Arhiiv kuude lõikes: märts 2006

Lill

(p)apud


Pidevalt ma loen kuskilt kuidas naistel on nõrkus kingade vastu. See nagu kuuluks naiseks olemise juurde. Mõtlematult kogu aeg mingeid jalanõusid kokku osta. Mulle ei ole mitte kunagi meeldinud kingi osta. Vanasti lihtsalt ei olnud midagi või siis olid sellised….. kummist :))). Müüdi neid Viru tänava alguses putkast ja võis neid osta erinevat värvi ja mustrit. Kanti neid siis koos sokkidega…. uhhhh. Juba paljast mmeenutamisest tõusevad ihukarvad püsti. Nii ei saanudki ju mingit armastust kasvada.
Nüüd ma olen jälle liiga praktiline. Kuna minu jalas jalanõud millegi pärast katki ei lähe, siis ma käingi ühtede ja samade kingadega aastaid. Ma mäletan kuidas üks mees mulle kunagi ütles, et kui ma sind 5 aastat tagasi esimest korda nägin, siis sul olid need samad saapad jalas…. mis sa teed, kui katki ei lähe :)

Ketliniga nii ei saa. Tema kasvab ja ta käib…. aga kingi mulle ikka ei meeldi osta. Nii meil siis ongi selline hädavajalik kollektsioon. Esimesed ketsid, mis Kalle ostis ilupärast. Õue ei saa ju käivat last sokkis saata ja jalale pidi ka parem olema, kui kingad jalas on. Siis meil on ühed ilusamad kingad ja teised kasulikumad kingad. Ketlini tädipoeg saatis oma väikseks jäänud tossud ka Ketlinile. Ja kevadsaapad leidsin kaltsukast :)

Aga Ketlinile papud meeldivad. Kuigi ma arvan, et need meeldivad kõigile lastele. Tassib neid ühest toast teise… proovib neid endale jalga toppida ja üks õhtu tahtis talvesaabastes magama minna.

Aga kui tal suurest peast nõrkus kingade vastu tekib, siis need geenid on ta küll kuskilt küla pealt saanud :)

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri
Lill

kuidas …. kassi…… ! …..!!!!


Need on need sõnad, mida lapsed kõva häälega öelda ei tohi!

Ma hakkan nüüd otsast peale. Meie naabril oli 1 kass. Ühel päeval oli naabril 6 kassi. Ma pikalt ei seletaks, kuidas see nii juhtus, aga naabril vist ei jätkunud aega nende toitmiseks ja meie aias oli nagunii päike palju soojem. Nii need 6 kassi meie terassile kolisidki. Oi kui armas… oi kui armas…. sai paari päevaga läbi, sest minema nad ei läinud, vaid kräunusid aknad taga. Mina muidugi olin nii hoolitsev, et andsin neile süüa ja seda enam nad kräunusid.

Siiski arvasin ma, et need kassid võiksid ikkagi naabri juures elada, aga naaber ütles, ega nemadki nii palju neid ei taha…. ja ma kutsusin varjupaiga. Varjupaik sai enamus kätte, aga ema jäi alles….

Ja loomulikult olid oi kui armas… oi kui armas… oma kolme uue pojaga varsti jälle meie akna taga. Mingil hetkel kadusid pooled ise ära ja alles jäid 2.
Kuna Ketlinile meeldis läbi klaasi kiissseee vaatamas käia, siis las nad olid.

Kuni!!!!!!!!!!!!!!!!

Tuleme meie siis üks õhtu koju ja toas selline kassikuse hais, et hakkab tapma. No ei saa aru, kust see tuleb. Vanker…äkki? Panime selle siis ühte tuppa kinni…. Viimased jalanõud teise tuppa kinni…. tuulutasime toa ära ja läksime magama.
Et hommikul vaatame, kelle süü on.
Hommikul tuli välja, et ei olnud kellegi süü ja haisu ka enam ei olnud.

Ja eile õhtul… oleme meie Ketliniga ilusti kahekesi kodus, kui äkki hakkab jälle kuskilt kassikuse haisu tulema. No ei saa aru kust….Kust?????

Igathes need naabrikassid peavad nüüd küll oma koju tagasi kolima!

Isegi siis kui nad sellised on :)))

Rubriigid: Uncategorized | 2 kommentaari
Lill

mõtetelugejaks


Ma mäletan, et siis kui ma veel aktviiselt naisteajakirju lugesin, siis kirjutati seal tihti sellest, kuidas mõista mehi või kuidas ikka mehed naistest aru ei saa. Alles nüüd ma saan aru, et sellised mured vaevad inimesi kellel ei ole lapsi.

Kui sa saad endale lapse, siis samas võib öelda, et sulle antakse üks suur mõistatus. Miks ta nutab …. kas ta tahab seda…. ei ta ei taha seda…. miks ta seda nüüd ei taha….. mis tal viga on…. miks ta selline on…. miks ta nii teeb…..
Loomulikult ma võingi siia neid küsimusi esitama jäädagi ja neid ma esitangi ju peaaegu iga päev :)))….. ja nüüd ma tean kui kaua…. elulõpuni ;)…. ainult selle vahega vist, et kui minu lapsed lapsed saavad, siis nad tulevad äkki minu käest küsima ;)

Näiteks eile. Suure norimise peale, sai siis Ketlin endale shokolladi karbi, kus üks komm sees oli. Ausõna oli ;)….. Suure rõõmuga sõi ta selle kommi ära ja vot edasi ma ei saanudki aru, mis siis viga on.
Kas see komm ei olnudki hea?
Kas see komm ei olnud piisavalt suur?
Kas neid komme peaks tegelikult seal karbis rohkem olema?

Istus seal nägu shokolaadi täis nagu hunnik õnnetust….

Rubriigid: Uncategorized | 5 kommentaari
Lill

kuidas soetada kevadkollektsioon :)


Mina loen ka perekooli, mitte nii palju kui 2 aastat tagasi, kui sai seal ikka päevas kümme korda käidud, aga vahel ikka. Siis ma lähen seal kanade peale närvi ja elan msn-is sellel kellegile välja :))))

Näiteks ükspäev ma sain teada, et mul lapsele kevadkollektsioon ostmata. Ma ei tea, mis nüüd saab, sest kaubanduses pidavat kõik otsas olema ja kummiga asju ei ole ju lapsele hea panna ja kui need riided veel ise ei hinga ka, siis ma ei tea…. mu laps istub kevade toas :))))))

Aga tegelikult on asi nii. Suured rahad – suured ostud, väiksed rahad – väiksed ostud. Ja osturõõm on ikka sama suur. Nii ma siis käingi nüüd mööda second hande ja toon siia koju suure rõõmuga odavaid asju. Ostan natuke suuremaid asju, panen kappi ja unustan :)))…. ok alati ei unusta ka…
Nii ma siis läksingi kappi Ketlini kevadkollektsiooni otsima. Ja mis välja tuli, ta polegi veel nii suureks kasvanud. Ega siis pole muud teha, kui minna 10 krooni eest talle vahekollektsioon osta :)))

Pildi peal olevad riided on modelli seljas ja anti pärast pildistamist poodi tagasi :)

Rubriigid: Uncategorized | 2 kommentaari
Lill

kuidas Kalle sõpradega vaba aega veedab

Täiesti loomulik oleks arvata, et kui Kalle töö on inimeste meele lahutamine, siis vabal ajal istub ta omaette vaikselt ja loeb raamatut. Tavaliselt ta täpselt nii teebki, aga üks kord aastas teeb ta teisiti.
Siis ta kutsub oma sõbrad kokku ja nad “puhkavad” koos. Tavaliselt teevad nad seda 1. jaanuaril. Loogiline ju, sest eelmine päev oli ju tõsine tööpäev!
Ühesõnaga esimesel jaanuaril minnakse siis kõik koos peredega väljasõidule. Esimesel õhtul võetakse asja rahuliikumalt. Näiteks peetakse pungipidu, kus vaibad ja koerad lendavad, nagu juhtus üks aasta Roostal. No see on ka kõige eredam näide, seega ei ole teiste näidetega mõtet punnitada. Järgmise päeva hommik on sportlik/tervislik ja tehakse ettevalmistusi õhtuseks showks.

Üks aasta, kui meil oli see pidu Roostal, käsime me teisel päeval mere ääres jalutamas ja uisutamas, kus muuhulgas harrastati peaga lumme hüppamist, kuni ühel jäi lume alla mattunud pingist 2 senti puudu.
See järel hakkas ettevalmistus õhtuseks peoks. Õhtuteema oli 70 aastate inglid. Tüdruk korjati kõik auto peale ja koos sõitsime Haapsallu kostüüme otsima. Leidsimegi kõigile kombineed ;)… millega me siis õhtuses kavas pidime poistele strippi tegema. Ise suures õhinas asusime Roosta poole teele. Sõidu ajal saabus meile pidevalt sõnumeid, et kaugel olete ja kaugele olete. Et neil olla seal üllatus meie jaoks. Roostale jõudsime kuskil kella 5 ajal õhtul ja kui majja astusime leidsime eest 5 meest, täiesti alasti, käest kinni ringi hüppamas!!!!! Kusjuures nad ise filmisid ennast samal ajal!!!!!!

Selle peo ma kahjuks ajasime laiali ja iga mees saadeti oma tuppa “puhkama”… aga meie ettevalmistatud kombineedes striptiisikava tundus igatahes täitsa tühine nende kava kõrval.

Sellest hoolimata, pärast paari tunnist kaineks magamist (kui kõike muud nad on võimelised tegema kaine peaga, siis paljalt tantsimiseks võtside nad siiski mõned julgustusnapsid) esinesime me oma kavaga ja et meil ei oleks väga piinlik esineda, ostsime me meestele naiste ujumistrikood ja käskisime need selga panna.

ma mõtlesin, et nüüd kirjutaks ühest teisest peost ka, mille pildi ma siia juurde leidsin, aga see tuleb üks teine jutt :)))

Rubriigid: Uncategorized | 5 kommentaari