Arhiiv kuude lõikes: veebruar 2007

Lill

Naistejutud

img_6867.jpg 

Kes meist ei teaks, et kui on vaja mingit naistejuttu ajama minna, tehakse seda vetsus. Juba kooliajast ma mäletan, et vetsu kasutati ainult poiste eest põgenemiseks või salajuttude rääkimiseks.

Nüüd kui ma pole enam kahjuks aastaid sõbrannadega klubitamas käinud ja minu peod piirduvad koduste titepidudega, ei saa ma väga kaasa rääkida, aga ma millegi pärast arvan, et see on ikka nii. Vähemalt on see igas filmis nii.

Aga kust see tuleb…. ei no raske arvata. Juba eduka potil käimise esimestel kuudel tuleb sinna minna koos. Salajuttu veel ei räägitud, sest mutid passivad ju pealt…. aga kui niimoodi juba väga varajasest lapsepõlvest peale harjutada, siis varsti lubatakse juba üksi vetsu minna.

Ja mehed ju nii ei tee?

Rubriigid: Uncategorized | 2 kommentaari
Lill

Ketlin õpib naeratama

Ketlinile meeldib poseerida. Võtab ilusti soovitud poosi ja tormab kohe pärast klõpsu vaatama, kuidas välja tuli. 

Õnneks ei hinda ta veel ennast piltide peal ilusaks või koledaks ja valiku saan teha mina. Mõnikord jätan ma mõne pildi ikkagi tegemata, siis kui ta oma arust on väga lahedalt riides – paljas ülakeha ja sukapüksid pooles vinnas….. Ohh kuidas ta tulevikus vihkaks selliseid pilte… mina küll tema asemel. Aga sellest ei tahtnud ma rääkida.

Nimelt kui öelda, Ketlinile naerata! Teeb ta sellist nägu.

img_6733.jpg

Algul oli naljaks, aga see ei ole see naeratus mis ma mõtlesin. Üks õhtu kui ta vannis supermani mängis hakkasime siis õpetama mida meie naeratamise all mõtleme….. ja ütleks et päris hästi läks…

img_6735.jpg

Natuke veel harjutamist ja tahaks näha kuidas Kalle talle ei ütleb…..

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar
Lill

uus võimleja

img_7085.jpg 

kuskil aasta aega tagasi kirjutasin ma sellise jutu.

Ja nüüd oleme siis jälle alguses tagasi :). Lugesin läbi voldiku, kuidas ikka on hea kui oma last iga päev masseerid ja küll see võimlemine on ikka lapsele kasulik. Ja kuna mul ikka positiivsed mälestused Ketlini võimlemisest on jäänud, läksime Keidiga ka trenni.

Esimene kord, siis kui ta oli umbes täpselt 1-kuune. Väga meeldis. Väga meeldis tähendab seda, et ta ei hakanud nutma :))). Noh esimene kord äkki ehmatusest ei hakanud…. aga ei teine kord meeldis ka…. ja järgmistel kordadel tuli isegi naeratus välja….

Ja võimlemas käime me tihti kolmekesi. Ketlin viskab samal ajal palle vastu seina või võimleb kaasa. Igatahes peab ta ennast minu arvates (rõhk kahel viimasel sõnal) väga viisakalt üleval.

Mis selle võimlemise juures veel kõige mõnusam on, on see super hea uni, mis Keidi siis vallutab….. rahulikult võib ta pärast võimlemist 3…4 tundi magada. Mitte et ta muidu seda ei teeks, aga siis torkab see eriti hästi silma ;)

Aga Vello Vaheri juurde me vist seekord ei lähe ;). Akrobaadi eeldused meie tüdrukutel puuduvad ja erilist hulljulgust neist ka ei paista…. nii et jääme rahulikuma ja minule jõukohase trenni juurde!

img_7047.jpg 

Kuna mina olen trennis kas kahe lapse või fotaparaadiga, saab Keit päris tihti profi käe all harjutusi sooritada…

Rubriigid: Uncategorized | 2 kommentaari
Lill

ebaõiglus

img_7040.jpg 

Hoolimata sellest, et ma suhtun asjadesse kui ainult asjadesse, on mõnikord kahju ka…. näiteks juhtus meiega järgmine lugu.

Läksime siis laupäeval rõõmsalt kogu perega sünnipäevale. Sünnipäev oli ema ja lapse keskuses. Seal on all uks lukus ja lukus ukse taga istub üks tüdruk, kes küsib kuhu minek kui ta on su sisse lasknud. Mängutoa ja tädi vahel poole korruse peal on nn garderoob, kuhu oma riided jäetakse. Kalle veel küsis, et ei tea kas jätab oma asjad taskusse. Mina ütlesin, et muidugi, siin on ju ainult sünnipäev.

Kui me siis pärast lõbusat sünnipäevatamist koju hakkasime minema, oli minu üllatus igatahes suur kui ma Ketlini kampsunit ei leidnud. Just olin Ketlinile ja Keidile esimest korda pannud ühesugused endatehtud kampsunid selga ja tahtsin natsake poosetada ;)

Mida aga polnud, oli Ketlini kampsun. Otsisime siis kõikidest võimalikest ja võimatutest kohtadest. Kuni tuli välja, et korrus kõrgemal oli mingi riiete müük toimunud ja rahavst päris palju läbi voorinud. Ei tea kas siis keegi mõtles, et sealt vahekorruselt võib lihtsalt meeldivad asjad kaasa võtta……

Igatahes sinna see asi jäi ja meie panime kirja kui õnnetu juhtum ….

Igatahes, kui keegi näeb meie kampsunit kellegil seljas, siis võib seda inimest väga kurja pilguga vaadata!!!!!!

img_6873.jpg

Rubriigid: Uncategorized | 7 kommentaari
Lill

….

103_0308_r1.jpg 

miks ma pean kogu aeg ütlema, mis teha tuleb?…. aga ei peagi, lihtsalt siis jäävad kõik asjad lihtsalt tegemata. Ma väga loodan, et kui mul on juba 2 tütart, siis selline naiselik ettenägelikkus on neil kaasa sündinud.

Et ma ei võta ainult ühte lusikat sahtlist kui teised istuvad ka jogurtitega laua ääres. Et vedelevate asjade ärapanemiseks ei pea ju alati keegi tähelepanu juhtima. Et mõnikord võiks ise ka küsida, kas poest on midagi vaja tuua. et……

Kuna meil eile suur osa mööblit ära maale kolis, siis tuli suur hunnik aastaid peidus olnud mitte vajalikke asju välja. Ja ma ei usu, et õhtul keegi tuleks ja ütleks, ohhh lahe, koristame ära….

aga nohh vahel peab ju hädaldama ka, muidu tundubki elu liiga ilus ;)

Kõige tipuks näidati täna beebikinos filmi sellest, et kõik mehed on tegelikult sead, eriti need kellel on pisikesed beebid või kelle naised on rasedad. Väga õige valik monopolkino poolt, kui oleks võimalik näidata mõnda positiivsemat või siis kvaliteetsemat linateost! Aga ei… paneme need noored emad nutma ja las vaatavad “tõele” näkku ….

Siis püüdsin veel välja mõelda, et milline see elukutse on, milles mitte keegi ei kahtle, et naine võiks olla parem kui mees! ja ma ei mõelnud mitte ühtegi välja. Kokad, juuksurid, rätsepad ja muud koduperenaiste ametid. Kui ikka mees seda tööd teeb, on ta nagu jumal!…..

Aga sellest minu hädaldamisest hoolimata tõi Kalle eile jäätist ja kirsse ja mina käisin esimest korda trennis……. väga mõnus :)

Rubriigid: Uncategorized | 2 kommentaari