Arhiiv kuude lõikes: märts 2007

Lill

Kuidas veeta päeva spaas

 img_7486.jpg

Üks 2 lapsega kodus istuv ema vajab ikka vahel lõõgastust. Selleks otsustasime veeta päeva spaas. Kaugele ei hakanud minema ja seega valisime selleks Laulasmaa. Peaaegu nädal aega pidasime spa töötajaga kirjavahetust, et kõik meie soovitus hoolitsused oleks ikka meile sobivas järjekorras jne.

Neljapäeva hommikul pakkisime siis terve pere auto peale ja kihutasime kohale. Suur oli aga minu üllatus, kui leti taga töötaja ütles, et meie nimele ei ole ühtegi bronerringut! Naiivne inimene nagu ma olen, ei tulnud selle pealegi, et meilivahetus välja printida ja kaasa võtta. Isegi inimese nime ei suutnud ma meenutada. Ainuke mis nad ütlesid, et oli jah broneering, aga selle te ju tühistasite?

img_7496.jpg

Noh, aga mis sa seal ikka silmi pööritad ja näppe keerutad, mida pole seda pole. Natuke suutsid nad meid siiski aidata ja maniküüri ma sain, aga massaaze me mingisuguseid küll meile sobival ajal poleks saanud.

Pärast sellist suurt sehkendamist, oli ilusast ilmast hoolimata, tuju läinud ja väga suur tahtmine seal kohe lahkuda.

img_7492.jpg 

Seda me siis ka tegime ja läksime hoopis Tabasallu ujuma. Vot see oli õige otsus. Basseinis oli korra veel 2 ema pisikeste tittedega, aga enamus aega möllas Ketlin seal koos Kallega üksi. Ketlin etendas seal küll väga uhket veelooma, kes ise oma pea vee alla pistis ja kõiki ujumisvahendeid proovida tahtis. Ujumise lõpetas ta mullivannis!

img_7508.jpg

Peale ujumist käisime veel Luccas söömas ja Keidi tungival nõudmisel tulime magustoitu koju sööma. Kokkuvõttes, üks suure pettumusega kaua planeeritud päev lõppes planeerimatult väga hästi :)))))

Koju jõudes saatsin ma spaasse ka kirjakese, millele sain automaatse vastuse, et see inimene tuleb tööle tagasi 10. aprillil. Väga mõnus viis ebameeldivsutega tegelemiseks ;)

img_7490.jpg

Rubriigid: Kalle, Keit Liis, Ketlin, Krista | 7 kommentaari
Lill

õnnelik koduperenaine

Ärkad hommikul üles, söödad lastel kõhud täis ja lähed nendega ilusal päikesepaistelisel päeval parki mängima. Lõunajal käid veel pisemaga võimlemas ja seejärel terve perega lõunat söömas. Koju tulles magad koos 2 lapsega lõunauinaku ja kui üles ärkad on kodu säravpuhas :)

…….. eelmise aasta lõpus, kui me gordoni perekoolis käisime, ütles üks ema muu jutu sees, et kui pärast tööd peaks veel koristama ka hakkama, siis ei jõuaks üldse lastega tegeleda. Ja siis kõik ülejäänud emad noogutasid kaasa. Ja mis välja tuli, mina olin seal peaaegu ainuke, kellel ei käinudki koristajat. Siiamaani olin ma sinisilmselt arvanud, et kõik ongi nii tublid ja jõuavad kõike…. aga näe, enamus käib ikka ingel ka külas.

Asusin siis minagi koristajat otsima. Tuli välja, et see ei olegi mingi lihtne tegevus. Kõigil on niiiiiiii palju tööd …. Nii ma siis käisin ja iga tuttava käest pärisin, et ega tal juhuslikult üle ei ole…. kuni siis leidsimegi. Kellegi, kellel on niiiiii palju tööd, aga kes on niiiiii tubli inimene, et ikka aitab. Eriti kui ta juba käib niiiii toredate inimeste juures ja nemad niiiii ilusti talle rääkisid, et tuleb ühe pere juurde veel minna…….

Õhtul enne koristaja tulekut käisin mööda tube ringi ja arvake ära mis ma tegin. Koristasin loomulikult. Hoidisn ennast ilusti tagasi ja panin ainult asju ära, nii et koristada jäi meil rohkem kui küll….

Hommikul koristajaga koos elamist takseerides oli selline tunne, et ma ei tea koristamisest midagi, nii palju kohti on meil majas, mille koristamise peale ma pole isegi veel tulnud ja vahendid! Mul ei ole üldse vahendeidki millega koristada. Ja siis räägime siin tublist pereemast, kellel on ainult üks tolmuimeja otsik ja parketi ja kivipõrandat peseb sama mopiga. Puidu puhastamise vahendeid ei ole ma isegi näinud, rääkimata nende kasutamisest. Kaminaust ei osanud isegi lahti teha, rääkimata sellest, et mul oleks vahendid millega seda pestakse. Noh me pole ka see aasta kordagi kaminat kütnud, aga see pole mingi vabandus ju.

Samas iga küsimusega tundsin ma, et ma olen ikka õnnega koos, et selline inimene meie kodus nüüd on. Ja pärast 10 !!!!! tunnist puhastusteenust võin ma täiesti ilma piinlikustundeta vahtida igasugu imelikke nurki ja nurgataguseid, sest need on puhtad! Seal ei ole mingit tolmu, ega mustust. Kõik Ketlini joonistused on seintelt kadunud ….. ja uskuge ma võiks seda juttu siin jätkata………

Nii mõnus….. ja nüüd ma tean, mida kõik need teised õnnelikult naeratavad kodu ja niisama perenaised tunnevad.

Äitähh Kristelile meie uue ingli eest!

Rubriigid: kes teab...., KODU | 6 kommentaari
Lill

naabri kaunistused…

 img_7388.jpg

Mõni asi läheb nagu kuidagi rohkem hinge ja kuidagi ei taha meelest ära minna. Juba ammu kui me siia kolisime teadsime me umbes, mida me oma aias näha tahaksime. Aja jooksul raamatuid ja ajakirju sirvides muudkui aga täiendasime oma ideid. Kuna meil aga kohe võimalust kõike nii teha nagu tahaks ei olnud, siis olid osad asjad ka pilla-palla ja lihtsalt ootasid oma õiget aega. Lisaks käis ka pidevalt mingi ehitus kuskil, nii et minu kaunid peenrad oleks lihtsalt ära tallatud. Ja kes siis seda naise vingumist oleks tahtnud kuulata.

Seda enam läks aga hinge naabrimehe märkus, et me võiks natuke oma aia eest hoolitseda, et tal on piinlik! Temal käivad seal kliendid ja vaatavad meie lauahinnikuid või vaarikavõsa…..

Nüüd juba 2 aastat vähemalt käin mina igakord mööda vot täpselt sellisest vaatepildist. Väga kaunis taust minu roosade õitega veigelale ;)

img_7389.jpg

Rubriigid: KODU | 7 kommentaari
Lill

aednik ärkas

 img_7413.jpg

Ma ei elaks oma majas kui mulle ei meeldiks õues olla. Ja kui mulle juba meeldib õues olla, siis mulle meeldib et seal oleks ilus. Selleks et silmale oleks ilus vaadata peab minus aednik ärkama. Ja tavaliselt iga kevad ta teebki seda. Ütleks, et see on selline vanainimeste haigus, mis aastatega süveneb :))))

Nii ma siis ka sellel kevadel käisin kärsitult mööda aeda ringi, et millal ometi riisuma saaks hakata. Nimelt on meil riisutavat pinda täpselt nii vähe, et ma viitsin selle ühe hooga ära riisuda. Võttis ikka päris mitu päeva aega, et meie aiast ka lumi ära sulaks ja siis see päev tuli…. Ja et tulemus oleks veel parem ;), siis ma järgmine päev riisusin veel üks kord.

 img_7429.jpg

Kõik oma peenrad kobistasin ka mullale ja nüüd võin siis jääda ootama, millal kõik ilusaks läheb :) Selles mõttes on küll praegu nagu nadi, et enamus taimi  mul lihtsalt magab mulla all ja peenar on täiesti lage. Kalle ka küsis, et kus siis meie lumikellukesed on? Need paar tulpi, mille esimesed lehed praegu näha on, ei ole veel arvestatav peenrailu. Aga ma olen piisavalt laisk aednik ja meie pime ja liivane aed annab selleks hea võimaluse, et kasvatada teatud kindlaid taimi…..

 img_7431.jpg

Aga suvelilled saavad siin hakkama küll ja selleks ma panin jälle omale seemned mulda. Isegi Ketlin pani minu abiga omale kastikese valmis.  Vaatame mis siis juhtuma hakkab….

img_7446.jpg

 Küla peal räägiti, et igast aiast saab ilusaid pilte teha…..

Rubriigid: KODU | 4 kommentaari
Lill

peaauhind

 img_7363.jpg

Kui Ketlinil kunagi ammu sünnipäev oli, siis ta sai kingituseks jalgratta raha. Kunagi hiljem käisime siis talle tema ratast ostmas. Kuna see on Ketlini esimene ratas ei oska ta veel seda millegagi võrrelda ja üleüldse ei avaldanud ta ratta koha pealt nii suurt vaimustust kui me oleks osanud loota.

Siiski käis ta aegajalt rattaga kuiva trenni tegemas ja kui meelde tuli, siis näitas ka ratast kõigile külla tulnud inimestele.

Nüüd aga läksid ilmad nii soojaks, et ratas tuli õue ajada ja päris tegudele asuda. Esimene hoog lõppes kõhuli maas ja mokk lõhki nigu jänesel… jäätis söödud, ei tahtnud ta siiski enam proovidagi.

img_7360.jpg 

Ootasime 2 päeva ja pärast vestlust kuidas kõikidel tema sõpradel ja muidu lemmikinimestel on jalgrattad, tahtis ta ka proovida. Nüüd jäi minu ülesandeks turvata nii kaua kui tema vänta kõikutas ja pedaalidega edasi-tagasi kolistas. Sõitmiseks on seda küll veel vara nimetada…. aga noh, kui ükskord selge ega siis enam ei unusta….

Küll aga oli ta valmis oma rattaga poseerima… ja lõhkise moka saime pildile juba paar päeva tagasi, kui asi oli ikka väga tublisti paranenud

img_7320.jpg

Rubriigid: Ketlin | 9 kommentaari