Arhiiv kuude lõikes: märts 2008

Lill

Muidu pärast keegi ei usu :)

img_7961.jpg

Kõik inimesed räägivad ilmast. Kõige pealt sellest mitu meetrit lund kellegil on ja siis sellest mitu kraadi sooja kohe homme tuleb :). Lahe, et meil selline asi ka ikka saabus, aga kui oleks selline hunnik mind mitu kuud järjest iga päev oodanud, siis ma küll ei oleks õnneliku näoga aknasta välja vahtimas praegu ;)

Rubriigid: Uncategorized | Kommenteeri
Lill

Munade pühad?

img_7937.jpg 

Mina olen kasvanud, nagu enamik veneajal sündinud eestlasi, kiriku vabalt. Mingil ajal küll räägiti ja ka käidi jõulude ajal kirikus, aga ei rohkem midagi.

Kooliajast mäletan seda, kuidas paralleelklassi tuli üks ilus poiss, kelle pärast pooled tüdrukud varsti jehoova tunnistajad olid, aga ikka jäi asi kaugeks.

Kui ma Kallega tuttavaks sain, siis ma mäletan kuidas ma teda enne jõule ikka meile siia üle tee kirikusse viisin. Kuna meil siin oli sellel ajal üks ss susistav vana kirikuõpetaja, keda oli ja on raske jälgida, siis meiesugustel noortel oli oma ajaga muudki teha.

Aga kõik tuleb vaikselt ja tasakesi. Nüüd kui Kalle õpib usuteadusteinstituudis oleme kasvanud peaaaegu igal pühapäeval kirikus käivaks pereks. Kalle isegi aitab jõudumööda pühapäevakoolis ja mina teen kirikus(t) pilti kui vaja on.

See siis sissejuhatuseks sellele, et alles nüüd saan ma aru, mis pühad need nüüd siis on. Ja mis tähendus on nende pühade erinevatel päevadel. Naljakas asja juures on aga see, et tegelikult enamus inimesi ei tea seda ja isegi kui teaks ei oska nad selle teadmisega midagi peale hakata. Iseasi, kas nad isegi peaks.

Meil ei ole just palju lisapuhkepäevi aastas ja iga vaba päeva võetakse kui rõõmupäeva. Ja miks ei võiks. Mis siis, et keegi sellel päeval, ütleme viisakalt, suri. Paljud, kes surevad, tahavad, et teised ei laseks sellepärast oma meelt norgu. Järelikult ongi näiteks reede see päeva kus sa saad olla koos perega ja tunda perest rõõmu ;)

Lastele on aga hoopis muud asjad tähtsad. Ketlin käis juba mitu päeva nurumas, et millal me mune hakkame värvima. Liisu jälle käis igapäev murupeal tibudele pai tegemas.

Minade värvimine käis meil väga kiirelt. Ühed kõige koledamad Liisu sukapüksid ette võtta. Munadele lõng suures hunnikus ümber siduda ja sukapüksi säärde veeretada. Siis nad keesid ja pärast keemist panin lõngas munad toiduvärviga värvitud vette. Kokku võttis koos keemisega kogu asi 30 minutit :)

Kalle küll kobises, et nii ei tehta, et sibulakoortega tuleb värvida, kuna tal agaühtegi koort varutud ei olnud, siis tuli tal leppida pealtvaataja rolliga .

Värvisime mune ja kasvatasime muru ja ükskord tuleb siis lastel kah kõik jälle segamini keerata nagu tõde päkapikkudest ja jõuluvanast :)

img_7943.jpg

PS: Ketlin sai ühe pühadekaardi. Lasi selle endale ette lugeda ja teatas siis: Ükskord kui Leena ja Maris (just täpselt nii ta ütles) meile külla tulevad, siis ma ütlen neile aitähh!

Rubriigid: kes teab.... | Kommenteeri
Lill

Kevad tuli

img_7946.jpg 

Täna hommikul kui ma olin juba varakult silmad lahti teinud ja aknast välja vaadanud, siis ei paistnud seda kevadet küll kuskilt. Aga super ilus talveilm oli küll. Tõime siis kuurist kelgu jälle välja ja hommikul kell 8 tegin Ketlinist pilti teel lasteaeda ;)

Rubriigid: Ketlin, klõpsutaja | 1 kommentaar
Lill

Tibud

 img_7918a.jpg

Kui Ketlinil oli jõulupidu, siis pidi kõik lapsed minema lasteaeda loomakostüümis. Ketlin aga ei tahtnud minna ja ega ma peale ka ei surunud. Lasteaias selgus aga, et tema oli ainuke ilma kostüümita ja oli siis päris õnnetu olnud. Lahendati see asi nii, et anti Ketlinile päkapiku müts ja ta sai olla jõuluvana väike abiline. Sobis väga hästi!

Nüüd ilmus lasteaia uksele kuulutus, et toimub pidu ja lapsed tulgu jäneste või tibudena. Ketlin mõtles ja otsustas, et tema läheb tibuna. Kui tibu, siis tibu, aga seekord kindlasti kostüümis.

img_7907.jpg

 Ja onjuu hea kui kuskil on kogutud kangast, millel silt küljes – äkki läheb kunagi vaja. Nüüd läkski. Leidsin just paraja suuruse kollast puuvillast kahjuks ilusti kortsuvat riiet. Kuigi ma mäletan, et ma aastaid tagasi omasin munadepühade kaunistusena ka kollast suleboad, ei õnnestunud seda enam üles leida. Aga üks õige tibu peab olema suline ju :)

Õnneks ei tule meie kaubanduses enam ükski püha kaupmehele üllatusena ja kollast suleriba oli poes olemas. Ma isegi võtsin lõike (oma harituse juures võiks ju vabalt otse kangal joonistada sellise lihtsa asja ;) ja õmblesingi Ketlinile tibu kleidi. Lõike joonistamisest kuni viimase pisteni läks vist 2 tundi. Ise olin rahul.

Hommikul läks siis Ketlin uhkelt, kleit riidepuu küljes rippumas, lasteaeda. Kappi ei tahtnud panna, vaid võttis kohe rühma kaasa.

img_7902.jpg

Pidudele emasid ei lubatud, küll aga kiitis kasvataja kleiti, kui ma Ketlinile järgi läksin.

Miks nii palju ühest kleidist, aga see on Ketlini esimene lasteaia kostüüm ju!!… Läheb talle mälestuste kasti!…. noh juhul kui Keidil ei ole vaja tibu kostüümi ;)

img_7894.jpg

Kuna meie supermodell (loe: Ketlin) ei olnud kohe nõus poseerima, vaid nõudis näha kehadublandi võtteid, pidi Keit kleidi enne selga panema :)

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 2 kommentaari
Lill

Linnaluba

img_7868.jpg 

Kolmapäeviti on mul linnaluba, siis on Kalle laste päralt ja mina võin teha terve päev seda, mis tahan… või siis pean :)

Eile hommikul käisin siis kõige pealt hambaarsti juures ja lasin hambad puhtaks pesta :). Ütleks et palju vastikum tegevus, kui hammaste parandamine, aga ma ei lasknud ennast sellest segada :)

Seejärel viisin oma pulmaalbumi pulmakorraldajatele, ostsin omale uue kaelakee (ma nimelt kavatsen nüüd ehteid kandma hakata ;) ja Ketlinile tibukleidi jaoks sulekee.

Kodus siis õmblesin Ketlinile esimese lasteaia-peo-kleidi. Ma ise nägin seda kleiti küll ainult riidepuul, sest nende lasteaias on peod ilma vanemateta, aga see on üks teine pikem jutt.  Aga ma ika proovin selle täna õhtul talle selga saada, et vähemalt kodune mälestus esimesest kleidist jääks :)

Edasi olin ma hea sõbranna, kes lubas õhtu kohvikus mööda saata. Seda ühte kohvikut ei ole üldse mitte lihtne välja valida, kui neid on nii palju ja kõik mille headus juba teada on, on ka kordi külastatud.

Tuhlasime siis kumbki oma internetis ja valisime kohti. Viimane ja kõige produktiivsem abimees oli meil nami-nami ja selle põhjal ka koht Nop. Sõbranna pakkus omalt poolt välja up-up´i ja mina da-da. Kokku tuli üks titelalin :))

Kui algul ei olnud kuhu minna, siis nüüd ei osanud kuidagi nende kolme vahel valida. Mina kui maalttulev änemene tahtsin autoga treppi sõita ja andsin oma hääle da-da. Tema kui hea sõbranna oli minuga nõus ja seal me siis kohtusimegi.

Me olime seal esimesed :))). Aga koht on naljakas. Ühel mehel on olnud 100 ideed ja ta on need ideed kõik ühte kohta pannud ja nii ongi see igaltpoolt üle võlli. Teenindajad olid kõik venenimedega, aga nad said ilusti aru küll.

Kõige pealt tuli välja valida, kas sa tahad endale ise söögi teha või tellida menüüst. Meie valisime ise. Selleks tuli kõige pealt kirja panna kaste ja selle eest anti sulle väike puukandik ja piiiiikkkkk lett erinevate “söögiviljadega” (nagu Ketlin toiduaineid nimetab) Sinu ülesanne oli siis endale üks wokiroog välja valida. Ma ikka valisin igast asjast natuke, samal ajal kui sõbranna oma kausi suuri krevette täis kuhjas ;). Edasi jätsid oma kausikese sinna kokka ootama ja varsti oligi su wok sinu ees. Maitses väga hea. Ma kuskilt arvustusest lugesin, et kui sulle söök ei maitse, siis on oma viga, sest ise sa need komponendid välja valisid.

Kuigi algul tundus see kausike päris väike, siis kõht sai täis, ainult naaaaattuke magustoidu ruumi jäi sinna ja selle me täitsime kah ära. Mina vahtrasiirupis banaanid ja tema kirsikoogi. Minu banaanitaldrik oi neljaks jagatud – banaanid, jäätis, maasiktoormoos, puuviljasalatikene. Ma sõin kõik ära ja täna hommikul oli mul ka veel kõht täis :)

img_7857.jpg

-näe isegi nad seal köögis ei taha, et ma omale mehe leiaks ;)-kommenteerides oma torditükki

Pärast tuli sinna veel inimesi ja meie naabrid said ennast meie elulugusid kuulates lõbustada. Kusjuures see on alati nii. Alati istub kuskil lähedal keegi, kes pealt kuulab. Ma ise kuulan kah kui ma üksinda olen, selleks maju lähengi välja sööma  ;) eriti veel üksinda ;)…. aga see selleks.

Igatahes mulle maitses ja ma lähen sinna veel :)))

img_7892.jpg 

Selline siis oli mu linnaluba

  

Rubriigid: Krista, Uncategorized | 3 kommentaari