Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2006

Lill

isad minu piltidel

Emad lastega on täiesti tavaline pilt. Hoopid teine asi on vaadata isasid koos lastega. Minu arust on neis palju rohkem siirust ja mängu. Samas puudub neil silmis hirm ja alalhoiuinstinkt, mis antakse naistele koos lastega kaasa.
Mulle kohe meeldib neid isasid või siis lapsi;) pildistada…


nii tõsine jutt on neil pooleli


nali oli ;)


vanaisa jaoks on ikks tegu portselanist õrnemaga


see on minu isa…. ei ole minu oma on… ei ole…


mmmmm… mämm, mämmm…. ja mulle öeldi, et ainult emad söövad lastega kaasa ;)


musi … ja hooga veel üks musi


üks issi kahe peale


ühte naist lõbustada ei olegi ju niiii raske ;)


mäest üles ja alla ja läbi metsa… parampa..parampa.. parampampampmaaaa


kust siis veel õppida?


uni tuleb nii peale…


………….

Rubriigid: klõpsutaja | 3 kommentaari
Lill

Kalle uus elu

Lugesin just Leevikese isast ja kohe ei saa kirjutamata jätta Ketlini isast.

Kallel hakkab pidevalt uus elu. Siis ta otsustab süüa tervislikult, teha sporti, ja süüa tervislikult ja teha sporti (meelega kirjutasin mitu korda… et rõhutada olulist)… jne.
Alati algab uus elu suure entusiasmiga… Hoomikul vara minnakse jooksma… olgu või väljas -20 kraadi. Lõuatõmbamise jaoks pani meie töömees ühe uue elu alguses õue isegi toru.
Siis tuleb võimlemine. Ükskord olen näinud isegi kätekõverdamise harjutamist, mis pidi viima 100 järjestikuse kõverdamiseni…
Ja ükskord uues elus käis kogu asja juurde karastamine! See pidi eriti kasulik olema… aga kahjuks (või õnneks) ainult ükskord seda juhtuski.

Pärast võimlemist tuleb söömine. Uue elu alguses sobivad selleks kõige paremini porgandid, õunad ja maitsestamata jogurt.
Mõnes uues elus otsustab ta esimesed kolm päeva liha mitte süüa… siis pean mina mõistev olema ja taimetoitu tegema!

Uus elu, aga muutub õige pea tavaliseks eluks… ja tavalises elus Kallel ei ole aega hommikuti joosta… sest magada on nii mõnus! Lõuga tõmmata….. sest õues on ju niiii külm!
Hommikuti porgandit süüa… sest palju paremaid asju süüa ja punktiks on keegi jälle!!!!!! komme ja küpsiseid laua peale ostnud…. (ok! ostsin mina… aga üks tahtejõuline inimene ei lase ennast ju sellest häirida)
Ja üks mõnus liharull sobib teisipäev lõunaks väga hästi….

Nii siis Kalle elu veerebki… paar korda aastas hakkab uus elu!… mis tavalise elu rööpast välja lööb…aga, see läheb mööda.

Rubriigid: Uncategorized | 4 kommentaari
Lill

Ketlini sõbrajutud

……….. algus mida ma ei oska kirja panna….
Ühesõnaga Ketlini elu väikesed naljad…. hakkavad “ilmuma” Ketlini sõbrajuttudena…

Ketlinil käis sõbranna Maibrit külas. Pandi siis väike Maibrit, kes veel ei istu ega kõnni Ketlini kõrvale lamama… Ketlin siis viisakusest istus natuke tema kõrval… vaatas teda… ja kui ise püsti tõusis, tahtis sõbranna ka püsti aidata!

Maibrit roomas tooli alla. Meil selline neilja jalaga (üllatus, üllatus) vana tool, millel on veel mingid pulgad abiks. Maibrit mahtus sinna küll ilusti alla… aga Ketlin tahtis ka talle sinna seltsi minna. Kuid neil läks seal kitsaks ja lükkasime igaks juhuks tooli laua alla (siis oli tooli all veel vähem ruumi, sest laua jalg oli ka tooli alla) Ketlin otsustas, et nüüd on parem ise enne minna… ja siis kutsus Maibriti ka….. kes muidugi ei jätnud juhust kasutamata…. nii nad seal puntras püüdsid olla…
tädi Helena ütles, et kõik lapsed tahavad ju onni teha !

Ketlin käis vanaema juures ja Rasmus ja Markus tulid temaga mängima. Rasmus jonnis ja ei tahtnud mängida.. ja ütles Ketlinile….ära käi mul järgi… mine ära… mine ära…
Markus, kes vaatas diivani pealt pealt, ütles…. Rasmus, kui sa Ketlini sõber ei ole, siis ei ole mina sinu sõber ka!

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar
Lill

meile meeldib

Ketlin õpib nii kiiresti uusi asju, et minu arust võib iga päev kirjutada uue jutu uuest inimesest.
Praegu õpib Ketlin ise sööma.
Hommikul, kui me oleme ära teinud esimesed iluprotseduurid, hakkame me hommikust sööma. Söögiks on meil tavaliselt puder (see on rukkihlebepuder ja ainuke puder, mida mina söön… ja nii kaua kui mina putru keedan, ei tule meie peres muud putru hommikuks)
Nii kaua kui mina keedan tirib Ketlin oma tooli laua äärde ja otsib mööda maja oma põlle taga. Kui kõik asjad on üles leitud ja omal kohal, hakkame sööma.
Mina panen üudru Ketlini lusika peale ja tema paneb selle suhu!
Vahepeal tempo tõstmise mõttes söödan teda lisalusikaga ka… Kui söömine on lõpetatud on Ketlin sellise näoga:

Ja algavad meie teised iluprotseduurid ….

teine jutt:
Ükspäev lugesin raamatust, et esimesel aastal tuleb lapsel lasta sirgeldada! st. joonistada pliiatsiga sinu poolt soovitud pinnale :)))
Selleks pakkisime pere auto peale.. sõitsime poodi…. ostsime kõige odavama tapeedi ja teipi… ja kleepisime kogu meie vaba seina paberit täis…ning nüüd võib meie väike Picasso “tööle” hakata.
Esialgu on joonistamise juures kõige huvitavam vildika korgi ära võtmine ja tagasi panemine….aga …. vaatame mis edasi saab….

Rubriigid: Uncategorized | 6 kommentaari
Lill

minu oma

aeg läheb ikka nii kiiresti ja kuidas sa veel aega peatada saad, kui teha üks pilt… või mitu.
Meie tegime mitu…





tegelikult ma mitu päeva hoidsin seda omale, sest eputada ju ei sobi :)))… aga keegi peale minu ei peagi ju meid imetlema…
Ketlin on minule kõige kallim ja ma ju võin kasvõi iga päev 10 pilti temast üles riputada…
Pildid ise on tehtud suvel, siis kui Ketlin oli 8-kuune ja tädi Krinsli tegi… mina tegin nüüd need lihtsalt natuke teistsuguseks ;)

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar