Arhiiv kuude lõikes: juuni 2007

Lill

vannipäkapikud

img_9759.jpg

pakakas.jpg

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 4 kommentaari
Lill

lapsehoidmine

img_9621.jpg 

Kui sul sünnivad lapsed, siis esimesed eluaastad keerlevad nii ja naa lapsehoidmise ümber. Kõige rohkem hoian muidugi ise, ole siis väsinud või tüdinud või lihtsalt laisk. Ikkagi oma lapsed ja kõik mis nad õpivad, on minu teha. Igalpoolt ju ka mõjutatakse, kui kasulik ja hea on ikka emal koos lapsega olla. Nii me siis veedamegi  pea 24 tundi ööpäevast koos. Kusjuures öösiti nagu hotdog, sest mõelmad tahavad väga kaisus magada.

Meie peres on järgmisena panus Kallel. Temale meeldib lastega liikuda. Paneb, kas ühe või mitu kärusse ja kõnnib nendega …. 90% juhtudest poodi :), aga minek seegi. Päris tihti on ka nii, et ma lihtsalt teen oma asju, kui Kalle kodus on ja ignoreerin lapsi ;). Pooled lapsed lasevad ennast lihtsamalt ignoreerida, kusjuures alati mitte sama pool. Nii et kokkuvõttes, nii kaua kui lapsed on koos isaga kodus, ei ole minul ikka mingi puhkus.

Kolmas lapsehoidja on meil minu ema. Praegu on jälle nii, et ma ise olen ikka ka vanaema juures, kui lapsed seal on,  aga enne Keidi sündi me ikka käisime Kallega peaaegu iga nädal korra kinos. Kuna aga Ketlin nüüd vanaema juures olles, enamus aega hoopis minu venna pere juures veedab, siis jääb esialgu vanaemale ikka üks laps korraga. Ja vennapere saab  pidevalt kolme lapsega tegeleda. Kuna poisid seal on Ketlinist natuke vanemad, siis Ketlin vaatab neile väga alt ülesse ja on kõige nõus kui et ainult teda mängu võetaks….

Neljandat lapsehoidjat meil ei ole…. aga selle eest on mul veel teine vend, kelle poeg mahub täpselt kahe minu lapse vahele ja kes ongi oma lapsega kodus, kui tema naine tööl käib. Ja seega saame me vahel kaupa teha, et tema tuleb poisiga meile mängima ja samal ajal muuseas ühendab ka elektrijuhtmed ära :)… omamoodi lapsehoidmine seegi.

Viiendaid lapsehoidjaid on meil kohe hulgi. Need on kõik minu lastega sõbrannad, kellega me koos aega veedame. Ketlin on täiesti ise välja mõelnud sellise asja, et abi tuleb paluda sellelt emalt, kellel parajasti beebit süles ei ole ja mõnel vahel ei ole :). Igatahes talle väga meeldib selline lapsehoidmine, temal on kellega mängida ja samas on keegi alati valmis teda pissile viima või kiigutama :). Iga hommiku küsib ta – kes see külla tuleb ja kui vastus on, ei keegi, siis järgmine küsimus on, aga kuhu me lähme?

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 2 kommentaari
Lill

Laske mul istuda…

img_9726.jpg 

Kõige pealt tuleb defineerida istumine :). Istumine tähendab seda, kui laps ise tõuseb ilma igasuguse kõrvalise abita istuma ja siis ei kuku ümber.

Seda Keit veel ei tee ja seega ta ei oska istuda! Aga kui ta panna, siis löövad tal silmad särama ja kohe on tükiks ajaks tal tegevust rohkem kui küll. Esiteks näeb palju kaugemale ja kõige järele saab küünitada ja olgema ausad, enamus asju on ikka istudes palju mugavam teha kui pikali olles. Samas ei saa teda niimoodi kuskile omapead jätta, sest täiesti rahulikult võib ta oma 90 kraadise nurga sirgeks vista ja peaga vastu põrandat käia. Ole siis sina mees käega teda püüdma. Kusjuures ma ikka arvasin, et äkki kukub ettepoole või siis külje peale, aga ei …..Aga nii kui pikali on, nii kohe nõuab jälle istumist.

Kusjuures  jälle on mul tekkinud väike võimalus teha midagigi siis kui mõlemad lapsed on üleval, sest alles eelmine nädal ei tahtnud Keit kohe kuidagi omaette seal maas lamada, ikka pidid teda seal lõbustama ja kui kuskile tahtsin minna, siis nõudis tema kaasa….

Nüüd võime aga Keidiga ilusti kahekesi kõrvuti istuda ja kumbki oma asjadega tegeleda. Kusjuures isegi Ketlin leidis, et see ühe koha peal istumine on vahelduseks päris lahe tegevus ja nii nad nagu miskad mul eilse päeva mööda saatsidki :)

img_9729.jpg

igaüks vastavalt oma võimetele ;)

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 1 kommentaar
Lill

Kiiksud

 img_7102.jpg

Kuna ma olen siin vist viimane kiiskutaja ja paljusid juba lugenud, on päris raske juba endale selgeks teha, millised need tegelikult siis minu omad on, sest paljudel on samad kiiksud…. teatepulga olen saanud Maarjalt ja Kohvikratilt …..

 Pane kirja mõni oma naljakamatest või veidramatest kiiksudest, mida julged teistega jagada
1. kokkamises

2. majapidamises

3. muu vaba teema

1. Kokkamises – Kogu minu lihalised oskused piirduvad valmis maitsetatud kana ja ora sees seapraega. Kusjuures ma ei ole ka kunagi tundnud, et ma peaks rohkem teadma või oskama.

Süüa tuleb alati taldriku pealt! See on kodust kaasas, sest meie peres tehti ja söödi võileibu alati laua pealt, mitte kunagi ei pandud taldrikut ja praegu ei kujuta ma ettegi kui ma peaks mingi söögi asja palja laua peale panema.

Kõik toidud, mille valmissaamine võtab rohkem kui tund aega on täielik ajaraiskamine ja pole üldsegi väärt ettevõtmist….. va mõni kook ;). Ja pidevalt ma söön midagi :))))))

Ma lasen alati omale klaasi alkoholi valada, aga mitte kunagi ei joo ma seda lõpuni :)

2. Majapidamises – kohe pärast söömist nõudepesemine on täielik naudingu rikkumine.

Iga asi võib natuke aega kuskil vedeleda ja sellest ei juhtu midagi ;) ( mulle väga meeldib kui toad on korras ;)

Ma pean kogu aeg sisustama, kui ma füüsiliselt seda teha ei saa, siis ma vähemalt mõtlen ja unistan ja loen ajakirju või raamatuid.

Meeldivad kodus valged asjad – enne olen nõus neid tihemini pesema, aga mul on valged vaibad ja söögilaua peal valge laudlina – iga päev ja ausõna :)

Peale minu ei tea meie peres keegi mitte ühegi asja asukohta, sest mina olen ainuke, kes midagigi ära paneb ja mul on iga asja jaoks kindel koht, mis siis et need kindlad kohad muutuvad väga tihti.

3. muu vaba teema – kui meie pere autoga sõidab, siis pean mina roolis olema, sest ma lähen kohe närvi kui Kalle roolis on :).

Ma tean enamuse Tallinna valgusfooride põlemise aegu ja rohelisi laineid ja kui mitu autot kuskilt läbi saab, kui keegi ei uimerda :)

Mul alati ja kõikide asjade kohta arvamus!

Ma pean kõike oskama ja kõike teadma :))))

Mina pean perele süüa ostam ja kui ma ei saa seda teha, siis ma teen vähemalt nimekirja.

Minul ei ole mingit paberimajandust – ma pidevalt üllatunud, kui ma kuskilt juhuslikult mõne oma koolidiplomi leian. Selle vältimiseks olen ma lastele spetsiaalselt nende jaoks karbid teinud, kuhu ma nende tähtsaid asju kogun.

Kusjuures oleks väga hea teada mida näiteks Kalle minu kiiksudeks peab :)))) 

Rubriigid: Krista | 4 kommentaari
Lill

Unistuste töö – variant 2

img_9695.jpg

(pildil on täiesti põhjendamata illustreeriv ülesanne, mis ei lähe kuidagi kokku järgneva jutuga) 

Kunagi ammu kui ma nägin filmi parima sõbra pulmad – või midagi sellist, siis seal oli Julia Robertsil minu teine unistuste töö. Ja ühes teises samasuguses paduromantilises komöödias läksid inimesed täiesti pöördesse, kui nad sama ametimehega kokku puutuma pidid :)

Variant 2 oleks toidukriitik. Käiks aga mööda rohkem või vähem uhkeid restorane, sööks head ja paremat, arvaks sellest midagi ja saaks veel raha ka selle eest. Kusjuures, ega ma siis ei oleks mingi tavaline kriitik. Ma oleks ikka selline, kelle arvamus väga korda läheb. Kõik loeksid, mida ma arvan ja läheks ja telliks sama, ning vaimustuksid nagu mina. Sest restoran ju teadis, kes ma olen ja pani välja oma parima :)))

Vot see oleks väga tore. Ainuke viga asja juures on see, et ei küüni minu kirjaoskus küll sellisele tasemele, et kellegile minu söömaelamused korda läheks :)

Näiteks eile käisime me restoranis :)

Külastasime järjekordselt lapsesõbralikku restorani Lucca. Ja see koht on tõesti lapsesõbralik. Ettenägelikult istusime kohe mängunurgale lähemale. Ettekandja tuli, tõi Ketlinile tooli ja aitas ta sinna toolile – 2 punkti Luccale. Ketlin tundis ennast tõelise kunnina ja kohe sai Ketlinile selgeks kelleks ta saada tahab, sest järgmisel hetkel asus ta meile teed ja supikest serveerima ja oli rõõmus kui meile maitses….. aga see selleks.

Tellisime Kallega kahepeale väikse eelroa ja pasta  ja Ketlinile tema makaroonid nagu ta soovis.  Ketlini jook toodi kohe koos kõrrega, sest ma arvan, et iga laps, kes on korra juba kõrrega joonud, tahab seda alati teha – 2 punkti Luccale. Enamus kohtades peab Ketlin seda eraldi paluma  :) Meie eelroog toodi koos Ketlini söögiga – 2 punkti Luccale :).

2 lisapunkti veel Luccale, kui ettekandja küsis, kas mul on soovi, kui ma teda liiga pikalt niisama vaatama jäin :))))

Eelroa eest võtan ühe punkti maha …… sai oli liiga saanud.

Ja põhipasta eest läheb nüüd esialgu kohe hulgim punkte maha. Esimese ehmatusega arvasime, et meile on üldse valed söögid toodud. Kalle söögile oli siiski ainult osad komponendid unustatud lisamata, aga minu söök toodi tagasi ja öeldi, et see on õige.

Mina tellisin mingid pastataskud, mis pidi olema täidetud gorgonzola juustuga, aga see seal see ei olnud küll mingi juust. Tegin siis teise katse seda süüa ja siis teatasin selge ja kõlava häälega , et mulle ei maitse! See tasku oli ikka väga kummaline :))). Nüüd jooksis kohe mitu töötajat laua juurde ja tundsid huvi, et mis ja kuidas…. püüdsin siis seletada, et selline magus nagu magustoit ja kohe üldse ei sobi. Lahke pakkumise, et tegemist võib olla magusa kohupiimaga võtsin ma vastu ja selle peale võeti mu taldrik kohe rõõmuga tagasi ja vabandati, et köögis uus kokk :))) ja lubati kohe kiirelt uus pasta valida :)

Nii kaua kui ma pastat ootasin, tahtis Kalle juba kooki ja kohvi. Ettekandja sai kohe 2 punkti ja ka suusõnalise kiituse selle eest, et ta tuli ekstra küsima, et kas Kalle tahab kohe kooki või ootab kuni ma oma pasta lõpetan.

Kook sai ka 2 punkti…. ja minu uus pasta oli ka täitsa ok, aga Ketlini oma maitses mulle rohkem :)

Kokku: piisavalt palju punkte, et me teinekordki sinna lähme :) 

Rubriigid: kokk, Krista | 6 kommentaari