Arhiiv kuude lõikes: veebruar 2008

Lill

minu käsitöö

img_7456.jpg 

Kõik inimesed, kes käsitööd teevad peavad ju oma blogis nendega eputama. Oli kuskil niimoodi kirjas ju. Igatahes kõik seda teevad ja mina ei saa ka kehvem olla.

Natuke aega tagasi kui ma mõltesin, et mida ma veel ei oska, siis jõudsin järjega kangakudumise juurde. Mitte et ma ülikoolis just nimelt seda õppinud ei oleks :))). Aga seal õppides nägin ainult seda kuidas ühe minutiga paar sokke kooti, nii et käsitööst oli asi väga kaugel.

Sügisesele algajate kursusele lisaks avaldasime soovi jätkata kevadel ja nii saimegi rahvaülikoolis jätkukursusele, kus sama rahvas koos käib. Seltskond on kirju ja ma arvan, et ma olen seal üks nooremaid :)… ja igal ühel meist on seal oma ülesanne. Mina olen tempotegija ja kui asi laadaks läheb siis “tulen teema juurde tagasi” :))).

Igatahes esimene kord tegime tavalise vaiba, sellise, millist kõik inimesed kaltsuvaiba nime all tunnevad ja koti, mis mul on kahjuks lõpetamata, aga ta ongi rohkem selline suvine.

Sellel kursusel oleme me omaarust juba tegijad ja võtsime juba suuremad ja keerulisemad tööd ette. Tegime mustriga vaipa ja järgmisena teeme linase liniku ja siis veel villase õlasalli…. :)

Vaiba kudumise järjekord jõudis minuni eelmine nädal. Selleks tuli enne käia Türil materjali ostmas. Mõelda ja kaaluda mida teha :)) Kusjuures poole töö peal, oleks tahtnud kõik üles harutada ja hoopis teistsuguse teha. Aga pooleteise päevaga tegin ma meie uude magamistuppa peaaegu nelja meetrise vaiba….

Natuke on veel lõpetustöid teha, aga ütleme nii, et arenguruumi on veel kõvasti. Endal aga on hea tunne, et juba hakkan aru saama, kuidas see asi käib :))))

Ja asja all ma mõtlen  seda, et kuidas mingi muster tuleb ja kui mul on mingi sidus teljel olemas ja samas oskan selle sinna panna kah :), et millised võimalused mul siis on…. jne…

Rubriigid: käsitöö | 12 kommentaari
Lill

veebruaris on kiire :)))

Esiteks on pidu-peo otsa ja teiseks tuleb leida sellel kuul, kui päikest peaaegu üldse ei paista palju tegevust, et mitte kogu aeg maha magada…

Kunagi kuu alguses oli vastlapäev. Mina alustasin seda varem ja kestis mul see ka palju pikemalt kui üks päev. Nimelt maitsevad mulle hirmsasti vastlakuklid. Nii ma siis sõin neid enne ja pärast ja ikka kohe mitu tükki päevas. Hea et neid kogu aasta ei müüda :)

Aga ma olin ka meie peres ainuke, kes neid sõi :)

img_3426-01.jpg

See on Ketlin oma esimest kuklit söömas …. et siis täpselt 2 aastat tagasi

img_3429-01.jpg

seda ma ainult ei mäleta, kas ta selle ka ära sõi :))))

img_7318.jpg

Keit oma kuklit söömas :)

img_7324.jpg

Tema kohe kindlalt ei söönud seda kuklit ära… natuke sonkis niisama ja sinna ta jäigi….

Edasi oli meil siis suur sünnipäevapidu, aga see on juba kirjas ja siis tuli sõbrapäev :)

img_7464.jpg

Nagu tavaks saanud, siis mingeid suuri sõnu ja tegusid meie peres ei toimunud :). Mina vähemalt kinkisin Kallele sõbrapäevaks märgi. Tema jälle kinkis selle, et oli neli päeva järjest  kodus :) See on meie peres väga harukordne juhus :)

Õhtul käisime küll sõpradel külas, aga muidu läks see päev nagu “töiselt” ja sõpradele ainult mõtlesin :)

Lisaks on siiamaani veebruari kuuse mahtunud meil üks teatriskäik, millest juba mu kohtingukaaslane kirjutas…

ja üks kinoskäik…ning üks selline nädal kus me Keidiga iga päev käisime hommiku poole kuskil.

Esmaspäeval – Villemiga Kivimäel mängimas

Teisipäeval – Kukupais

Kolmapäeval – Paulaga Kivimäel mängimas

Neljapäeval – Samueliga Väikeses päikeses mängimas

Reedel – Markusega Kivimäle mängimas.

Ja kõike seda tasuta :))))))

Rubriigid: Krista | 3 kommentaari
Lill

Lõpetatud projekt :)

Natuke aega tagasi kirjutasin siin sellest projektist … seal siis see pooleliolev projekt.

Edasi läks asi nii, et aegajalt käis Kalle ukse vahel piilumas, et kas asi ikka edeneb või mitte… ja mingil hetkel konstanteeris fakti, et mitte midagi pole juba paari nädala jooksul muutunud. Kui tegemist oleks töömehega, oleks ta juba ammu kinga saanud, aga minuga asus ta läbirääkimistele. Hakkas ääriveeri rääkima, et äkki ikka peaks nüüd Tarmo kutsuma :) (Tarmo on see mees meie peres, kes meil  siin majas pea kõikide naelte seina löömise eest vastutab :). Kuna ma kohe kahe käega vehkima ei hakanud, et eiiii.. ma ise ma ise…ja natuke järelemõelnuna oli nõus.

Saigi siis Tarmole helostatud ja mina kui projektijuht võtisn juhtimise üle. Panin kõik tööd kirja ja tähtaja ka – Kalle sünnipäev. Tarmo on meil selline tänuväärt remonidmees, kes paneb ära ka kõik liistud ja alati koristab enda järelt kõik ära. Rääkimata sellest, et kui on tähtaeg, siis on tähtaeg :). Remont läks edasi lausa lennates ja sai valmis juba 5 päeva enne tähtaega :)…

Aga jutt siin ei maksa ju midagi….kui pole tõestust…

img_6770.jpg 

Viimati oli siin kabinet ja enne diivani välja kolimist nägi see nurk välja umbes selline. Kabinet ei olnud väga aktiivses kasutuses ja sinna nurga taha kogunes juba siis palju huvitavat kraami

img_5748.jpg 

Kui kabinet üles teisele korrusele kolis, siis avati siin ametlikult koliladu. Kõik asjad sai lohtsalt ja kiirelt üle ukse visatud… ja nii ta läks…

img_5742.jpg

Remont on kohe algamas… osa materjali on juba kohal :) aga uksest eriti jalgu murdmata on veel raske sisse pääseda..

 img_7251.jpg

Samas kohast “natuke” loe: paar kuud hiljem…. lõpuni oli siis veel paar kuud ;)

img_7248.jpg 

Esimene asi kui Tarmo töö üle võttis, oli toa koristamine :)…. ei saa ju keegi remonti teha kui tuba nii sassis on… isegi kui tööks on seina värvimine :)

img_7245.jpg

Kogu toa tegemise kõige raskem ülesanne – kuidas peita elektrikilpi :)

img_7431.jpg 

Ja vualaaaa…. meie uus magamistuba :)… Elektrikilp pn kardina taga :)

img_7434.jpg

Minu specialtellimusega voodi :) Voodi ees madratsi all on meie järjekordne raamaturiiul ja tagapool on kast kuhu saab “asju” panna. Pea kohal on ka väike riiul, mis tehti selle jaoks, et madarats täpselt ära mahuks ja minema ei libiseks :)

img_7436.jpg

Meie lugemislamp :) Kunagi ammu ostsin õue lillederiputamiseks konsku ja näe kuluski marjaks ära laelambi seina peale riputamiseks :)… ja nagu kõikide asjadega, ostsime me selle lambi esimesest poest :)

img_7441.jpg

ja kaks moodikat lille on ka…. kuigi toas on neli akent :)

Rubriigid: KODU, Uncategorized | 6 kommentaari
Lill

Üllatussünnipäev

kalle-sunnipaev-007.jpg 

Kui sul mees ühel päeval saab n-aastaseks ja ta on oma elus juba ühtteist näinud ja teinud, siis on ikka väga raske talle mingit sünnipäevakingitust osta. Eriti veel siis, kui ta ei tahagi midagi sellist mida võib igaüks poest ostma minna. Vähemalt mitte minu käest :)))…. sest sissetulekutelt ületab tema mind igatahes hetkel  kõvasti :))).

Peale selle meie peres mingeid suuri sünnipäevatraditsioone kah pole, nii et ülteme et lähteülesanne oli päris raske.

Pärast ühte ja teistpidi mõtlemist ja kaalumist leidsin, et nüüd on siis õige aeg teha üks ehtameerikalik üllatussünnipäev :). Mõte tehtud, tuli tegudele asuda. Kõige pealt kaasasin Kalle töökaaslase, kelle ülesandeks oli määrata Kallele selleks päevaks piisavalt kohtumisi, et tal ikka tegevust leiduks. Kõigepealt tuligi välja, et näe tal ongi sellel päeval Pärnus kohtumine. Mis omakorda tähendas, et plaanis ka maale minna ja seal natuke tööd teha. See tähendab tavaliselt seda, et ta jõuab koju siis, kui meie juba magama lähme ja sünnipäevaüllatusena see ei läheks mitte. Tõin siis suure “ohvri” :))) ja lubasin tal juba esmaspäeval maale minna ja öösel mitte kodus olla :), aga teisipäeval peab olema normaalsel ajal linnas. Edasi sain veel telefonivestluse sabast kinni, kus talle teisipäevaks tööd pakuti ja mina lahkel “loal” ütles ka sellest ilusti ära :))

 img_7410.jpg

Edasi tuli välja mõelda, et kus ja mida siis. Smsid Kalle sõpradele andsid tulemuseks selle, et enamus saab tulla, aga mitte täpselt selleks kellaajaks kui on vaja tordist välja hüpata. Lisaks suurele sõpruskonna järelkasvule jäid välja ka paljud kohvikud ja muud söögikohad ja paljude kaalumiste ja võrdluste järel otsustasime teha peo kodus.

Söögitegemise jätsin Selveri hooleks. Sest üks on igatahes kindel – Ketlin ei ole veel selles eas, kus ta saladust oskaks pidada. Samas oskab ta väga hästi Kallele helistada :).  

Sms-isin ja kirjutasin meile Kalle sõpradele ja juba tunduski, et võib õnnestuda….Öö enne sünnipäeva ei saanud mina igatahes üldse magadagi ja ma olen täitsa kindel, et kui Kalle oleks kodus olnud, oleks ta aru saanud, et ma midagi plaanin. Midagi ma ju tegelt plaanisin ka – kahkesi Kallega õhtust sööma minna, aga see ei oleks küll takistanud mind rahulikult magamast.

Ketlin hommikul lasteaeda läinud ja kolmekesi asusime siis ettevalmistusi tegema. Ketlin küll sai Kallele telefonis öelda, et tal on täna sünnipäev ja lisas ka, et me panime juba kõik laua peale valmis, aga õnneks sain selle ära silutud sellega, et Ketlin joonistas Kallele kaardi ja pani selle lauale :)

Loomulikult nagu tavaliselt sellistes olukordade, magas Keit ainult 1,5 tundi mis tähendas, et peoõhtut ta vastu ei pea ja ka Ketlin ei tahtnud kuidagi magama minna.  Lõpuks kella neljast sain nad ikkagi mõlemad magama ja ärkasin rõõmsalt mõlemad 15 minti enne Kalle saabumist.

img_7401.jpg 

Kalle pidi tööl olema kuni kella 6-ni. Väga raske on muidugi sellist vabagraafikuga mees hoidmast suvalisel ajal koduuksest sisseastumast. (näiteks tuli ta praegu ka koju ühte asja võtma) Kalle töökaasled pidid teda siis kella 6-ni kinni hoidma ja et need samad töökaasled jõuaks enne Kallet siia, oli vaja veel kedagi, kes teda 10 minti kinni hoiaks :). Andsin selle raske ülesande Marisele, kes sellega edukalt toime tuli (Marisele – Kalle mõistis sind väga hästi :))

Samal ajal käisin mina toas edasi tagasi ja kui mulle ei oleks meeldetuletatud, et peab hingama, siis ma oleks selle ära unustanud. Igatahes ootusärevus oli suur nii mul kui ka nendel pooltel külalistel kes peaaegu viimasel minutil uksest sisse jooksid.

Ja siis ta tuli—- ja ausõna ta üllatus. Ma ei mäleta mis ta täpselt ütles ja mina ta nägu ei näinud, aga ma nägin, et pea pooled külalised pühkisid pärast silmanurgast pisara. Kui kõik juba rahulikumalt hingata said ja Kalle ennast kogunud oli, siis pidas ta kõne :)))… nagu alati ja ütles, et sellist sünnipäeva saab teha ainult ühe korra elus… või 2 ….näiteks siis kui sa saad 66 :)

img_7406.jpg

(viimane ja pea ainuke külaline, kes pildile jäi :) 

Varsti oli maja rahvast täis ja teispäevaõhtune pidu nagu päris pidu  :)))).  Lapsi oli palju ja juba hakkavad vähemalt osad :)… jõudma sinna ikka, kus peo algul lähevad lapsed lastetuppa ja peo lõpus võetakse nad seal protestist hoolimata kaasa :). Suured inimesed veetsid oma aega nagu alati :). Kui ikka harva kohtutakse, siis ei jõua nagunii kõiki jutte kõigiga ära rääkida. Eriti mina, kes lihtsalt peab koguaeg rääkima :))) Tahtsin pilti ka teha…panin alguses fotoka lauale valmis et üllatusest ka pilti teha ja siis võtsin ta kätte, kui viimane külaline alles oli jäänud :)). Igatahes mina jäin peoga väga rahule, et Kalle sõbrad kaasa tulid ja et Kallel ilus õhtu oli. Veel õhtul unes räkis ta, küll oli ikka tore…. jaaa… oli ikka tore …

img_7413.jpg

Õnnelikust sünnipäevalapsest pole ühtegi pilti :)))))

hiljem samal päeval…. 

Lahke sünnipäevakülaline, kes otsustavatel hetkedel küll unustas hingata, aga mitte päästikule vajutada, sai üllatunud sünnipäevalapses ikka pilte kah…

kalle-sunnipaev-005.jpg

täiesti esimene reaktsioon

kalle-sunnipaev-025.jpg

tort ja mõned küünlad…

Ja isegi kui ma olen pildi peal, siis ma võin ennast vabalt sealt välja lõigata kui ma endale ei meeldi :)

AITÄHH Siirile!

Rubriigid: Kalle | 8 kommentaari
Lill

1 aastane Liisu

Noh nüüd on jalad all ja kui midagi kirja ei pane, siis läheb varsti kooli kah…

Hakkame hommikust peale. Hommikuti on ta erk magaja ja kui teda õigel hetkel kaissu ei võta, siis ärkaks ta kindlasti üles pool seitse kui Kalle ärkab või kell veerand üheks kui Ketlin äratatakse. Mulle aga sobiks näiteks kella üheksani magada ja nii ta siis magab mul seal nin minu lõua all, kuni ma ennast liigutan.

img_7225.jpg 

Nii kui silmad lahti teeb ja ei nuta, on õige aeg üles tõusta. Selleks tõuseb ta kohe püsti ja kõnnib joonelt magamistoast välja. See on tal harjumus, sest vanasti sai ta kõrvalt hommikul minema hiilida ja siis mingi hetk kui ta avastas, et on üksi tuli ise välja uurima.

img_7228.jpg 

Edasi tuleb ta sülle võtta ja maha ei tohi enne panna kui lusikas on suus. Ma ütlen ausalt et ma olen jube jehv pudrukeetja ja ma ise ei söö seda ammugi mitte. Ning kõigele lisaks olena ma pudrukeetmisel veel eriti kehv seda ühe käe ja kümne kilose pommiga teise käe peal tegema. Nii on Liisu hommikusöögiks krõbinad. Mul endal kah muide, aga mitte need, mida tema sööb. Tema sööb pisikesi ja mina suuri palle :).

img_7226.jpg 

Söögitoolis on ta nõus istuma nii kaua kui ma panen krõbinad kaussi ja piima peale, aga süüa meeldib talle minu süles. Kõige pealt sööb enda oma (mina söödan) ja siis minu omad peale. Minuarust rohkem kui mina, aga las sööb. Vahepeal peab pausi ka, aga kui ikka kõht on täis, siis lükkab käe ära ja teatab kõva häälega  – ei taha.

Edasi me siis kas uimerdame niisama või lähme kuskile. Tavaliselt lähme kuskile. Seal kuskil… näiteks mängutoas, ta enamus aega mängib ilusti omaette ja käib mind vahepeal ainult kontrollimas. Aga minul teda küll jälgida ei ole vaja, sest nagu Ketlinig, ei roni ta eirit kuhugi ja ei kisu midagi, mida ei tohi…. ja kuna ta ei tea mida tohib ja mida ei tohi, siis ei kisu ta mitte midagi, mis oleks kuskil riiulis või kapis.

Kella ühe ajal sõidame siis koju ja tee peal jääb ta magama. Kodus tõstan autost vankrisse ja katuse alla ning üldjuhul on 3 tundi hooleta. Mõnikord magab vähem, siis on ta ise õnnetu, aga mõnikord isegi rohkem.

Kui ta üles tõuseb, siis hüüab ta vankrist – emme, emme…emmmeeeee….. Tavaliselt ma lasen ikka päris mitu korda hüüda, sest see on lihtsalt nii armas ju :)

Edasi tahab ta jälle olla ainult süles, kuni saab süüa. Nüüd on meil siis soe söök. Lemmikud on kartulid või makaronid, aga porgandid sobivad kah ja liha tavaliselt ja kefiiri joob peale. Edasi tuleb minna Ketlinile lasteaeda järele ja seal meeldib talle nii kaua mängida kuni Ketlin riidesse saab. Kahe lapsega koju kärutatud, hakkab õhtune trall kus tuleb jälgida, et Ketlin talle liiga ei teeks ja siis meie draamakuningannat lohutada ;)…. selles mõttes on ta väga osav. Kohe pisar silma ja kõhuli maha või toetab pea demonstratiivselt kuskile ja mängib kannatajat. Kas te siis ei näe, et mul on nii raske… aga kuna mina kohe nii ei jookse, siis tuleb ta varsti ise minu juurde ja selleks ajaks on tavaliselt juba meelest läinud, mis oli. Aga põhjused draamaks on näiteks kui ma ta jogrutitopsi valesti avan või ta ise tasakaalu kaotab….

Mõnikord nad isegi mängivad Ketliniga koos, aga tavaliselt kolib Ketlin kuskile kõrgemale ja Liisu tuleb minu või Kalle juurde. Kusjuures talle meeldib väga niisama süles istuda … ühesõnaga nii kaua kui ta saab süles olla, on ta eluga rahul.

img_7383.jpg

Ise käib siis vahepeal külmutuskapist midagi otsimas ja kui meil veel on õhtul ühine söömine, siis ta sealt näksib kah midagi. Soovitavalt minu või Kalle taltdrikust, sest seal on palju paremad asjad.

Õhtul magama jääb ta minu kaisus ja mõnikord enne kKeltinit ja mõnikord pärast. Aga üks ühelpool mind ja teine teiselpool.

Öösel mõnuikord teeb ähhh–ähhh… aga järjest vähem ja tavaliselt siis kui ma talle selja pööran.

img_7377.jpg 

Ise ei söö, aga hoiab minu käest kinni ja juhib seda, potil ei käi ja ei lähe kah lähema poole aasta jooksul, hambaid on neli……………ongi vist kõik…

 aaaaa meelde tuli…. ta on meil korralik. Kui midagi võtab, siis üritab sinna tagasi panna ja käib ja paneb neid asju ära, mille asukohta ta teab. Näiteks Ketlini jope. Ta hakkab kohe nutma kui ta ei saa Ketlini jopet varna riputada… ja oma mähkmed viib prügikasti.

Just täpselt selline inimene oligi meie perest puudu :) 

img_7385.jpg

Rubriigid: Keit Liis | 3 kommentaari