Arhiiv kuude lõikes: juuli 2007

Lill

Kalle trenn

img_1829.jpg 

Kui sul on selline mees, kes kõik nädalavahetused on tööl ja nädala sees on ka 100 tegemist, ning lisaks sellele tahab veel koolis käia ja õppida, ning kui see mees siis tuleb ütleb, et ta tahaks veel trennis ka käia, siis kujutate ette mis näoga ma teda vaatan.

Mitte et mul oleks kahju, et ta trennis käiks, aga kuskile peab ju mahtuma ka pere aeg. Aga vaadakem tõele näkku – trenni mineks min 30 minutit, trenn ise 60 minutit, tagasi tulek min 30 minutit. Kokku – 2 tundi.

Ja kui unistus oli veel 5 korda nädalas seda teha, siis võin ma vabalt kohe Kalle pildi seinale riputada ja lastele rääkida, et see on issi ja teda näete siis kui jõuluvana on ära käinud ;)… sest tema ongi tegelt jõuluvana …

Aga Kalle lahke inimene oli valmis trennis käima siis kui meie magame :). Nimelt saab teha tema lemmikuid ilu- ja võlunumbreid ka 7.30. Ja nii ta siis lahkub juba varavalges ja on juba trennis käinud enne tööpäeva algust.

Suvel kui ilus ilm on, on meil ka aias sobiv treeningsaal olemas ….

Enda kohta võin öelda, et mina ei ole veel jooga võlule pihta saanud, sest minul on igas nö mugavas asendis väga ebamugav olla….. aga äkki ükspäev või ka vabalt ilma käteta pea peal seista…

Rubriigid: Kalle | 2 kommentaari
Lill

Suvekodu :)))

Minu arust on just praegu aias kõige ilusam aeg ja lausa patt oleks olla kuskil mujal kui siin…

img_1816.jpg

Liilia esimene õis…. ja kui, siis kohe kaks korraga :)

img_1831.jpg

Kalle ehitas vanadest terassi laudadest lillekasti ja seal sees on minu seemnest kasvatatud lilled. Peenra peal on hosta ja helmikpööris, mis mõlemad kuuluvad minu lemmikute hulka. Surnuaialillede tundest hoolimata leidsin, et begooniad sobivad minu aeda väga hästi. Õitsevad terve suve ja neile meeldib meie aia väike päike. Kohe begoonia taga hakkab varsti õitsema roosade õitega maran. Mis jääb natuke varju eesaias olevale valgete õitega maranile, mis õitseb juba ammu ja teeb seda ka pärast roosasde õitega põõsast :)

img_1834.jpg

Väga suure hooga on kasvavama hakanud ebajasmiin, millel sellel aastal olid ka esimesed õied. Pottides on isegi Leevikese ema käest positiivse hinnangu saanud petuuniad :). Ja aknalaual küll kahjuks Leevikese ema poolt põrmustatud pelargoonid :). Trepiastme leidsime kirikuhoovist vana maja hoovist ja see lubati lahkelt meile. Igatahes on see nii raske, et alla kolme mehe seda liigutada küll ei jõua.

img_1836.jpg

Üks minu lemmikpeenraid, kus on 3 erinevat hostat ja alati õitsevad pegooniad. Õitsemise lõpetas just kitseenelas ja kohe hakkab teisel pool sõnajalga õitsema astilbe. Kevadel on see peenar naljakalt lage, aga mis siis :)

img_1874.jpg

Maasika korvi asemele peaks tulema ükspäev väike voolav vesi… aga senini on see kuiv tiik ;)… Ümber “tiigi” kasvavad astilbed, kellele küll vesi meeldiks rohkem, aga nad lubasid ära oodata. Ja mõned okastaimed ka, mille ma valisin küll rohkem hinna kui millegi muu järgi ;) Selle tõttu on nad ka alles hästi pisikesed, aga küll jõuavad…

Vaadet naabri aeda hakkab varjama metsviinapuu…. Kuna teisel pool peenart on väike istumiskoht, siis tulevikus on see kindlasti üks minu lemmikkohti aias. Peale selle on teisel pool veel pikk vaarikavõsa ;)

img_1894.jpg

Siin pidi olema kiviktaimla, aga nüüd jääb ära. Kiviktaimla õied kestavad maksimum nädala ja peale selle pole siin piisavalt palju päikest…. ja üldse ei sobiks see siis muu aiaga kokku.

Kuna ma selle peenra taga oleva hekiga ei ole üldse rahul, sest see sai istutatud siis, kui ma ikka aiandusest ei teadnud mitte midagi ja see, mis oleks pidanud 5 aastat tagasi tegema on tegemata, siis tuleb siina üks teine asi ;)

Kokkuvõtteks võin öelda, et tegelikult olen ma suht laisk aednik ja aiatööd püüdnud viia miinimumini, sest pole mul siin kahe tite kõrvalt küll aega käia ja rohida ja mässata….. nii et naudin seda mis on :)))))

Rubriigid: KODU | 15 kommentaari
Lill

Käbi kukkus kännu kõrvale

 img_9981.jpg

(Ketlin õpib mängu)

Ei saa midagi öelda, meie esimene käbi on kukkunud täpselt kännu kõrvale. Ise 2,7 aastat vana ja juba juhib õhtuid. Algas see paar nädalat tagasi kui ma esimest korda panin tähele, et Ketlin mingit mängu organiseerib. Kuna mängust osavõtjad olid täpselt tema vanused, vahtisid need teda suhteliselt osavõtmatu pilguga. Ja keegi osa võtta ei tahtnud. Kuigi nagu ma kõrval kuulasin, seletas ta täpselt millal keegi ja kuhu joosta tohib :))).

Eile hommiku poole kui külas käis Leevike, hakkas aga juba lubama. Ilusti said nad kahekesi võidu jooksus võistelda. Võitjat küll ei selgunud, aga pärast lõunaund, kui saabusid Maibrit ja Artur, võttis Ketlin oma “tööd” ikka päris tõsiselt.

Seisis uhke näoga keset verandat ja juhatas kätega vehkides, kuhu keegi minema peab ja mis toimuma hakkab. Seletas ise, et enne tulevad nipid ja siis päris võistlus. Käsutas aga teised rivvi ja tähelepanu ja valmis olla ja läks….

Tõe huvides olgu öeldud, et ise ta varastas pidevalt, sest olles kännu moodi, peab ta ju ikka võitma ka ;)))))))

img_9977.jpg

(väike nali rahva ülessoojendamiseks)

Kuna Maibrit ja Artur on natuke Ketlinist nooremad, siis enamus aega võtsid nad Ketlini mänge väga tõsiselt. Kui niimoodi edasi läheb, siis võib varsti kõik lapsed meie noore päevajuhi hoole alla tuua :).

img_9970.jpg

(Kalle rõõmuks väikse lavavõitluse etteaste)

Rubriigid: Ketlin | 1 kommentaar
Lill

Lapsed suveks maale

 img_0775.jpg

Ma ei mäleta kui vanad me olime, kui ise vanaema-vanaisa juures maal olime, aga sellest ajast kui ma mäletama hakkasin, olime me ikka seal.

Tänapäeval on aga kõik kuidagi teistmoodi. Vanaemad käivad tööl või on neid lapselapsi nii palju, kes järjekorras ootavad või ei teagi mis.

Igaljuhul ühe vanaema kaua oodatud puhkuse saabudes teatas vanaisa, et tema ei taha mitte ühegi lapsega koos kuhugile sõita ja tahab vanaemaga kahekesi minna. Ja läinud nad olidki ja mina istun ikka koos lastega suvel kodus.

Teise vanaema juurde saime kalendrisse kirja pandud ühe minu töö. Et sellel ajal äkki veedab tema esimest korda elus ka mõne päeva või tunni koos meie lastega või siis lapsega. Kuna see töö oli küsimärgi all, siis tuligi välja, et Ketlini tädil oleks vaja ka vanaema, kui meil ikka teda väga vaja ei ole. Nii et sinna läks ka laste  suvi teise vanaema juures.

Muidugi ma ei tea, kuidas vanasti need asjad käisid, aga siiamaani on kõik lapsed vanaema juurde ettepanekud tulnud küll minu poolt ja oma 2,5 aasta jooksul on Ketlin vanaema juures ööbinud vist paar 3 korda ja teise vanaemaga üks pole ta veel kunagi olnud……….

Noh sain nüüd ka ükskord ära mossitatud ja kaua hinge peal olnud asjad ära öelda :))))))

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin, Krista | 15 kommentaari
Lill

Kuidas me pulmaastapäeva tähistasime.

img_1642.jpg 

Kuna hommikud on täiesti minu aeg, kus ülejäänud pere alles magab, siis ei erinenud ka see hommik millegi poolest. Ärkasin üles ja selleks et mitte teisi äratada tuli ruttu magamistoast välja minna.

Mis seal siis ikka. Pühapäeva hommikul kell pool üheks käivadki ju tubli perenaised turul. Kusjuures väga mõnus oli minna. Teisi inimesi peaaegu üldse polnudki :)))). Käisin ja valisin veel endale ja Kallele ja Ketlinile poest kingitused ja Kallele lilled :)

Kui tagasi jõudsin, olid kõik juba üleval ja sõime hommikust.

Meie peres tulevad peaaegu kõik pereajaveetmise ettepanekud minult ja kui ma siis mõnikord ikka jään kellegile teisele lootma, siis me ei tee tavaliselt midagi ja uimerdame niisama igaüks omaette….

Kuna ilm ei soosinud ka välitingimustes ajaveetmist, siis veedab üks tavaline pere oma päeva kaubanduskeskuses. Sain Kallelt natuke raha ja võisin selle siis oma äranägemise järgi endale üllatust ostes ära kulutada. Kuna mul ühtegi head mõtet ei tulnud, siis ei ostnud ka midagi.

Kuna me seal uimerdasime nii kaua ja lapsed juba tüdimuse märke ilmustasid, ei olnud meil ka mingit pidulikku söömaaega. Teel koju jäid mõlemad autos magama ja kiire mõte oli, et nüüd saab äkki kinno minna.

Lapsed kähku vanaema juurde magama jäetud, sõitsime kino poole. Poolel teel tegin väiksed arvutused ja leidsin, et täpselt poole filmi pealt peaks Keidil olema kõht nii tühjaks läinud, et ta seal vanaema juures protestima hakkas. Kiirelt tegutsedes, tedasin ka, et ühtegi püreed mul kotis polnud, mis olukorda natukenegi päästaks.

Uus idee oli sõita hoopis koju ja samal ajal kui tort ahjus on, vaadata, mis tunne on esimest korda üle poole aasta kaheksi kodus olla.

Aeg otsas võtsime tordi ja sõime selle vanaema-vanaisa juures kõik koos ära. Kusjuures ei saa jätta mainimata märkust, et teinekord ei tasuks ikka valetada, kui me tegelikult ei lähe kinno ja jätame lapsed sinna kui ise tahame niisama olla.

Kokkuvõte: Selles jutus on väga tugevalt iroonianoot sees. Aga ma arvan, et suures osas olen ka mina ise sellele põhjust andnud, et elu on selline nagu ta on.

Rubriigid: Krista | 1 kommentaar