Arhiiv kuude lõikes: detsember 2006

Lill

keeruline….

mõtlesin just stiilipeo filmi telekast vaatama hakata, kui Kalle hüüdis, et tule ruttu, kohe olen mina filmis…
Jooksime siis Ketliniga ruttu trepist alla ja mida me näeme..
Meie issi on telekas ja mis ta seal teaab? Ta annab tomile – noh see saame kokku tomi juures, Ketlini üks lemmikmehi Lotte sõbra Bruno kõrval jne. – peksa!
Õnneks ta ei saanud nii täpselt aru, mis seal ikkagi toimus, aga issi oli telekas ja onu tom ka…. ;)

Rubriigid: Uncategorized | 4 kommentaari
Lill

sõbranna käis külas


Kuna Ketlinil nüüd nii pisike õde on, ei saa me veel!!!! niimoodi mööda ilma ringi tormata nagu enne. Seega on ainus võimalus, et mõni väike sõbranna talle ikka vahel külla tuleks, et ta teisi inimesi ikka ka näeks…
Nii siis käis meil ükspäev Ketlini teine õde külas. Nagu näha olid mõlemad rahul :))))

PS: ja ükspäev kui ma kodusisustamisega tegelesin, õmblesin ka uued kott-toolid, need on nüüd need toolid, milles mina elan :)))). Roosa on minu oma ja tumepunane on Kallele ja Ketlinile kahe peale ;)

Rubriigid: Uncategorized | 2 kommentaari
Lill

Keit ? !


Nimi Keit oli meil olemas juba enne Ketlini sündi. Kui Ketlin aga ära sündis, siis polnud ta üldse Keidi nägu ja nii ta seda nime endale ei saanud. Kui järgmine tüdruk hakkas sündima, siis ei olnud jälle nimi Keit meil üldse plaanis. Meie nime variandid olid Kristin ja Karolin ja lisaks veel Kertu või….
Kui ta aga sündinud oli, ei olnud ta üldse sellist nägu, et talle mingi pikk nimi sobida võiks. Siis äkki tulid sellised nimed nagu Kati või Kai…. ja ohhh meil oli ju Keit ka välja mõeldud.
Ja nii nagu Ketliniga, tulime ka nüüd sünnitusmajast koju nii, et lapsel oli juba nimi olemas.

Eile käisime siis ametlikult ka talle nime panemas. Per.büroos kästakse ilusti lapse nimi paberile kirjutada ja allkiri alla panna. Kirjutasin siis ilusti trükitähtedega nime ära ja jäime uhke näoga sinna istuma. Tädi siis klõbistas oma arvutiga ja ütles, et see ei lähe mitte. Äkki te peaks ikka veel mõtlema. Me ei saanud üldse aru, me ei tahtnud talle ju Kolumbus nimeks panna…

Tuli välja, et mingisuguse statistika järgi on Eestis nime Keit pandud umbes täpselt võrdselt nii poistele kui tüdrukutele. Ja kui me ei taha, et keegi tema soos pidevalt kahtleks, siis äkki me ikka ei paneks seda nime.

Selle nime me ikka paneme küll, aga siis me äkki võime talle veel ühe nime panna. Sellise nime, kelle soos keegi ei kahtleks. 5 minuti jooksul leidsime, et kas Kai või Liis. Kuna Kai on jällegi mujal kui Eestis poisi nimi, siis see ei sobinud ju ka…. Nii saigi Keit omale teiseks nimeks Liis.

Kalle ütles, et kui ta hea laps on siis kutsutakse teda Liisuks, aga kui asi ikka kurjaks läheb, siis tuleb Keit ka mängu. Täpselt nagu Ketlin on meil muidu mammu, aga kui ma juba pahaseks hakkan saama, siis ei ole mingit mammut enam….

PS: pildi peal pani Ketlin Keidile teki peale ja “oma kiisu” (mis tegelikult küll Keidile kingiti) talle ilusti kaissu.

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar
Lill

magamine


Enne teise lapse sündi oli mul põhiline mure, et kuidas me küll magama hakkame. Teiste käest kuulsin ainult, et ohhh ära muretse, küll see ise paika loksub.
Ja näe loksubki….. Esimesel õhtul kui Keit koju tuli, siis Ketlin tegi natuke kurba nägu, et ei saagi emme kaisus magama jääda. Nüüd on ta aga leppinud, et saab aga emmega kõvasti kalli-kalli ja musi ja läheb nagu suur tüdruk kunagi oma pessa magama. Tegelikult võtab see kõik meil õhtuti umbes tund aega aega, aga see selleks…
Lõuna ajal lähme aga kõik kolmekesi korraga magama. Selleks peaks pisem enne natuke üleval olema, et ikka jääks uuesti magama ja Ketlinile sobiv multikas uinumiseks välja valitud. Tema nimelt valib endale lõunaajal ise multika, mida ta siis umbes 10 minutit suudab vaadata, enne kui uni tuleb…
Ja siis me magamegi kõik koos… Kes kiisu kaisus, kes süües, kes mitte enda valitud asendis…. aga ikkagi magame :))))

PS: Kui meil Kalle öösiti töölt koju jõuab, siis ta üritab ka kuskile meie vahele trügida ja siis magavadki tavaliselt 2 naist tal kaisus…. aga hommikul, kui meie üles ärkame on ta juba ära läinud….

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri
Lill

Lotte ja päkapikk

Need 2 kuuluvad vabatahtlikult kohustuslikus korras Ketlini igapäeva tegevuste juurde.
Hommikul kui silmad lahti teeb on esimene asi minna alla akna juurde vaatama kas päkapikk on käinud. Kuna tema lemmikud olid kinderi üllatusmunad, siis pärast kolmandat muna sai minu mõõt küll täis. Ükspäev poes avastasin ma kinderi pisikesed kommid ja õnneks meeldivad need Ketlinile sama palju kui suured munad. Ja ega ma siis ka kade ei ole – 2 pisikest muna korraga… sobib väga hästi. Ja kusjuures esimene pakk pole veel otsa saanud. Igatahes saab päkapikk meie peres sellel aastal küll odavalt hakkama. Kui algul oli sokk ilust esiku akna peale pandud ja minul kommid seal samas kõrval kummuti sahtlis. Siis ükspäev Ketlin avastas, et ta tahaks ka päkapikku näha ja pani soki suure toa akna peale. Hea.. kogu päev ilusti silma all ja ei tohiks ju midagi märkamata jääda…..
Aga saame hakkama :))))))

Lotte filmi on siis kohe järgmine soov kui muna põses on. Makist me seda plaati enam välja võtnud polegi ja nii saab ta selle mängima panemisega väga hästi ise hakkama. Tuleb ainult nuppu 2 korda vajutada ja juba Lotte tulebki. Rääkimata sellest, et mul juba pool filmi peas on. Teab temagi juba päris mitut lauset õigel ajal järgi ütelda… Nii et kui te näete linnas ühte tüdrukut Brunot karjumas, siis see on minu laps :))))

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar