Arhiiv kuude lõikes: detsember 2006

Lill

teisest…

Ketlin teeb seda ja Ketlin teeb teist. Aga tegelikult on meie peres ja veel teine laps ka. Temast ei ole aga nii palju midagi kirjutada. Tema meil magab või sööb või nutab.

Magab ta kolme tunni kaupa kogu ööpäeva jooksul. Kui ta juba magama jääb, siis magab. Enamus ajast jõuame me magamise aja suhtes ilusti kokkuleppele, aga mõnikord mitte…

Teine tema lemmiktegevus on söömine. Kui tal on väga uni peal, siis ta võib süüa 10 minutit. Kui tal ei ole väga und, siis ta võib teha seda ka 4 tundi peaaegu järjest. Ja kui tal midagi sassi läheb, siis ta sööb ja teeb umbes poole tunnise pausi ja alles siis otsustab edasi või siis uuesti süüa.

Ja kui ta ei ole seotud kahe eelneva tegevusega, siis valib ta kolmanda ja see on nutmine. Seda meeldib talle teha õhtuti või siis pigem öösiti. Tavaliselt protesteerib ta siis pikalt ja kõvasti minu toiduvaliku üle või siis selle üle, et miks tema ei saa magama jääda?….

Praegu ta lõpetas just magamise ja asus nutma…….

(modellil seljas Kalle kingitus sündimise puhul)

Rubriigid: Uncategorized | 2 kommentaari
Lill

peremängud…


Kui algul veetis Ketlin vanaema juures olles aega ikka vanaemaga mängides, siis nüüd meeldib talle rohkem teisel korrusel minu venna pere juures olla. Seal on nimelt tema lemmikonupojad Rasmus ja Markus. Mõlemad on Ketlinist piisavalt palju või siis piisavalt vähe vanemad, et Ketlin neisse väga suure austuse ja armastusega suhtuks.
Nii möödus ka enamus Ketlini jõuluõhtust üle-alla.
Vahepeal kui asi seal üleval ikka väga vaikseks jäi ja nad seal Rasmusega kahekesi olid, läksin mina igaks juhuks vaatama ;)
Leidsin nad põrandal nurgast kahekesi istumas ja Kes tahab saada miljonäriks vaatamas….
Rasmuse ema küll ütles, et tavaliselt seda saadet vaatab Ketlin koos Markusega… aga nohh…

Ketlini lähim sugulaste ring koosneb hetkel 6 poisist ja 2 tüdrukust, kui õde mitte arvestada :)

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar
Lill

jõuluvana jutt…


(jõuluvana)

Meil käis esimest korda jõuluvana. Nüüd on meie peres piisavalt palju lapsi ja pooled neist on jõudnud sinna ikka, et julgevad ja tahavad jõuluvanale laulda ja rõõmustavad kingituste üle. Minu lapsed küll kuuluvad sinna teise poolde, aga see selleks.

Jõuluvana tuli meile kaugelt maalt ja oli nii väsinud, et jäi mitu korda tooli peal magama. Kõigile täiskasvanutele tundus see väga naljakas, aga lapsed ajas segadusse küll. Kui pärast seda kui poisid kahekesi olid püüdlikult ette kandnud aisakella laulu, küsis jõuluvana, et nohhh, kas te mõnda laulu ka oskate, sest ta oli just unest ärganud ;)
Ja peale selle ajas ta veel paljud nimed pakkide peal sassi ja oli üldse väga kahtlase ja kummalise käitumisega…. aga see selleks…


(Ketlin ja Rasmus ja Markus)

Kingitusi oli palju ja kingisaajaid ka. Vahepeal oli juba tunne, et me jäämegi neid jagama. Ja kuna jõuluvana tuli meile enne söömist, siis tundus see aeg veel eriti pikk.
Ketlin suhtus jõuluvanasse ilmselge respektiga. Mina ei puutu sind ja sina ei puutu mind. Kõva ja selge häälega tegi ta jõuluvanale selgeks, et tema on veel liiga väike, et luuletust lugeda ja patsu lüüa, aga on nõus sellegi poolest kõik kingitused vastu võtma.

Kingituste saamise hetkel oli segadus suur ja ainuke asi, mis teda külmaks ei jätnud, olid Lotte shanpoon ja üllatusmuna. Teiste kingituste väärtustest hakkas ta alles hiljem aru saama ja nii algavad ja lõppevad meie päevad perega nukuserviisist teed juues ja telekast multikaid vaadates.
Tal on nüüd oma tita ka ja juba andiski ta talle nabast süüa :), seda siis kui tita oli üles ärganud. Enamus ajast tema tita, nagu ka minu oma, magavad :)))

Järgmine aasta tuleb meil igatahes jälle jõuluvana ja loodame, et siis vähemalt Ketlin kuuluba juba luuletuselugejate poole hulka…


(Ketlin ja Mikk)

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar
Lill

emasse või isasse?


Ma kuskilt olen kuulnud, et kui mingi anne kuskil vanemates peidus on, siis lastes avaldub see äkki tugevamalt. Või siis on lastel mingi oma anne.
Minu väike lootus, et Ketlinist baleriin või laulja saaks ei ole veel kuskilt otsast välja löönud. Laulja karjäärile veel väike lootus on, aga kui meie jalad-sissepoole-pontsik Leevikese või Maibriti kõrval seisab, siis baleriini ei paista sealt küll kuskilt… kui siis mõne moodsama tantsu esindaja.

Aga noh, need on need anded, mis ka minul ja Kallel puuduvad. Aga vaat mis meil ükspäev siis oli….

ema, see tähendab mina, olen kõrgelt haritud õmbleja ja isa, see tähendab Kalle, on meil kõrgelt haritud õhtujuht.
Need on siis suure moekunstnik-modelli ande eelduseks.

Ketlin, ilusti kodustes riietuses kadus mõneks ajaks vannituppa ja tagasi tuli ta sealt Erki-moeshowle väga kohases riietuses. Kui seda muidugi riietuseks nimetada saab. Tegi meile catwalkil ilusti demostratsiooni ja oli väga lahkelt nõus ka ennast pildistada laskma. Loomulikult tahtis ta kõiki pilte enne avaldamist näha ja püsti seisvaid pilte kahjuks avaldada ei lubanud. Kuna ta jalad ei olnud seal pildid piisavalt kenad ;)

Rubriigid: Uncategorized | 2 kommentaari
Lill

meie kuusk

meie kuusk, ei ole tegelikult kuusk. Ta on hoopis nulg. Ja ta ei näe välja ka üldse nagu kuusk, vaid nagu üks väga ilus ja võlts puu.
Aga positiivne pidi selle puu juures olema see, et ta ei aja okkaid maha, vaid hoiab neid viimse hingetõmbeni enda küljes!… Vaatame, vaatame.

Me ehtisime kuuse ära ka. Selline näebki meie ehitud kuusk välja! Kui Ketlin oleks saanud üksinda kuuske ehtida, siis oleks kõik ehted olnud ühes kohas, täpselt nagu ma ka ühest teisest blogist lugesin :)))… aga me nats hõrendasime tema valitud kohta ja sinna jäi ainult 2 muna!

Jõuluvana käis meil ka… aga sellest ma praegu ei räägi…..

PS: õmblesin Ketlinile ükskord seeliku ka, aga arvestades, tema õllesõbralikku figuuri, ei ole tema talje mitte selline, et see seelik teda kaunistaks ;)… kusjuures sama võib hetkel minu kohta öelda, aga minu pilti ei saa keegi siia üles panna ;)

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar