Arhiiv kuude lõikes: november 2006

Lill

sõbrad…

Vaatasin eile õhtul telekast sõpru. Ja mis ma näen… täpselt minu jaoks :))))
Kui siis Rachel teatas, et tänana väga, aga tema läheb täna sünnitama, siis ma juba muigasin… lähed, lähed.
Ja edasi vaadates oli juba päris lõbus ja tuli ikka väga tuttav ette. Mitte ainult ootamine, vaid ka kogu Racheli=minu käitumine. Kaasa arvatud isegi liiga kõvasti hingamine. Näiteks ükspäev me sõitsime autoga ja ma panin makki järjest kõvemini mängima, sest ma läksin jumala põlema, et kuidas saab nii kõvasti hingata. Täiesti absurde ju…. ma tunnen Kallet 8 aastat ja nüüd äkki hingab liiga kõvasti!

No autot ei või tema üldse juhtida, kui mina kõrval istun, siis on kphe mingi tüli platsis.
Ja ükspäev kui ta oli peaaegu terve päev kodus minu eest igasugu koduseid töid teinud ja siis korra maha istunud… mis te arvate, mis siis juhtus…. ma ütlesin, et mitte midagi sa ei tee….. mille peale ta tegi sellist Rossi nägu ja ütles, et on nüüd küll solvunud.

Et siis … milleks ärritada draakonit, või mida see Phoebe ütleski….

Igatahes on seal väga hästi ühte väga rasedat naist iseloomustatud ;)

Täna siis on osa, ku Rachel sünnitama hakkab… aga täna nad vist ei jõua veel lõpuni, nii mul on ikka esmaspäevani aega :)))))

Rubriigid: Uncategorized | 4 kommentaari
Lill

ootamiserõõm

ongi nii, et istud kodus ja muudkui ootad. Ma küll vahel mõtlen, et mis mõttega, aga teistmoodi ka nagu ei saa.
Kui tavaliselt on vähemalt aeg teada, mida ootad, siis sünnitama minekuks sulle ju mingit kindlat kuupäeva ei öelda ja mitte kuskilt ei saa ka teada, millal täpselt see aega siis tuleb.
Kui Ketlin sündis, siis esimene märguanne oligi see, kui ta siis ka sündis.
Ma mäletan, et sellel päeval käisime esimest korda Viru keskuse raamatupoes ja nägime seal veel tuttavaid, kellele ma siis rääkisin, nädal enne tähtaega, et mina ei viitsi rohkem oodata. Käisime siis veel kinos ja õhtul hilja koeraga jalutamas. Jalutades veel arutasime, et parem oleks, kui väga jõuluks asi ei kissuks, muidu on kingitustega nii raske, ootab terve aasta ja siis saab kõik korraga ja pidu on ka selline kahe otsaga alati….

Ja siis selle peale ta siis otsustaski tulla…

Nüüd me siis plaanime homme kinno minna… ei tea kas peaks enne Viru keskusest ka läbi minema… koera enam ei ole ja kell 12 võin ma nüüd õhtul üksi jalutada, kui tahan, sest keegi peab ju last ka valvama…

Aga homme oleks nagu nädal enne tähtaega… aga ega ma väga suuri lootusi ei pane küll. Mis siis, et ma koti ära pakkisin, kus kõik roosad asjad sees on :)))))

Rubriigid: Uncategorized | 9 kommentaari
Lill

mammu tahab pannkooki


Ja kui nüüd arvata, et ta tegelikult ka tahab pannkooki, siis nii see ei ole. Tegelikult tahab ta siis arvutist jussikese multikat vaadata ja just seda pannkoogi tegemise oma ja mitte ükskord nagu ma optimistlikult loota võin… ei… ikka 10 korda.

Mammu tahab väike koerake – see käib meil lastekaraoke kohta. Selle laulu leidmisega ma sain veel hakkama. Aga ükspäev kui ta mult nõudis teist pardi laulu, siis seda ma küll ei teadnud :)))

Kus sai on? No ma võin ju täitsa tobeda näoga vaatama jääda, kui ta esitab sellise küsimuse lahtise nõudepesumasina ees, ise nuppe näppides. Aga tuli välja, et sai on number 3 ja number 8 programm, sest need numbrid näevad nagu sai välja.

Ja asi võib lõppeda nutuga, kui mammu tahab vessi ja Kalle talle selle peale järjekindlalt kinnitab, et issi on siin ju ;)… tegelikult ta tahab vett juua ehk jooku nagu ta ise seda ütleb.

Täna lõhkus Ketlin sõrmuste isanda klaasi ära ja kui Kalle koju tuli, siis jooksis Ketlin talle rääkima kuidas onu kukkus maha, käis põmmaki ja läks katki!

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar
Lill

Jutukas tüdruk


Hoolimata sellest, et ma just Nüüd ma tulen… raamatust lugesin, et haritud ja rikkaliku sõnavaraga vanemate lapsed hakkavad sageli hiljem rääkima…..
hakkas Ketlin minu arust vara rääkima. Kuskil pooleteise aastaselt hakkas ta kõiki sõna järgi ütlema ja nii see vaikselt läks. Tema lemmiktegevus on laulmine ja luuletuste lugemine. Kui ta nüüd käsu peale ka laulaks, siis jõuluvanaga meil küll muret ei oleks, aga aja ja koha valib ta tavaliselt ise.

Tema lemmiklaulud on kukupai tunni laulud, mida ta siis ka oma äranägemise järgi ühendab…
näiteks … väike kiisu olen ma, laulan kiisu häälega, kiisu on tulnud kukupai tundi tere tulemast… näu,näu,näu…
Veel meeldivad talle rongisõidu ja mull-mull kalakesed laul. Kui mitte arvestada, et mõned sõnad on arusaamatud ja mõned vahelt ära jäävad, on tulemus tubli 4 ;)

Aga muidu sõnavaras esinevad tal ka mõned teistsugused sõnad…

baanijogurt – banaanikohupiim, kusjuures mustikakohupiim on mustikakohupiim
masasa – vanaisa, kusjuures vanaema on vanaema
emamant – elevant, hoolimata sellest, et ma ikka räägin, et tegelt on see elevant
kirjakarjak – kaelkirjak

ükspäev ütles ta näiteks väga iroonilise häälega – hakkab pihta
või siis eile hommikul, kui ta parasjagu ahjuplaate ahjust välja korjas ja Kalle küsis, et mis teed, siis ta vastas – oota ma teen ära, siis näed!

Just hetk tagasi tuli ta trepist üles ja kui ma küsisin, et kus issi on, vastas ta, et issi ütles head ööd!

PS: igakord kui ma nüüd tahan temast pilti teha, otsib ta mõne mütsi ka endale pähe ja enne pildi peale tulekut vaatab ennast ikka peeglist üle ;)

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri
Lill

Ketlini õde


ehheee… ei ole veel sündinud :) Aga kui Ketlinil on ristiema, siis tema tütar on ju Ketlini õde.
Sest just väga õelikult on Ketlin juba Maibriti sünnist saati temasse suhtunud. Kui algul suhtus ta temasse kui lihtsalt väiksemasse ja kellessegi, kes ei oska veel kõike ;)… siis nüüd on ta hakanud oma õe kohustusi väga tõsiselt võtma. Ja tähendab see seda, et aidata, kaitsta ja õpetada teda …

Ükskord natuke aega tagasi kui me Maibritil külas käisime juhtus seal kõigi muude meid lõbustavate asjade hulgas ka niisugune asi. Maibriti ema läks wc-sse. Maibriti emme hüüdmise peale võttis Ketlin Maibritil õrnalt õlgade ümbert kinni ja suunas ta wc suunas ja ütles ise, et emme seal. Kui ta aga nägi, et Maibrit wc uksest mööda läheb, jooksis talle järgi ja hüüdis ei, ei tagasi ja keeras ta jälle ilusti tasakesi õigele suunale. Nüüd ta enam aga teda lahti ei lasknud, vaid jäid koos wc ukse taha seisma ja Ketlin üritas siis ust lahti teha. Uks lahti, oli Ketlin endaga väga rahul, et tema väike õde ilusti emme juurde juhatatud sai ;)

Täna laulutunnis juhtusid Ketlin ja Maibrit olema korraga. Muidu nad ei käi korraga, aga kuna Ketlin nüüd kaua magada tahab, siis varem me lihtsalt ei jõua…
Tunni ajal ta ikka vahel vaatas, et kõik oleks korras, aga kui tund läbi sai, siis võttis ta jälle oma õe kohustusi väga tõsiselt. Näitas ilusti kuhu tooli peale Maibrit istuma peaks ja keelas kõigil teistel seal istumast. Andis Maibritile mängukoera ja võttis endale kassi. Ja kui me ära hakkasime minema, siis võttis ilusti Maibritil käest kinni ja aitas teda trepist alla.

Loomulikult ei saa jätta mainimata, et Maibrit kõige selle juures Ketlinit väga uhke näoga vaatab :))))

PS: need on Maibriti issi ammu tehtud pildid….

Rubriigid: Uncategorized | 8 kommentaari