Kui sul ei ole veel lapsi või on üks beebi ja kui siis vaatad mingit nanny saadet telekast, siis mõtled kindlasti, et issand kust sellised lapsed küll tulevad. Ja kuidas mina ikka oskan küll oma lapsi kasvatada ja kuidas meie kodust tulevad inglid.
Ja kui siis ükspäev karm reaalsus sulle näkku vaatab… huvitav kelle laps see on on, kes küüntega oma õe näos kinni on? Ja põhjuseks toob, et ta tuli liiga lähedal ja äkki ta oleks puutunud midagi, mida ei tohi!
Siis mõtled küll, et ta ju sinu armas õekene, kuidas sa saad niimoodi teha…. aga näe elu on karm ja ebaõiglane…. ehk siis, me oleme jõudnud sinnamaani, kus mul on 2 tegijat kodus.
Enam ei ole nii, et üks beebi, kes ainult lamab ja omaalgatuslikult ei puutu midagi ja kaitsta tuleb teda, et suurem talle liiga ägedalt kalli teha ei saaks. Nüüd tuleb hakata vahekohtunikuks.
Ja minu arust see vahekohtuniku roll on kõige raskem…. kust läheb piir?
… kas väiksem võib minna suurema nina alla tema asju käest ära kiskuma?
… kuidas peaks käituma suurem, kui väiksem ei saa sõnadest aru?
… millal peaks vahele segama ja kumba lohutama… seda, kes teeb suuremat kisa? võis seda, kes on väiksem? või seda, kes on süüdi? kes otsustab, kes on süüdi?
Ütleme nii, et kodus on veel lihtne, siin olen mina ja minu 2 last, aga mis saab siis kui me lähme külla või keegi tuleb külla? Kuidas jagada siis elu ja maid, nii et keegi viltu ei vaataks, et kuidas sa küll lased oma lapsel niimoodi käituda. Või mida teha siis kui keegi teine ei pea meie pere reeglitest kinni ja mina vaatan nii ….. sest olgem ausad, kui ma juba ise mõtlen, et mida keegi teine võib mõelda, siis ma vahel olengi ju see teine, kes vaatab.
Kui palju tohib kuskil külas kiskuda või rääkida või ronida või tüüdata või nõuda…… või mis iganes…. ?????
Ja nagu mul üks sõbranna ütles, iga ema taluvusepiir läheb täpselt tema enda lapse selja tagant. Kõik teised lapsed üle selle on ikka alati palju lärmakamad ja ulakamad.
Või siis on näiteks nii:
Ketlinil on 3 onupoega, 2 nendest on vennad. Üks 2 ja teine 4 aastat vanem. See neli aastat vanem Markus hoiab ja kaitseb Ketlinit nagu isalõvi. Ja kelle eest… eks ikka oma venna Rasmuse eest. Eile näiteks mängisid nad kolmekesi vanaema juures teisel korrusel, kui kostis Rasmuse hädakisa. Kohale jõudes avanes vaatepilt, kus Markus sikutas Rasmust sukapükstest ja põhjuseks, miks ta seda teeb, oli see… et Rasmus oli ähvardanud Ketlinit lüüa. Minu oli hea meel, et näe kuidas Markus ikka Ketlinit hoiab ja kaitseb, aga Markuse ja Rasmuse ema asmel ei tahaks küll kohtunikuks olla :)