Arhiiv kuude lõikes: aprill 2007

Lill

aiapisik

 img_7689.jpg

Meil on ikka hea kliima. Nii kaua on seda suusailma, et iga aiaomanik hakkab juba niimoodi nihelema, et kui esimene soe ilm on, on kõik väljas riisumas. Kuna meil siis lähiajal (ahaaaa) midagi ei ehitata, siis ma võin ka täie rauaga aeda kujundada. Koju on mul tellitud igausugu ajakirju ja kui raamatupoodi mõni uus raamat tekib, siis ma pean selle kohe ära ostma. Ja ajakirjas on kirjas, et talvel tulebki lugeda ja plaane teha. Kui ilm soojemaks läheb, tuleb seemned potti panna ja …….. lähebki lahti.

Muidugi hakkan ka mina potipõllupidajaks. Eelmine aasta läks päris hästi juba. Kui öelda seda poole meetriste lõvilõugade kohta, mis kõik põõsad ka enda alla varju jätsid ja see lõppematu hunnik petuuniaid, mis Leevikese ema rõõmuks meie aeda kaunistasid :)

Sellel aastal on mul rõhk ilma õiteta lilledel. Loe: lehtdekoratiivsetele taimedele :) ma enne ei teadnudki, et ma oma sõnavaras selliseid sõnu kasutama hakkan ….

Ketlin sai omale ka poti ja käis igapäev usinasti kastmas. Nüüd on taimed pikeeritud (jälle uus sõna) ja vanaema juurde kasvuhoonese viidud ja varsti hakkan juba väetama.

img_7643.jpg 

Loomulikult ei suuda üks kärsitu aiapidaja oodata kuni tal endal potitaimed piisavalt suureks kasvavad ja käib ja paneb omale silmailuks mõne võõrasema. Ja ausõna ma hoidsin ennast see aasta kõvasti tagasi, et mitte pooli potte kohe täis istutada…. mis ma siis oma 100 pikeeritud taimega teen…. :)))

Kui nüüd aus olla, siis õue aiandus meeldib mulle palju rohkem, kui toalilled. Nendel pole siin mingit hooaega, koguaeg peab kastma …. ja seda et talvel vähem kui kevadel, ei loe mulle midagi :)

Rubriigid: KODU | 1 kommentaar
Lill

suvi algas….

img_7726.jpg 

Meie imepisikeses aias on nii, et nii kui päike pasitma ja hakkab ja kraadiklaas näitab plusse, võib asuda päevitama. Kahjuks pole meie peres kedagi, kes seda teha tahaks, aga õue kolime me sellegi poolest.

Selle nädala alguses olid juba sellised ilmad, et väljas läks lausa kuumaks. See tähendab seda, et päikeseterassi peal nagu tavaline inimene enam olla ei taha. Tuult ei puhu ja siis ongi asi nii kaugel, et Ketlin palja jalu ringi jookseb. Natuke kõhe endal oli, aga mis ma siis teen, jooksen tal kingadega järgi ja muudkui topin jalga. Ta jõudis need täpselt sama kiiresti jälle ära võtta. Samas jaheda ilmaga käsib ta kõik aknad kinni panna ja nõuab sooja jopet, nii et ma arvan, et ta on juba piisavalt arukas…..

No aga kui mina kõrval kah palja jalu olen….

Ja mis veel mõnusam, kui õues süüa. Ja ei pea ju kohe midagi grillima…. progandid sobivad ka . Ja suvel kui veel n kirsid ja vaarikad ja igasugu sõstraid….. noh kes ei oleks nüüd kade…..

img_7707.jpg

Rubriigid: KODU | 2 kommentaari
Lill

täiuslik

115_1586.jpg 

Ma olen juba mitu korda kuulnud, et meie pere elab kuidagi väga täiuslikku elu. See tähendab, et minu blogi lugedes jääb selline mulje. Tegelikult pole üldse asi nii ilus.

1. Olen ma sündinud volbriööl. See juba ütleb nii mõndagi minu kohta. Kuigi ma võin ju olla ka hea nõid ;)

2. Kalle ütles ükskord, et minu taltsutamine on talle nagu elutöö. Aga ta ei anna alla.

3. Mul on äärmiselt madal kannatuselävi, mis puudutab jonnismist ja üldse nuttu. Õnneks on mul lastega vedanud. Aga näiteks, kui ma pean panema Keiti vankrisse magama ja ta meie tänava otsas veel julgeb piiksuda, on minu närvid juba otsas ja Kalle kuuleb kohe, mis ma arvan, temast ja endast ja karjuvatest lastest :)))). Ketlini lohutamine käib mul nii – oi sa said väga haiget…. on väga valus…. las ma puhun peale…enam ei ole valus… kuulnud vastust EI, on minu poolt asi lahendatud ja nutt lõppenud… tavaliselt…. kui ei ole läbi, siis läheb ta hea meelega ja kurdab seda nüüd kellegile teisele.

4. Ma olen laisk ja tean täpselt kui pikaks kummi venitada saab. Ülikoolis käisin täpselt 8 aastat, sest siis hakkasid asjad aeguma. Samas ei kannata ma üldse kui asjad pooleli jäetakse või korralikult ei tehta.

5. ohh ja ma võin tüütuseni vaielda ja väga naiselikult klatsida ;)

6. ……………

Tegelikult on nii, et ükskord me Kallega arutasime seda asja ja tema ütles, et kirjutatult on asi nii jäädav ja mõjub palju halvemini, kui niisama ükskord kahekesi välja plärtsutud asi. Kui ma siin kedagi või midagi kiruks, siis ma ei tea kuidagi kui paljudele see haiget teeks ja mismoodi see mõjuks ja tulevikus mäletatakse ikkagi ainult ilusaid asju….

ja inimesed on erinevad :)

Rubriigid: Krista | 5 kommentaari
Lill

külalised

 img_7136.jpg

Maibrit Ketlinil külas

Juba väiksest peale on mulle hirmasti külalised meeldinud. Ise käia ja ka vastu võtta. Kuigi ma mingi erilise võõrustajana just silma ei paista, aga ikkagi.

Ideaalne külaskäik tähendab seda, et külalised tulevad ja tunnevad ennast nagu kodus ja teevad mis tahavad ja ei jookse kohe minema :)

Selleks, et selliseid külaskäike läbi viia, me ehitame oma seda Massu maja. Alla tuleb suur saal ja suur köök ja kõik pesemisvõimalused ning teisele korrusele hunnik tube. Kõik ikka selleks, et külalised ennast saaks sisse seada ja tunda, et nad ei ole kellegil ees, vaid väga teretulnud :)))

Ja siis sõbrad tulevad juba reedel. saavad omale toa ja võivad oma järgmise päeva gastronoomia imeks vajalikud tarbed külmutskappi laduda ja aeda suure tamme alla kiikuma minna. Lastele on olemas suur muruplats ja jõgi ja Kalle ehitatud seiklusrajad ja onnid.

Laupäeva hommikul ei ole vaja vara tõusta, aga kes tahab, see ei sega mitte kedagi ja igaüks oskab lahti teha nii külmutskapi ust, kui ka kohvimasinat ja siis võib võtta kuurist jalgratta ja sellega uitama minna näiteks.

Pooled Eesti linnad on 50 kilomeetri kaugusel ja meri kaasa arvatud…. samas miks peab üldse kuhugi minema?

Lõunat me suvel ei sööks, aga selle eest sööks hästi pikalt õhtusööki. Kõige vingem kokk sõprade seltskonnast teeb aga imesid ja teised saavad nautida. Kui on kole ilm, siis on suures saalis hästi pikk laud ja kamin ja 4 meetrise lae alla kinnitatud kiik. Ning lastel ruumi joosta ….

Kui on ilus ilm, siis …. siis teavad kõik juba ise kuidas saab.

Pühapäeval on pannkoogid ja värsked maasikad, mida külatädi toob… ning kui keegi tahab, siis ta võib nüüd juba koju minna……

Vot nii hakkab meie elu koos külalistega loodetavasti juba järgmisel suvel välja nägema ja mitte ainult suvel….

Praegu aga käime nii palju külas kui kutsutakse ja ise kutsume ka nii palju kui jõuame :))))…. Sellel nädalal oleme juba 2 õhtut külas käinud ja täna on alles kolmapäev :)… ning mõlemal korral on Ketlin keeldunud ära tulemast. Vot see on küll minusse :)

img_7516.jpg

Hanna Maria ja Maria Helena – kellel me ametlikult eile katsikul käisime

img_7547.jpg

Roos ja Kristel – kelle juures me esmaspäeva õhtut sisukalt sisustasime

See jutt tuli nüüd küll hoopis teine, mis ma algul mõtlesin, aga mis siis. Tegelikult ma tahtsin hoopis kirjutada sellest kuidas meil elu praegu on. Õnneks Kristel on sellest juba siin ja siin kirjutanud või siis pildistanud ja kõik muu, mis ma tahaksin öelda, ütlen jägmine kord.

Rubriigid: kes teab...., KODU | 7 kommentaari
Lill

meie michelin

img_7628.jpg 

Eile saime siis meie pontsikule mõõdud ka külge:

Pikkus 66

Kaal 8040

Ei ole just kehva isuga meil siin tegemist…..

Ketlin sama vanalt oli täpselt kilo raskem kergem ja paar senti lühem. Samad mõõdud saavutas ta 6-kuusena. Aga ei tundunud ta midagi saledam – pilte vaadates siis :)

Rubriigid: Keit Liis | 4 kommentaari