Arhiiv kuude lõikes: märts 2006

Lill

kuidas Ketlin ja Margared ükskord ammu sööma õppisid


Kõige pealt nad ei oska ju üldse süüa, siis nad ei taha süüa ja siis kui neile ükskord hakkab söömine meeldima, siis neil on vaja kindlasti süüa just siis kui teine sööb ja just seda mida teine sööb. Nii neil kombeks koos sõbrannaga söömist harjutada ja näha on, et nad võtsid seda väga tõsiselt.

Nüüd käib see söömine nii ja naa, on paremaid ja halvemaid päevi. Mõni päev süüakse enda kasvõi lõhki ja teine päev ei taheta eriti midagi. See söök, mis täna oli lemmik ei tarvitse homme enam üldse maitseda. Aga sõbranna söök tundub ikkagi ahvatlev. Isegi siis kui Ketlin mitte kunagi enne pole olnud nõus sellist asja sööma, on ta alati nõus pool sõbranna einest nahka pistma.

Rubriigid: Uncategorized | 4 kommentaari
Lill

Kalle lill


ühes filmis oli selline koht, kus õnnetu näoga mees, koer rihma otsas, seisab lillepoes ja räägib – ausõna ma tegin kõik, aga ma ei tea mis tal juhtus, palun öelge, et see ei ole minu süü….muidu ei saa ma mitte kunagi enam seksida….
Küsimus oli siis selles, et mehele öeldi, et kui ta ostab endale potilille ja järgmine aasta võtab endale koera ning kui nad mõlemad on 2 aasta pärast veel elus. Vot siis võib ta hakata inimsuhte peale mõtlema.

Kui meil siis oli ükskord Kallega raske aeg, ostsin mina talle ka potilille ja ütlesin, et kui see nüüd sinu käes ellu jääb, siis ma usun sind et sa ka meie 3 lapse eest hoolitseda suudad :))))

Nüüd on igatahes nii armas vaadata kuidas ta juba 3 aastat vähemalt selle lille eest ilusti hoolitseb ja lill isegi õitseb tal ning vähemalt kaks korda suuremaks kasvanud on.

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar
Lill

minu lilled


kui ma noor olin, siis toppis ema ikka minu tuppa mõne potilille ja käskis selle eest hoolitseda. Loomulikult läks mul see pidevalt meelest ära ja siis oli kaks võimalust, kas ta kastis neid lilli ise või nad lihtsalt surid ära.
Kui ma juba täiskasvanud olin, siis mulle juba täitsa meeldis kui mul toas lilled olid. Mis muidugi ei tähendanud veel seda, et ma nende kastmist ei oleks unustanud.
Nii siis käis neil pidev ellujäämisvõitlus ja alati nad ei võitnud.

Peale selle ei mäleta ma midagi hullemat kui aiatööd. Ma ei saanud üldse aru, kuidas mõnele inimesele võib päriselt ka meeldida mullas songerdada. Kui oli vaja perega “krundi peale” tööle minna, siis me pidevalt proovisime vendadega kodust enne minema hiilida, et äkki siis sõidetakse ilma meieta. Kusjuures mõnikord see isegi õnnestus.
Samal ajal ma lugesin horoskoobi raamatust, kuidas ikka minu tähtkujule meeldib käsi mulda toppida.

Ja siis ma ükskord kasvasin päriselt ka suureks. Songerdan aias ja käin isegi aiakujunduskursusel. Tuppa ma tassisin ka nüüd endale aia kokku, sest imekombel on mõni taim juba 10 aastat koos minuga elanud. Aga noh, ma olen ka valinud need kõige leplikumad ja visamad ja ma isegi imestan vahel, et ikka ta veel hingitseb.
Näiteks kolm aastat vana jõulutähega läks meil tõsiselt seisuks. Tema alla ei tahtnud anda, aga väga demonstratiivselt näitas ta välja kui ma 2 päeva kastmisega hiljaks jäin. Nii ta siis pidigi meie kodust välja kolima, selline pirtsutaja….

Nüüd ma olen veel nii kaugele jõudnud, et hakkan ise seemnetest lilli kasvatama…. vot seda tulemust tahaks ma nüüd tõsiselt ise näha :)

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar
Lill

uus K


Kui juba lapsed, siis mitu. Nii ma olen alati mõelnud. Kuna ma aga alustamisega nii kaua venitasin, siis ei ole siin juba midagi pikalt mõleda….. et nooo, näiteks teeme järgmise, siis kui Ketlin 3 aastaseks saab. Mõtlesin küll, et järgmine võiks nüüd kevadel sündida, aga Kalle arvas, et ega see titetegu mingi käkitegu ei ole :)
Ja nii me siis vaatasime/proovisime…..

Ja võiks öelda, et töö kiire ja korralik :)… Mina ka ei arvanud, et see asi nüüd nii lihtsalt käib. Mäletan, et rääkisin veel sõbrannadele, et kui nüüd tahta, siis peaks täna asjale tõsisemalt mõtlema hakata.

Aga rõõmu kõrval on ka paras segadus. Ma ju tean täpselt, mis nüüd edasi saab. Mis tunne mul on ja milline ma poole aasta päeast välja võin näha :)
Kui ma siis vaatan Ketlinit, ei suuda jälle ära oodata, et selliseid siin majas rohkem ringi jookseks.

mitteametlik tõestusmaterjal :)

Rubriigid: Uncategorized | 14 kommentaari
Lill

minu shokolaadinõrkus


Üle pika aja jõudis minu lemmikshokolaad jälle minuni. mmmmmmmmmmmmmmmmmmm Kohe ei raatsigi kõike korraga ära süüa, aga kuidas sa ennast ikka pidurdad.

Esimest korda saksamaa shokolaadidega puutusin ma kokku keskkoolis. Meile saadeti kooli abipakikesi ja alati oli seal peale suhkru ja jahu veel shokolaadi ka. Sellel ajal kui meil ainult Annekese shokolaadi saada oli, oli rosinate ja pähklitega shokolaad midagi imelist.
Kui ma siis peale keskkoli Saksamaale lapsehoidjaks läksin, oli igapäevane shokolaadide testimine täiesti loomulik asi. Kuni ma siis leidsingi selle – Milka jogurti shokolaadi.
Ma mäletan kuidas ma teadsin täpselt, kust seda kõige odavamalt saada ja ma ausõna sõin igapäev vähemalt ühe tahvli ära.
Aastaid hiljem sattusin ma suveks jälle Saksmaale tööle. Ja ei ole raske arvata, millega ma oma päevi alustasin. Voodis shokolaadi söömisega. Siis oli veel asi hullem. Mul oli igaks päevaks 2 tahvlit. 1 hommikul ja teine õhtuks…. Mõnikord said kahjuks mõlemad lõunaks juba otsa.

Aga ma ütlen, et jumal tänatud, et seda shokolaadi meil ei müüda. Sest 2 tahvlit päevas ei ole mitte hea süüa. Nüüd siis piirdubki minu shokolaadi nautimine kellegi lennujaamast kaasa tooduga. Ega ma eriti ei telli ka, aga kui keegi just otse Saksmaalt ei helista ja ei küsi, et mis sulle tuua :))))

Nüüd on mul siis veel 2 tahvlit alles …………. mmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmmm

Rubriigid: Uncategorized | 3 kommentaari