Arhiiv kuude lõikes: detsember 2007

Lill

Ilusaid jõulupühi!

_c6f1299.jpg 

Päkapikk ja ingel teel on jõuluööl.

Talveajal vingel nad on ikka teel.

 

Üks su sussidesse maiustusi toob,

teine südamesse jõulurõõmu loob.

(Leelo Tungal)

 

Jõulurahu ja õnne kõigile sõpradele!

Rubriigid: Uncategorized | 3 kommentaari
Lill

Inimesed minu ümber

Eile kui ma leidsin postkastist ümbriku oma nimega ja selle seest imearmsa jõulukaardi, hakkasin ma mõtlema kõigile neile inimestele, kes on minu elus ja miks nad seal on ja kuidas nad sinna sattusid ja leidsin et ma olen ikka üks õnnelik inimene.

* Teda tunnen ma 10 aastat. Tean aga 11. Ikka on nii, et isegi kui ruumis on 100 inimest, siis mõni jääb ikka meelde. Ja kui iga päev kohtuda, siis ükskord juhtub ikka nii, et leiad end jutustamas. Meil juttu jätkub. Mida rohkem räägime, seda rohkem on millest rääkida. Minu jaoks on ta kõige targem. Kui ma midagi ei tea, siis ma alati esimesena küsin tema käest. Ma mäletan, et kunagi ühe kontrolltöö ajal õppejõud pani mind tema kõrvale istuma ja ütles, et mul seal paar pähklit, et siis teil seal hea omavahel arutada. Tänu temale tundsin siis esimest korda, et äkki ma tean midagi :). Peale selle, et ta teab kõike, ta oskab ka kõike. Ta on kõige südamlikum ja siiram ja ausam inimene keda ma tean – mul on hea meel, et sa mu elus oled!

* Saatusin temaga kuidagi juhuslikult msn-i rääkima ja jäingi sinna rääkima ja muudkui räägid ja räägid ja niimoodi juba mitu aastat ja kui ükskord pole temaga 3 päeva juba rääkinud, siis ehmatad ära ja helistad ruttu, et kas ikka kõik on hästi. Siis ükskord ammu hakkas ta ka blogi kirjutama. Kirjutab seda küll harva, aga nii hästi, et ei tea mina kedagi kelle lemmikute hulka see blogi ei kuuluks. Siis oskab ta kõige lahedamaid kaarte teha ja kõige ilusamini kingitusi pakkida :). Kui Ketlin oma sünnipäevakingitusi lahti pakkis, siis tundis ta selle pakikinkija ainukesena ära. Mulle meeldib veel see, at ta on üks väheseid inimesi, kes julgeb öelda, mis ta tegelikult mõtleb ja tänu sellele julgen seda ka mina… vähemalt tema seltskonnas :) – mul on hea meel, et sa mu elus oled!

* Mulle meeldib pilte vaadata. Ikka ja jälle leian ma mõne pilditegija, kelle pilte ma imetlema jään. Käin ja imetlen ja käin ja imetlen. Siis ükspäev saad tuttavaks ja leiad, et piltide taga on soe ja armas pilditegija. Ja ei olegi pilditegemine see ainuke asi mida ta kõige paremini oskab. Mulle meeldib kui inimesed alustavad juttu ja jätkavad juttu. See paneb teised inimesed ennast hästi tundma ja mina tunnen ennast sinu seltskonnas hästi. Mul on selline tunne, et ma olen sind alati tundud – mul on hea meel, et sa mu elus oled!

* Juba aastaid olen ma unistanud sellest kuidas ma kodukaunistamise võistlusel auhinna võidan :))) Aga see unistus on minu jaoks umbes samasugune nagu mina ja presidendiks :) Nii tunduski üks võitja minu kõrval istudes nagu president. Vaatad küll, et nagu päris inimene, aga ei usu :). Aega läks ja tuli välja et ongi päris inimene ja päris selline lahe inimene. Kes oskab öelda välja selle mis sa just mõtlesid ja kusjuures veel palju paremini kui mõtlesid. Ma olen alati imetlenud inimesi, kes oskavad oma mõtte sõnadesse panna nii, et see tekitab teistes tundeid ja emotsioone :) ja ei kasuta selleks üleliia palju sõnu – mul on hea meel, et sa mu elus oled!

* rohkem kui 10 aastat tagasi sattusin ma peole kus oli keegi riides täpselt samamoodi nagu mina. Ja oli ka muidu samamoodi nagu mina. Ja kuigi me kohtume siis kui lapsed kooli lähevad :))) on meil ikka ja alati palju rääkida. Ma arvan, et nii harva või nii tihti kui me ka ei kohtuks, jääb see alati nii olema. Rõõmustame kui näeme, saame kokku siis räägime hästi palju ja kui ei saa kokku, siis lubame, et saame. Mis siis et vahepeal võib minna aasta või pool…. ikkagi saame kokku :) ja ikkagi on mul hea meel, et sa mu elus oled!

….. mu elus on tegelikult palju, palju, palju rohkem inimesi kelle üle on mul hea meel… aga kõigist ei jõua praegu rääkida…

Rubriigid: Krista | 5 kommentaari
Lill

päkapikud

img_6456.jpg 

Mulle päkapikud meeldivad. Igas mõttes kohe. Näiteks saab terve detsembri lasta nende seljas liugu ja olla hea ema :). Tuleb ainult öelda, et päkapikk piilub ja kohe näed oma last käitumas kui väike ingel. Ei olegi vaja nii väga hirmutada (kuigi ma seda ikka teen), lihtsalt tuleb juhtida tähelepanu päkapikule ja tema töödele ja tegemistele…. aga päkapikk ei pahanda :). Päkapikk toob midagi. Mulle küll väga harva ja sellel aastal olen ma talle üldse kahe silma vahele jäänud, aga samamoodi ei näi ta ka Kallet märkavat. Selle eest käib meil päkapikk Ketlinil külas.

Kuna meil kodus seisab kommikauss koguaeg laua peal ja keegi sellest eriti välja ei tee, siis päkapikk komme ei too. Sama asi on ka puuviljadega. Ma ei tea mis ma vastaks küsimusele, et miks päkapikk selle mandariini sealt kausist sinna soki sisse toppis.

Nii jäävad üle kõik muud asjad. Ja nendega on lihtne. Päkapikk toob Ketlinile kleepekaid. Kui tal oli sõber kaasas, siis kleepekaraamatu, kui ei olnud, siis lihtsalt ühe väikese kleepeka lehe. Kleepekaid toovad päkapikud siis kui Ketlin lasteaiast tuleb. Näiteks ükspäev tulime mööda teed ja Ketlin arutab, et ei tea kas ikka päkapikk käis täna. Siis kui majale lähemale jõudsime, siis hüüdis, näe päkapikk läks sinna maja taha, ma ise nägin…. järelikult ta käis minu juures just :)

Mina-päkapikk saatsin siis Ketlin veel täpsemalt vaatama, et kuhu see päkapikk läks, et ma saaks toas ilusti kõik ettevalmistada…. ja näe oligi päkapikk käinud :)

Teine suur päkapiku teema on meil jõulukalender. Iga õhtu me vaatame paksust raamatust järgi, mis number järgmine päev lahti tuleb teha. Loeme selle päeva jutu ära ja hommikul tõstetakse unine Ketlin voodist kalendri ette. Jälle tänud päkapikkudele, kelle pärast Ketlin igal hommikul hea meelega üles tõuseb :)

Kui Ketlinil oli jõulupidu, siis Ketlin oli jõuluvanale öelnud, et ta teda eile nägi, siis kui ta temale kleepekad sussi sisse tõi.

Keit ei saa midagi aru ja tema ei saa midagi :) Aga oma esimese kommi sai ta küll Ketlini jõulupakist. Kasekese kommi. Need olid ka ainukesed kommid, mis kommipakist ära söödi…. vähemalt 3 tükki neist :). Ülejäänud kommid pandi kõik kommikaussi ja minu lemmikud anti mulle eraldi kätte :) Keidil on lihtsalt hea meel, kui Ketlinil on hea meel :)

img_6453.jpg

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 4 kommentaari
Lill

jõulupeod

img_6637.jpg 

Enne veel kui päris jõuluvana tuleb :) toimub igasugu jõulupidusid. Meil ei ole ei ema ega ka isa töökohta, kus pidu peetaks, nii jääb meil järele kukupai ja lasteaed. Ketlin on küll kukupais hetkel otsad kokkutõmmanud ja viimane käik oligi jõulupeole. Läksime koos perega ja me ei olnud ainukesed. Ka Leevike oli kogu pere ja uhke kaameraga kohal. Vot see oleks nüüd olnud koht kus näidata mida üks kolme aastane Ketlin teha oskab ja oskas ta ainult suht tüdinud näoga istuda. Ei mitte üks laul ega tants ega pillimäng. Nii et seekord me uhket jäädvustust küll ei saanud :)…. noh kui üldse meie laps filmile jäi ;)

img_6591.jpg

Aga jõulupeol laulsid suuremad lapsed oma õnnelikele vanematele ja väiksele lapspublikule, kes seda suht ükskõikselt vastu võttis :) ning käis päkapikk, kes andis kõigile ühesugused kingitused.

img_6656.jpg 

img_6641.jpg

Meie pere au hoidis üleval Keit, kes püüdis kõike kaasa teha ja seisis kogu kingituste jagamise aja päkapiku ees. See talle küll kingitust ei andnud, aga Keit ei kurvastanud ka eriti selle üle.

img_6687.jpg

img_6693.jpg

img_6698.jpg

Järmiselt päeval oli Keidi kukupai jõulupidu. Igaks juhuks päkapikku neile ei kutsutud, et noh pole mõtet, et nad ei saa aru…. aga vaadataes meie lapsi, siis Keidile meeldis päkapikk palju rohkem kui Ketlinile :)

img_6767.jpg

Keidi pidu oli nagu tavaline tund, ainult et pärast anti mängimiseks palju rohkem mänguasju ja küpsiseid ja mandariine. Ja vanematele meeldis see pidu küll, sest palju kauem kui laulutund, kestab tavaliselt mänguaeg ja emade jututamine.

img_6818.jpg

img_6878.jpg

Selle nädala kolmas jõulupidu oli Ketlinil lasteaias. Sinna ei lubatud ühtegi vanemat, mis mind küll natuke kurvastas, aga kuna meil oli seal “tuttav” jõuluvana, siis tema pärast kodus rääkis kõik ära :). Kuna Ketlin ei tahtnud minna ühegi looma kostüümiga, siis sai tema lasteaias päkapiku mütsi pähe ja oli jõuluvana abiline. Oli isegi kasvatajate ja lauluõpetaja ja jõuluvana suureks imestuseks kõike kaasa teinud ja ainukesena ka jõuluvanale luuletust lugenud. Sellise luuletuse, mida mina näiteks kuulnud ei olnud. Pärast õhtul luges siis mulle ka. Kalle ütles selle peal, et Ketlin on nagu proff, kes niisama esinema ei hakka, kui vaja siis esineb.

Vot sellised olid meie jõulupeod. Ühtegi sellist kus ma oleks õndsa näoga oma last vaadanud pisar silmas… sellist meil veel see aasta polnud… äkki järgmine :) 

img_6959.jpg

Keit kukupai õpetaja Kadri süles…

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 8 kommentaari
Lill

Ostupall

 

Kuna aeg kadus vahepeal kuskile ära ja mu bloglines keeldub minuga koostööd tegemast, ei tea ma mitte midagi :). Täna hommikul kui ma siis Krentu blogi lugesin, mõtlesin, et vaataks kah siis kodus oma asjades ringi… ja paneks ritta. Tegin juba nimekirja ka valmis, kui leidsin Mariliisi blogist reeglid ka…. aga sellest hoolimata ei tule minu nimekiri reeglite järgi :)

Head ostud:

– rasedustestid. Ma olen neid oma elus kahel korral ostnud ja mõlemad korrad on nad minus ainult postiivseid emotsioone tekitanud. Teisel korral meeldis mulle see tunne nii väga, et ma läksin ja ostsin veel ja kasutasin vastavalt juhendile ja sain jälle kahte triipu imetledes rõõmustada… ok… ma ostsin isegi kolmanda…. aga kes seda tunnet on tundnud, need teavad millest ma räägin.

– fototehnika. Annad sõrme ja ta võtab kogu käe ja terve keha ja siis lõpuks veel mõistuse ka. Kui ikka lõpuks saad endale nö päris fotoka ja tead mis sellega teed ja siis näed mis sealt tuleb, siis tahad ju veel ja veel…. ja siis saad teada, et saahb veel midagi paremat ja veel ilusamat jne. Kuna ma olen enne põhjaliku eeltöö teinud, siis minul on kirja panna ainult positiivsed emotsioonid.

– bambusvardad ja heegelnõelad. Tükk aega keeruasin neid käes ja mõtlesin, et huvitav miks ma peaksin ostma vardad mis maksavad 3 korda rohkem kui teised. Aga näe pidin ja läksin veel tagasi ja ostsin veel ja veel. Nii et nüüd on mul peaaegu kõik suurused bambuste vastu vahetatud… ja ringvardad ja lühikese juhtmega :)

– padjad. Ma olen nagu kass, kes peab alati ja igal pool lösutama ja selleks on palju patju vaja. Mis siis et meil neid kodus juba on, ei ole neid veel piisavalt. Peab ikka olema igas suuruses ja pehmuses, et oleks valida vastavalt vajadusele. Meie voodis on praegu 4 patja ja ikka kurdab keegi, et tal on puudu :)… meil on seal 2 igivana sulepatja, üks uus ja pehme sulepadi ning üks lambapadi….. vähe, aga nii mõnusad kõik.

– teksapüksid. Kui ma lähen poodi, võtan esimesed ettejuhtuvad tekspüksid, siis need 8 juhul 10-st sobivad mulle ja ma ostan need ära. Tekspüksid on vaieldamatult minu lemmikriietus ja kuna ma siin paari aasta juóoksul olen mõnusalt oma kehakaalu 30 kilo vahel veeretanud, siis leian ma pidevalt isegi oma kapsit midagi uut :). Vist ainult ühed püksid olen ma ära andnud enne nede eluea lõppu ja seda põhjusel, et äkki ma ikka ei kaalu enam kunagi 50 kilo ;)

Halvad ostud:

– halvasti tõlgitud lasteraamatud. Ma tegelikult tahtsin teha sellest kohe eraldi postituse, aga võin ka siin ära kirjutada. Palju lasteraamatuid on meile kingitud, aga see ei ole kinkija süü, et ta poes pole raamatut läbi lugenud, aga nüüd kus mina Ketlinile seda ette loen tuleb välja ikka väga kummalisi asju. Ma ise valin ju ka raamatut selle järgi, et oleksid ilusad pildid ja hea käes hoida, mis imet sealt lasteraamatus ikka võib olla. aga näe saab… loed ja ise ka ei saa aru, mis ta nüüd ütles ja miks ta seda niimoodi ütles ja kes k…t seda üldse tõlkinud on, mingi masin või. näide – tal olid põse peal jämedad pisarad! – ohh… ja mis asi on jõulusõim? ….ma ikka teen eraldi postituse…. otsin kõik viimasel ajal silma jäänud killud üles.

– kreemid. Suur oli minu üllatus kui ma sain teada, et hoopis mina olen imelik, kui ma ennast igapäev ei kreemita. Aga tõesti ma ei tea mitte midagi hullemat kui kreemid. Tuleb ennast möksida ja siis kõik kleebib ja midagi ei saa selga panna jne. Ainukesed kreemid mida ma viimases hädas kasutan on käte ja jalgade kreemid ja jalga kreemitamiseks moosin ma ka Kallet… sest mulle kohe üldse ei meeldi see. Ja näkku ei pane ma ka ühtegi kreemi, ei hommikul, ei õhtul, ega ka muul ajal… Kevadel ma proovisin isepäevituvat kreemi…. minu jaoks täielik piin :)))…. Aga asi ei ole kreemis. Sest nagu naine, ma ikka pean ju aegajalt ostma midagi ja siis lihtsalt viskan natukese aja pärast minema :)

– jalavann. sai kunagi ostetud ja seisab meil ja kogu tolmu. Äkki kui  lapsed kasvavad saab sellega lollusi teha :).. nimelt kui panna vanni natuke seepi ja siis mullitaja tööle, tekib mulle rohkem kui vannituppa ära mahub :). Aga oma eesmärki ta meie peres küll ei täida.

– köögikombain. mis siis et ta kõiki oma imetrikke teeb. vot seisab meil seal kuskil kapi põhjas ka ei viitsi mina teda välja kiskuda. võib-olla kui meil oleks nii suur köök, et ta saaks ilusti laua peal seista, siis ma äkki kasutaksin ka seda. Jällegi, asi ei ole masinas vaid kasutajas :)

– sünteetilised lõngad. ikka ma mõnikord mõtlen, et ahh misa ta siis nii väga hullu on, et küll ma koon… aga näe ei koo. Käe all krudiseb ja läheb imelikult soojaks… ei sobi mulle. Nüüd ma oma kangakudumise tuules, äkki saan seal kasutada :)…. eks paistab… aga endale või lastele midaig selga – täna ei

Rubriigid: Krista | 8 kommentaari