Arhiiv kuude lõikes: mai 2006

Lill

aiaomanik

Kunagi ammu kui ma veel “noor” olin, lugesin ma horoskoobist, et mulle meeldib maa sees songerdada. Sellel ajal ma olin täiesti kindel, et see ei lähe nüüd küll minuga mitte kuidagi kokku. Igasugune aiatöö oli viimane asi, millega ennast lõbustada. Aga noh, aega läks ja nüüd mul on siis aastaid olnud oma aed. Aed on täpselt nii suur, et mitte ühelgi teisel majaomanikul ei ole nii väikest. ja seega käib tavaliselt minu jõud ilusti aiast üle. Kui ei käi, siis tuleb ja teeb minu ema kõik kihku-kähku korda, aga see on üks teine jutt.

Oma aia olen nüüd teinud nii, et seal oleks võimalikult vähe vaja teha, aga ilus oleks. Muru on täpselt nii palju, et 15 minutiga ära jõukas niita. Lille/põõsapeenrale pannud kasvama sellised taimed, mis vajavad ainult kastmist ja imetlemist ;) ja sibulad ja salati panin potti, et rohima ei peaks ;)

Aga kevadel on ikka mõnus küll, kui esimene asi õitsema hakkab, siis muudkui istuks ja vaataks. Nii ma siis istun ja vaatan oma hapude kirssidega, mis linnud tavaliselt ära söövad, kirsipuud. Meie kõige esimest õitsejat sellel aastal.

PS: Minu eelkasvatatud lilled pottide sees hakkavad ka juba ilmet võtma…. küsimus on ainult, kas nad ikka see suvi õitsema jõuavad ;)

Rubriigid: Uncategorized | 3 kommentaari
Lill

uus müts, tadaad ja pildistamine

Ketlinil on juba oma lemmiktegevused. Päris hästi minu lemmikutega need kokku ei lähe, aga see selleks.
esimene: rahakotist, mida minu puhul esindavad kilekaaned, kaaritde ja dokumentide välja kiskumine. Seda tegevust võib ta lõputult korrata ja kilekaasi nõuab ta kohe, kui näeb neid, näeb mu kotti,kus need see on või lihtsalt tahab mu taskuid näha :) Tavaliselt ei vali ta ei kohta ega aega selleks ja poes tuleb olla väga ettevaatlik, kui sa ei taha just kassas kisava lapsega maksmisele lisaks tegeleda. Ma nüüd tegin talle petuka ka, panin ühte suvalisse rahakotti mittekasutuses olevad pangakaardid ja esilagu läks see loosi küll…. vaatame mis edasi saab.

teine: teletupsud. Nüüd on meil ka juba 1 päris oma dvd plaat ka ja sellega on ta nii kaugele jõudnud, et selle paneb ta nüüd ise masinasse. Õnneks on meil nüüd selline telekas, millel ei ole üthegi nuppu, nii et näha tal tadaasid veel ise ei õnnestu. Sellegi poolest võttis ta ükspäev plaadi mängijast välja ja ornis trepist üles mulle näitama, et ta ma ikka aru saaks, et ta tahab tadaasid vaadata.
Eile läks ta koos karbiga õue mängima ja nüüd jõuamegi kolmanda tegevuseni.

kolmas: pildistamine. Õigem oleks öelda, et endast piltide vaatamine. Nii palju on ta nüüd juba aru saanud, et selleks et ennast pildi pealt näha, peab enne pildi peale jääma. Niimoodi ta siis ongi nõus pildi peale minema ja seal natuke aega seisma, et siis ruttu joosta ja vadata, et milline pilt tuli. Eile ma siis palusin koos tadaadega poseerida. Algul jäi seljaga seisma. Minu käsu peale pöörata keeras külje, nagu vang ;)…. järgmise käsk oli juba liiast, sest siis ta arvas, et nüüd on juba piisavalt pilte ja võib vaatama tulla.
Õhtuti enne magamaminekut pean siis teda meie seebikaga pildistama, kust ta siis ise võib ennast slideshowga vaadata. Eile õhtul vaatas ta 5 ringi :))))

PS: uus müts on ka Ketlinil ja päikesepriilid on tal muidu ka, aga nendega sõidab ta autos ;)

Rubriigid: Uncategorized | 3 kommentaari
Lill

emadepäev


Kuigi Kalle töö on organiseerimine, organiseerin meie kodus mina :))) Ma ei tea kas see muidu ka oleks nii, aga mul on alati selline tunne, et kui mina ei ütle mida teha, siis me lihtsalt magame terve päev kodus.
Nii ma siis organiseerisin ka emadepäeva :)))

Kui tavaliselt ärkab Kalle üllatunud näoga mõne tähtpäeva hommikul üles ja ütleb, et ta peab korra ära käima, siis emadpäeva hommikul ma ennetasin teda ja saatsin ta koos Ketliniga turule maasikaid tooma.
See ajas Kalle segadusse ja koju tagasi jõudsin nad küll maasikate, aga ilma lilledeta :))) Kui ma ei tunneks Kallet juba peaaegu 10 aastat, siis ma võib-olla oleks isegi solvunud, aga nüüd ta lihtsalt jõudis ise öelda, et näe lilled unustasin ostmata, aga küll ma pärast lähen ;)

Maasikad läksid meil kõigepealt pannkookide peale ja siis pärastlõunal pere koogile ja söödi kõik ära. Tegelt ma nii jao pärast jagasin kõigile, sest tundes mu vendi, ei oleks teistele jätkunud.
Vanasti räägiti ikka, et suure pere lapsed söövad hästi kiiresti ja palju, et neil pidev olelusvõitlus ja keegi jääb ilma… aga see on üks teine jutt.
Maasikaid said kõik, välja arvatud Mikk, kes on alles 2-kuune, kuigi ta kaalub ainult 2 kilo vähem kui Ketlin. Ja Ketlin ei ole mitte meil mingi peenike tüdruk ;)

Emadepäeva õhtul me käisime veel kinos ja lille sain ka ja….. ükskord saab Ketlin ka aru, et see mingi eriline päev on. Nagu ma siin blogidest lugesin, on see kõikide titeemade unistus ;)

Rubriigid: Uncategorized | 5 kommentaari
Lill

Ketlini hambad


Ketlinil on vähe hambaid. Tal on juba sünnist saati olnud neid vähem kui ükskõik kellel teisel. Täna on ta 1,5 aastane ja suus 6 hammast.
Aga me ei lase ennast ju sellest ometi häirida. Mida hiljem hamabd tulevad, seda tervemad nad on ja mitte keegi ole veel ilma hammasteta jäänud.

Aga ikkagi tahaks vahepeal öelda, et meil on 11 hammast, nagu tema vanuselt arstide jutu järgi olema peaks ja juukseid võiks ka rohkem olla…. siis saaks patsi teha :)))

ja jaaa D-vitamiini sööb ta ilusti, kusjuures veel naudinguga ja nõuab alati veel. Nii et ükspäev viskab siis sahtli täis, nagu üks meie perearst ütles!

PS: pildil me ei otsi uusi hambaid, vaid Ketlin tantsib koos isaga. Neil on sellised lennukad tantsud ;)

Rubriigid: Uncategorized | 4 kommentaari
Lill

laululaps


Eelmine suvi nägin ma tänaval ühte tuttavat, kes mind lapsega nähes soovitas minna kukupai tundi laulma. Just nii väga reklaamina see tunduski, et minge, minge, seal on nii mõnus….
Kui siis talvel Ketlin juba aastane oli, mainis keegi jälle kuskil, et tema hakkab nüüd kukupai tundi minema ja loomulikult mina, kes ei saa kuidagi jätta oma last kuskil ringis väntsutamata, läksin ka kaasa.

Nüüd me oleme käinud kukupai tunnis natuke üle kahe kuu ja see on meie lemmikring. Lemmikring ei ole see mitte ainult tunni ajal, vaid peaaegu kogu Ketlini ärkvel oleku aja, kui ta avastab, et keegi võiks temaga tegeleda.
Siis me peame lõputult tataa ja titii laulu laulma. Laul ise on lihtne – kaks rida, aga seda tuleb lõputult korrata, sest nii kui pausi teed, ütleb tema nõudliku häälega tataaa või siis tititi….

Teine laul, mida vahelduseks ka laulda võib on kissele laul (ehk siis kitseke). See on umbes sama pikk, aga selle laulu ajal saab tema omale “sarved” pähe panna ja ennast muusika taktsi kõigutada.

Kui me ei laula, siis me harjutame pausi (nii nagu kukupai tunnis öeldakse) selleks marsib Ketlin uhke näoga mööda tuba ja keegi peab lugema üks-kaks-üks-kaks. Siis kui Ketlin seisma jääb ja omale sõrme ninna topib tuleb öelda paus ja tema laiutab käsi. ja läheb jälle üks-kaks-üks-kaks….. jne.

Ja kui me seda kõike ei tee, siis “me” laulame lastekaraoket. Seda saab teha internetist ja plaadi pealt. Mõlemad variandid sobivad Ketlinile väga hästi. Eelmine nädal sai siis sõbrannadele ka karaoket näidatud. Emad laulsid ja lapsed nautisid ;)

Rubriigid: Uncategorized | 2 kommentaari