi rohkem – selleks on ainult süsteemi vaja, et üks inimene kõike ära ei hõivaks. Tegin Sinu järgi meile ka taolise ja igal pereliikmel on seal oma nagid mis tema kasutuses ja keegi teiste omi ei puutu. Toimib imehästi! Olen siiani tänulik Sinu hea mõtte eest.
    Kui peres on rohkem kui kolm liiget, siis selline “nurga-nagi” on tõeliselt tüütu ja närvesööv, eriti kui see veel nurgas seisab. Olen omal nahal hästi tundnud :D Ei ole praktiline suure pere puhul – kuid ilus küll – kui seal vaid 2-3 jopet ;)
    Jaksu uuteks väljakutseteks!
    Tervitab Katrin

  2. Ingrid kirjutab:

    Avar on tõesti. Puhas sein on ikka ilus.
    Aga pean tunnistama, et ma olen alati seda endist jopede-riputus-nagi-riiuli-süsteemi igatsevalt vaadanud ja endale tahtnud :-P Kui ma nüüd su selgitusi loen, siis jah … ei ole ju vaja, et kõik nagid seisavad täis ja tegelikult kasutad vaid 1-2 asja. Ja iga kord välja minnes hunnikust oma kinnaste jm otsimine … oi-oi kui tuttav tunne.
    Hmmm … ma pean kohe kriitiliselt hakkama oma esikulahenduse peale mõtlema ja suure tõenäosusega seniseid ideid korrigeerima :-D
    Edu järgmiste projektidega!!!

  3. Red Whortleberry kirjutab:

    Mina jälle vaatan, et kas tõesti on lambikupli küljes juba varajane kärbes?

  4. Krista kirjutab:

    Katri – ups, ma kiivrite peale ei mõelnudki…no vanasti olid need meil ka seal riiuli peal, aga nüüd tõstsin lihtsalt eest ära ;)…kevadel läheb ju neid jälle vaja

    Ene – mulle ka meeldivad kõik need meie maja uksed, mis “ootavad korda tegemist”.

  5. Ene kirjutab:

    Minu arvates näeb see WC uks maailma parim välja, vähemalt pildil. Täiesti ainulaadne, kaunites sügistoonides ja harmoneerub hästi pildiga. Kaunis nagu Ontika pank, kus kiht-kihilt ajalugu lugeda saab. Šedöövr, ma ütleksin.

  6. Katri kirjutab:

    Väga äge, ja eriti äge on pealehakkamine. Meie esiku suurim probleem on kiivrid – neid on seal kokku vast kümmekond – neli tavalise ratta kiivrit, kolm trikiratta kiivrit, kolm suusakiivrit. Mujal majapidamises pole neil ka head kodu ja no ei oska mõistlikult välja mõelda kuidas ja kuhu neid paigutada. Ohtlik elu.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.