Arhiiv kuude lõikes: august 2006

Lill

Ketlinile ei meeldi ;)



Rubriigid: Uncategorized | 7 kommentaari
Lill

minu lemmikriided….

Kui ma täna välja minnes jälle selle sama kampsuni selga panin mõtlesin ma terve tee autos selle peale :)….

1990 aasta lemmikkampsun – valge
Ühel päeval kui ma olin jälle kooli hiljaks jäänud ja koridoris jooksin, tuli direktor vastu ja ütles, et võtku ma paar sõpra kaasa ja tulgu aidaku koolisaalis abipakke lahti pakkida. Möödaminnes mainis veel, et kui midagi meeldib, siis võime endale võtta. Ma nimelt käisin keskkoolis ju sellel ajal, kui meil oli siin raske ja teised aitasid meid :)) Võtsin siis sõbranna ja 2 kah koridorist leitud klassivenda kaasa ja läksime pakkima. Koolisaalis ootas meid suured kilekotid kasutatud riietega. Meile, kes päris teksaseid ja muidu välismaariideid olid ainult teiste seljas näinud, tundus et olime paradiisi lastud. No kus me siis jagasime. Täiesti ilma igasuguse piinlikustundeta toppisime endale kotid asju täis. Ühel klassivennal oli mingi 5 õde-venda, temale pakkisime vastavalt vanusele asjad kaasa ja käis vist mitu vahet kodus :))). Kõigist miki ja muude hiirtega pusadest sai mu lemmikuks üks valge puuvillane palmikutega kampsun, mida ma tagant järele piltide peale igal võimalikult juhul endal seljas näen….

1998 aasta lemmikkampsun – must
Esimesel aastal ülikoolis, kui ma olin otsustanud õhust ja armastusest elama hakata, leidsin koolistendi pealt kuulutuse, et suvel saab Saksamaale tööle minna. Panin ka ennast siis kirja ja kuskil kevade poole helistati, et mind oodatakse lõuna Saksamaale restorani ettekandjaks. Igaksjuhuks küsisin veel,et palju siis ikka raha antakse ja sellel aja ja minu “sissetulekute” juures tundus 1000 marka kuus väga ahvatlev pakkumine. Ühesõnaga esimese kuu järel, ma 2 kuuks ainult läksingi, võtsin oma 1000 marka ja sõitsin lähimasse suuremasse linna sisseoste tegema. Sealt ma leidsingi muu hulgas ühe musta kapuutsiga kampsuni, mis jälle paar aastat enamuse mu piltide peal seljas on.

2002 aasta lemmikkampsun – valge
Kui ma olin aasta aega pruutkleitide salongis töötanud sõitsime koos ülemusega tööasjus Soome. Muude tegevuste juures jäi meil ka loomulikult aega poodides käia. Leppisime siis poe uksel kokku, et mingi aja pärast saame kokku. Aja pärast kohtudes vaatasime suure üllatusega, et mõlemal on käes hunnik ainult valgeid asju ja jõudsime ühisele järledusele, et ametialane kretinism on meis juba võimust võtnud. Sellest hoolimata sai mul sealt lemmikuks üks valge kampsun, mis siiani vahel, kui mitte öelda päris tihti, seljas on

2006 aasta lemmikkampsun – must
Selle suve algul püüdsime me järjekordselt sõbrannadega Soome osturetkele minna. Vanasti piisas ainult ühise vaba päeva leidmisest. Nüüd aga tähendas see ka vähemalt 3 lapsehoidja leidmist. Kokkuvõttes läks asi päris lihtsalt ja Soomes me olimegi. Laevas tegime veel suured plaanid, et kus me kõik päeva jooksul käia jõuame, kusjuures muuseum oli ka plaanis :))) Lõppes asi sellega, et 90 % ajast veetsime me ühes poes ja kulutasime rohkem kui algul lubanud olime… üllatus, üllatus :)
Mina teadsin kindlasti, et sügisel tuleb kuhugi oma suur kõht panna ja üllatuslikult oli eelmise raseduse riietusele tekkinud mingi jäädavad plekid, siis mina vahtisin enamus ajast suuri riideid. Täielikult juba lootust kaotamas leidsin, et meesteriided on palju mõnusamad kui need naiste nukuriided, kus minul kõikidel asjadel naba väljas oli. Ja nii ma siis sealt ühe musta lukuga kapmsuniga ka kassa poole kõndisin. Pärast oste demonstreerides üks sõbranna veel ütles, et nii tavalise ostsidki… aga näe, see tavaline meeste kampsun, mis kannab suurusnumbrit S :))) on mul peaaegu igapäev seljas…..

ja kõik need kapmsunid on H&M omad :)))

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar
Lill

kuidas ma orhideesid kasvatan :)

Käisin just all oma lille pildistamas ja Kalle vaatas ja ütles… ohh kui ilus lill, kas mina kinkisin selle?…. ei kinkinud… ahahhh, aga meil võiks neid veel olla :)

teised ju kõik teavad, et need on mul juba nädal vähemalt siin õitsenud :))))

Aga et mitte Leevikse ema väga ära ehmatada, mõtlesin, et peaks oma kasvatimise meetodidest ka kirjutama.
Kõigepealt sain ma ilusad õitega orhideed…. väga ilus oli :). Mingi aja pärast kui nad kõik oma õied olid ära õitsetanud, siis ma õpetuse järgi lõikasin õievarred nii palju maha, et 2 silma alles jäi. Need on siiamaani seal minu laiskusest alles, sest ma ei tea millal ma need nüüd ära oleks pidanud lõikama :)

Seejärel sõitsin ma Soome ja ostsin Ikea poest klaasist potid ;). Ja jah… ainult sellepärast sõitsimegi ;). Klaasist poti sisse tõina ma mere äärest väiksed kivid. Kusjuures ärge kellegile öelge, sest selle eest võib trahvi saada! Kivid potti ja lill otsa. Ja kuna nüüd oli sügis, siis ma sain teada, et sügisel tuleb anda lillele rahu ja seda maksimum 1 kord kuus kasta. Ausõna, ega ma rohkem küll ei kastnudki ;)
Aga kui ma kastan, siis nii palju, et kivid oleks vees ja see lillele meeldib.


Kevadel istutasin nad siis uue puru sisse ümber. Mis nagu teada, ei meenuta üldse mulda, aga kuna poest otsetud kotile oli orhidee muld peale kirjutatud, siis järleikult oli õige asi. Poest ostsin ka orhidee väetist. Selle tunneb selle järgi ära, et sinna on orhidee pilt peale kleebitud.

Ja siis ma hakkasin väetama :). Väetamine tähendab seda, et 1 korgitäis väetist tuleb panna liitri vee hulka. Esiteks ei ole mul kuskilt sellist spetsiomm väetamise 1 liitrist kannu võtta ja teiseks teised lilled ei taha orhidee väetist ja kuna ma tavaliselt kastan teekannuga, siis sinna ei tahaks ma ka väga väetist panna ;).
Mingi kannu ma siiski leidsin, aga kuigi agar väetaja ma ei ole ja see kann läbi tilkus…siis no kuulge, hea et ma üldse oma lilled kastetud saan. Teised lilled elavad mul väetise pulkade peal… nii et mingi vedelväetisega kastmine on minu jaoks suur töö, mis tavaliselt tegemata jääb.

Nii palju ma olen ennast kokku võtnud, et paar korda olen ikka väetanud ja iga nädal mõtlen, et peaks ikka veel seda tegema….

Sellest kõigest hoolimata või just täne kõigele selle, näevadki minu orhideed välja sellised :)

Ahjaa ja kasvavad nad mul lae all, kuhu päike kunagi ei paista, mis siis et aknad ise on kagu poole :). Nii et valgust on neil küll piisavalt :)

Rubriigid: Uncategorized | 4 kommentaari
Lill

minu toalilled…

Ma saan aru, et minust on jäänud nüüd mulje, kui mingist paadunud aednikust, kes muud ei teegi kui lilledega mässab. Aga tegelt see ei ole nii…

Kui ma veel noor olin, siis ema tõi mulle tuppa ikka mõne toalille. Kahjuks pidi ta neid kas ise kastma või nad surid lihtsalt välja. Tavaliselt surid nad ise välja, sest ema tahtis ju minust kohusetndlikku inimest kasvatada, kes ise oma asjade eest hoolitseks. Kui ma siis mujale kolisin, kingiti ikka mingiks tähtpäevaks mõni lill. Viisakusest kinkija ja lille vastu ma siis ikka kastsin teda siis kui häda käes oli. Ja mingil hetkel osad lille ikkagi leppisid minuga. Näiteks on mul üks potilill juba vähemalt 10 aastat kui mitte rohkem ja tema ilusti laseb oma lehed viimases hädas longu ja siis ma jooksen kastekannuga. Samas on see märk, et ka kõik teised lilled oleks viisakas ära kasta.
Üks teine lill (ega ma nimesid küll nüüd ei tea) kingiti meile umbes 5…6 aastat tagasi paarikümne sentimeetrisena ja nüüd on ta juba rinnuni. Talle ka meie juures meeldib.
Noh eks ajajooksul on kõik lilled minu austuse ära teeninud ;) ja nüüd ma juba tulen neile ka vastu ja istutan neid ümber ja väetan ilusti kevadeti. Nad on selle eest väga tänulikud ja niimoodi ongi mul 10 potti tupsrohtliiliaid (näe tean nime) mis kasvab nagu umbrohi, aga seda ilusti mu aknalauda kaunistades ;)

eelmine aasta kingiti mulle 2 orhideed. Algul olid nad väga ilusad, aga ei jäänudki 10 aastaks õitsema nagu ma lootsin. Ühe sõbranna juures käies kuulasin ma ära loengu orhideede kasvatamisest ja koju jõudes ei saanud ma ju kuidagi kehvem olla. Minu orhidee hakkab ka iga aasta õitsema!
Tegin siis kõik sügisesed ettevalmistus tööd ja jätsin orhidee puhkama. Kevadel ostsin uue mulla, istutasin lilled ümber ja hakkasin väetama….. Ja näe!… tulidki uued õied külge. Täna on neid juba ühel taimel 5 ja teisel veel alles pungad…. aga ikkagi!

Kõige pealt mul lilled hakkasid minu juures elama… ja nüüd veel õitsema ka. Äkki ma peakski aednikuks hakkama :))))))))………..mmmmmmmmmmmm

Rubriigid: Uncategorized | 7 kommentaari
Lill

meie kodu öösel…





Rubriigid: Uncategorized | 3 kommentaari