Arhiiv kuude lõikes: august 2007

Lill

Parem mina

img_3901.jpg 

Kuna mul siin enamus aega on “tass tühi”, siis äkki tasukski vahelduseks üles otsida see parem mina.

1. Optimist. Kõik on võimalik ja ainult tahtmise taga. Kui ikka ei saa, siis järelikult pole piisavalt palju tahtnud.

2. Suhtleja. Ma kohe pean alati ja igal pool kõikide inimestega tutvuma. Kunagi ammu kui veel kodus oli tavalised telefonid, siis ma läksin kohtuma inimesega, kellel oli valeühendus ja sattus rääkima minuga :). Ma ei hakka siin mitte mainimagi kui palju emasid ma tean ja tunnen :)

3. Oskaja. Mulle meeldib osata. Kõik tegevused, kus on vaja natuke mõelda ja käteosavust ja millel on näha siis tulemust.  

4. Hooliv. Ma ikka koguaeg mõtlen teiste inimeste peale ja koguaeg mõtlen kuidas neile head meelt valmistada.

5. Ilus. Kui ma ei oleks, siis ma ennast ei armastaks nii palju :))). Ma olen peaaegu alati rahul selle esimese minaga, keda ma hommikul peeglist näen. Ja loomulikult poleks mul nii ilusaid lapsi, kui ma ise ilus ei oleks.

6. Aktiivne. Kui ma just teleka ees või arvuti taga (hvitav miks üks on ees ja teine taga ) ei oleskle, siis ma ei saa kuidagi rahulikult paigal istuda. ma kohe pean kuhugi minema ja midagi tegema.

7. Ema. Enne lapsi ei unistanud ma kuigi palju emaks saamisest ja lükkasin neid ikka edasi ja edasi. Nüüd kus nad mul olemas on, olen ma väga rahul ja hoolimata oma vahelduvast väiksest protestist viimased aastat täielikult neile pühendanud. Neist peaksid kasvama õnnelikud inimesed.

8. Sisustaja. Ma sisustan kodu ja aeda ja oma pere vaba aega. Kui see on kõik sisustatud, siis ma sisustan ka sõprade vaba aega ja unistustes ka nende kodusid ja aedu :)

9. Töötaja. Väike algus on tehtud, aga ma unistan et muu töö oleks hobi ja ma ei peaks tegema sellist tööd, mis mulle ei meeldi. Ma olen poolel teel.

10. Naine. Mul on hea meel, nagu enamusel teistelgi ;), et ma olen naine. Nii selles anatoomilises mõttes kui ka oma mehele. Minu jaoks ei ole see ainult paber ja mulle meeldib pere :)

Rubriigid: Krista | 1 kommentaar
Lill

Lapsed kaasas

Kui ma esimest korda rase olin, veetsin ma liiga palju aega interneti perekoolis, ja kogusin sealt oma arust ääretult olulist infot ennast ääreni täis.

 img_3377.jpg

Ma teadsin täpselt milline vanker või käru on kõige parem. No ok tegelt ma sain sealt ainult teada, et vot seda käru ma küll ostma ei peaks, aga sellegi poolest olin ma juba vähemalt kaks kuud enne Ketlini sündi õnnelik Emmaljunga omanik. Käisin ja kiigutasin seda mööda tuba ja ei jõudnud kuidagi ära oodata, millal ma lapse sinna sisse panna saan.

Äärmiselt tänulik Ketlin magaski esimesed 7 kuud vankrikorvis ja järgmised 7 käruvariandis.

Kuna sellel ajal oli meie pere3 liikmeline, siis mahtus ka vanker igale poole kaasa võtta, isegi Kreekasse. Mis siis, et vanker nats kõverate ratastega lennukist välja tuli, see viga parandati meil kodus jälle kohe ära.

Nii et Ketlinit kärutasime me umbes 1,5 aastat sellega. Muid kaasas kandmise vahendeid meie pere küll ei vajanud.

Kui Keit sündis panime aga vankri jälle hakkama ja siiamaani magab Keit seal korvis. Nüüd vist peaks jälle käruosa vastu vahetama.

Kuna ma püüan vankrit ikka varjus hoida, siis minu arust näeb ta välja nagu uus….

img_3387.jpg

Kui Ketlin juba natuke suurem oli ja ise kärusse ronida tahtis ja meil ka väike reis ees oli, siis valisime järgmiseks käruks kõige odavama. Et nagu selline trööba-trööba ja millest poleks üldse kahju kah, kui me seda lennukist tagasi ei saa. Selle leidsime Jyskist. Käru maksis umbes 20 korda vähem kui vanker.

Meie ootustele mittevastavalt sõitis Ketlin selle käruga palju kordi rohkem kui eelmisega. Mitte midagi sellega ei juhtunud, isegi talvel mitte. Sest käru osutus Ketlini suureks lemmikuks ja sellega pidi isegi 100 meetri kaugusele poodi minema või niisama oma aias mõnulema.

Käru läks aga nüüd katki, sest mina istusin nats aega seal sees :)))

img_3380.jpg 

Kui Keit sündis, siis tuli välja, et mõnikord peab ka 2 last korraga kaasa võtma. Esimesena ostsime siis lina. Kuna ma juba ette teadsin, et teab mis suur linataja ma ei ole, siis karta oli, et see meil väga aktiivset kasutust ei leia. Sest hoolimata minu ja Keidi valmisolekust ei olnud just Ketlin paaritunnistest jalutuskäikudest, mille tulemusena, me mitte kuhugi ei jõudnud, eriti vaimustuses. Ja üsna varsti magas Keit jälle vankris ja kui mul oli vaja teda magama panna, vaatas Ketlin toas multikaid :)

Kahe käruga käisime kahekesi või siis õigem oleks öelda neljakesi…

img_3376.jpg 

Aga isegi kui ma ei ole suur linamässija, on ikkagi mul vaja üksi kahe lapsega ka liikuda ja selleks, et ikka õhtuks kohale jõuda ostsime sõbranna soovitusel patapumi. Sest kui Ketlin jalutaks ja Keit oleks vankris, siis me vist ei jõuaks isegi õhtuks kohale. Vot see on küll nii öelda raha juba tagasi teeninud. Lihtne kasutada ja Keit on isegi oma esimese jalutuskäigu seljas teinud. Enamus aega talle ikka meeldib sellega jalutada, aga mõnikord protestib ikka kah….

patapum jõudis meile siis kui Keit oli piisavalt vana seal matkamiseks st 5  kuuselt. Näiteks kahe lapsega poes käies on mul Keit kõhu peal ja Ketlin ostukärus või oma ostukäruga.

 img_3374.jpg

Viimase sõiduvahendina tuli meie perre Jeep. Ükskõik kui suur ka auto oleks, ikka on hea, kui kogu ruum vankrite alla ei lähe. Selleks oleks võinud ju osta ka teise imeodava käru, aga kuna Keit ikka enamus kordadel kõndides magama jääb, siis oleks hea, kui seda saab teha lamavas asendis. Magada mitte kõndida :) Uurisime kõikide kärude ja käruomanike plussid ja miinused kokku ja nüüd meil ongi Jeep.

Jeebiga (Ketlin ütleb ilusti dziibiga) sõidavad mõlemad lapsed… aga korda mööda.

Me oleme oma peres ära kasutanud kõik variandid, mis pakkuda on ja ei oska küll öelda, et mõni meil üleliia. Kõikidel on kasutusaeg ja koht ja nii me siis käime lapsed kaasas.

Rubriigid: kes teab.... | 10 kommentaari
Lill

Kahe lapsega….

 img_2343.jpg

(vanemad õed-vennad)

Elu erinevatel etappidel suhtlevad inimesed erinevate inimestega. Koolis koolikaaslastega tööl töökaaslastega jne. Üllatus, üllatus :)))

Ja täiesti loomuliku on ka see, et kui sa saad oma lapse, siis tekib sul uus tutvusringkonad – emad. Kui sul sünnib esimene laps, siis koosneb see valdavalt ka ühe lapse emadest. Nemad on täpselt samal lainel. Kui sul sünnib aga teine laps, siis oleks ju loogiline, et käid tihedamalt läbi nende emadega, kellel on ka kaks last. Soovitavalt siis sama ealised kah.

Sest need emad, kellel on sinu esimese lapse vanune üks laps, hakkab nüüd tööle minema ja üldse on ühe lapsega elu nii lihtne, et ainult kahe lapse emad mõistavad milline su elu nüüd on :)))

Kui Ketlinil on omavanuseid sõbrannasid ja sõpru ikka väga palju, siis täpselt Keidi vanuseid sõpru pole Keidil ühtegi. Mõned on vanemad ja enamus nooremad. Aga nendele noorematele tikub ta sõna otseses mõttes praegu pähe istuma.

Mis ma nüüd siis tegelt öelda tahtsin. Kahe lapsega ei jää meil ükski seltskondlik üritus pidamata, lihtsalt lapsi on rohkem :))))

img_2309.jpg

(nooremad õed-vennad)

Rubriigid: Uncategorized | 1 kommentaar
Lill

Keit Liis 8 kuud

img_2213.jpg

Mitte et ma oleks selle väikese tähtpäeva ära unustanud, aga nii kiire oli vahepeal, nii mul kui Keidil, et ei saanud kuidagi kirja panna.

Enne seda tähtsat tähtpäeva oli ajalugu selline…. vot

Aga nüüd asjast.

Üle poole, mis kuulub ühe lapse esimese eluaasta arengu juurde toimus viimase kuu aja jooksul.

Kui veel seitsme kuuselt oli ta oma stardiasendis, siis kuu ajaga sai ta ka lähte. Esimestel päevadel pühkis ta kõhuga puhtaks kõik põrandad, nii meil kui ka küla peal, aga siis sai aru, et see on tasuta töö ja edasi läks neljakäpakil.

Esimesed sammud olid sellised rahulikud, aga päevadega on tempo tõusnud. No kui algus tehtud, siis tuleb ju vaadata ka mis kõrgemal toimub. Nii siis püsti hops. Roomab aga lähima “seinani” ja ajab ennast sinna püsti. Põhieesmärk on tal tavaliselt inimene, aga sobivad ka laua ja tooli jalad. Ainult ma ei saa aru, miks mööda toolijalga peab üles ronima tooli alt. Kõmaki peaga vastu toolipõhja, kisa lahti ja päästemeeskond saadetakse jälle välja.

Enam ei ole midagi, et paned maha ja võid rahulikult midagi teha. Mitte midagi ei saa enam teha. Tema tahab koguaeg kellegi juures olla. Mis asjad ei lähe talle suurt korda. Natuke vaatab asja ja siis kohe inimeste juurde. Aga see on meil geenides :))))

Söömisega on ka nii, et tema enam lusikast süüa ei taha. Kõik mida saab kätte võtta ja ise süüa, palun väga, aga lusikat tema suhu ei lase. Õigem oleks küll öelda, et minu käes olevat lusikat, sest ise ta paneb küll neid suhu, aga ilma söögita esialgu veel.

Nii kuuluvadki hetkel meil menüüsse leib, viinamarjad, muud marjad ja puu ning köögiviljad. Aga kõik toorelt :)

Putru proovisime ka ükspäev. Sõna otseses mõttes ajas kõik mis ma suhu tal sain sealt jälle välja. Aitas veel näpuga ka ülejäägid välja.

Kuna ta meil ei näe just eriti närb välja, siis ma ei pinguta ka eriti. Mõõdud olid tal eile, 9150 g ja 71 cm.

Nii et põhiline söök olen tal mina ja magada saan ma järgmine aasta :))))

Palju õnne kallis Keit Liis!

img_9737.jpg

Rubriigid: Keit Liis | 4 kommentaari
Lill

pop koht

img_2176.jpg

Kui ikka Tallinas avatakse mänguväljak, siis on lausa kohustulik see üle vaadata. Ja nagu ühest telefonikõnest selgus, siis oli ka Keidi ristiemal just täpselt seesama plaan. Ja ütleks, et me polnud mitte ainukesed, kes sellise originaalse tegevuse oma päevakavasse võtnud olid. Ei olegi veel nii palju mänguhuvilisi inimesi korraga näinud.

img_2202.jpg 

Hoolimata tolerantsusest, leian ma siiski et eestalsed ja venelased on erinevad inimesed ja ma kardan, et kui seal edaspidigi rohkem vene kui eesti keelt kuuleb, siis eestlased kaovad varsti sealt päris ära. Võib olla ka mitte, siis sellisel juhul just sellist integratsiooni olekski meil vaja :)))

Park igati tore. Tasuta saab parkida ja väike parkla peaks ka kohe valmis saama. Tervel väljakul on aed ümber ja pisikeste mänguväljakul veel eraldi. Ketlin igatahes enam väikeste alla ei kategoriseeru, sest tema oli väga abivalmis näitama kuidas aed kinni ja lahti käib ja kõigile hädasolijatele appi tõttama.

 img_2243.jpg

Liumägi oli laste vaieldamatu lemmik. Küll mitte minu omade. Keit on lihtsalt veel liiga väike ja Ketlin endiselt takistab rohkem liiklust kui sealt alla sõidab. Ja liiklus oli seal tõesti tihe. Minu ülesanne liumägede juures on Ketlin kas trepist uuesti alla aidata või kui ta on nõus alla laskma, siis teda nii füüsiliselt kui ka moraalselt toetama

Veel meeldis vanemate protestist hoolimata kõigile lastele purskkaev. Ja paljud vanemad jõudsid liiga hilja kohale ;). Jälle mul vedas ja Ketlin hoidis ennast ise sobivasse kaugusesse.

img_2260.jpg 

Liivakaste oli piisavalt, mida ei saa küll kiikude kohta öelda. Kui mustamäe pargis on kiikesid peaaegu iga lapse jaoks, siis Kadriorus mitte. Nii ei leidnud ei Keit ega ka Ketlin endale kiikumiseks kiike. Ketlin avastas aga karuselli, sellise pisikese, kuhu umbes neli last peale mahub ja mis ainult vaadates mul juba südame keerama paneb. Ketlin aga nautis sõitu ja lõbustas meid pärast oma joodiku kõnnakuga :)))

Küll oli seal eraldi väga lahe mänguväljak natuke suurematele lastele – ehks siis meiega kaasas olnud Ginevrale. Ginevra kaasas kogu õhtu jooksul pea kõikidesse oma mängudesse Ketlini või Keidi. Valvas ja lõbustas neid, nii et Ketlin kuidagi temast õhtul lahkuda ei tahtnud.

img_2265.jpg

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 2 kommentaari