Arhiiv kuude lõikes: mai 2008

Lill

Kuidas ma oma sõnu söön….

Kuigi ma paar postitust tagasi lubasin mitte osa võtta, siis nüüd söön ma kahjuks oma sõnu :)

Ükspäev lihtsalt juhtus üks imeline pilt aparaati ja pisikese järelemõtlemise ja modelli ;) nõusoleku järel, saigi pilt võistlusele saadetud.

Ma nüüd seda pilti praegu siia üles riputada ei saa, sest ei taha kuidagi kedagi mõjutada, aga vihjeks võin nii palju öelda, et hetkel on see pilt siin võistlustööde P-kategoorias esimesel lehel :)

Nüüd kus ma juba juba pool kätt terve käe olen pildistamisse ära andnud ja kohe homme omale “uue kere” saan, avastasin (üllatus, üllatus), et mul tuleb veel palju raha fotopoodi jätta :)

Nii, et kes tahab võib mulle pöialt hoida :)))

Rubriigid: klõpsutaja | 5 kommentaari
Lill

uued unistused….

(Selle puuga rabame me hetkel oma külalisi ;)

Mitte, et meile meie kodu ei meeldiks, aga meil on olnud üks väike unistus juba mitu aastat. Nüüd kus me oleme sellele unistusele leidnud ka ühe pidepunkti, tuleb meil oma Nõmme kodust loobuda.

Ma oleme küll enne ka uut kodu seal teises linnas piilunud, aga alati olen hommikuks ümber mõelnud. Nii mõnus on ikka see meie Nõmme kodu. Täpselt nii väike, et keegi maja peale ära ei kaoks ja täpset nii suur, et igaühel ruumi oleks. Aed on maja ümber täpselt nii suur, et muru niitmine võtab 15 minutit, aga on koht kuhu ennast tahtmise juures pikali visata. Lillede ja muidu õitsvate põõsastega olen ma siin alati eputanud :). Lastel on liivakast, kiik ja koht kuhu mängumaja peaks tulema ;).

Sõstrapõõsad, vaarikad, ploomid ja õunad on need, mis meie aeda veel mahuvad ja pisikese jalutuskäigu kaugusel on turg, kust suvel on väga mõnus maasikaid toomas käia.

Ma oma kuulutuse panime siia ja sinna teise kohta ka üles ;)

Aga kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kelle unistuseks on üks mõnus pisike kodu Nõmmel, siis teate küll mis teha :)

Ahjaaa…. meil on ka siin ühele kolme  aastasele lasteaia koht olemas :)…. Päris hea müügiargument :))))

Siis kui kirsipuud õitsevad…

Ükspäev ma siis tegin majas pilte ;)…. sinna kuulutuste lehele sobisid teistpidi pildid paremini, aga mina näen portreepidi ilusamalt ;)

teise korruse rõduga lastetuba. Vanasti oli see meie magamistuba, aga kui lapsed suure toa oma mänguasjadega vallutasid, siis andsime meie alla ja nemad said meie magamistoa, mis on kõige ruuem, endale :). Meie magamistuba on kõige väiksem majas…

teise korruse vannituba. Minu lemmik, kus isegi mina võiks rahulikult raamatut lugeda ;)

Kalle töötuba. Kui Kallel oleks aega kodus tööd teha ;), siis ta seal ka teeks. Aga tegelikkus on see, et see tuba on ehe näide sellest, kui palju/vähe tegelikult meil ruumi vaja on, sest see tuba seisab enamus aja meil tühjalt :)

Eks ma olen siin oma kodu näidand veel ja veel…. :)))… nii et paljudel minu blogisõpradel meile esimest korda külla jõudes on tunne, et nad on siin juba käinud :)

Uute unistuste juurde ;)

Rubriigid: KODU | 10 kommentaari
Lill

Kes on Aleks Lepik?

Ükspäev tuli Kalle koju ja teatas ukselt uhke näoga – tead ma olen mõrvar ja varas. Ma täpselt ei tea mitu inimest ma maha olen löönud, aga Toomas Kralli ma tapan ära ja Komissaarovile lasen kuuli kõhtu.

Esimene mõte oli mul, et nüüd on ära pööranud, teine mõte oli, et algus läks kaotsi ja jutt käib unenäost, aga oli hoopis kolmas.

Just sellel reedel mis nüüd tuleb näidatakse Kelgukoertes seda osa, kus Aleksit taga aetakse ja mis parata, ka maha lüüakse.

Ükspäev käis ta siin meil võttel, kus võetui üles stseeni – Aleks laibakotis.

Elu on lahe, kui elus ka selliseid tegusid ette tuleb – üks päv ontlik usutudeng, järgmine päev mõrvar laibakotis :)

See ei ole meie pereisal esimene kord televiisoris pättust teha. Ükskord on ta näiteks Ketlini suurele sõbrale Tomile lastesaatest, kes ei olnud küll selles filmis Tomi moodi punaste juustega, peksa andnud. Õnneks oskas Ketin ainult rõõmustada, et issi ja Tom on televiisoris ja nende rüselus jäi kahe silma vahele.

Päris elus aga, mis jääb küll antud teemast kõrvale, aga mille põhjal on kerge valesid järeldusi teha, juhtus selline asi. Pühapäeva õhtul võrkkiiges suurt hoogu nõudes käis kiik tagurpidi ja Kalle püüdis Ketlinit õhulennult haarata. Õnnetuseks sai Ketlin silma alla paar kriipsu. See aga andis meie väikesel näitleja hakatisel võimaluse draamatilise näoga kõigile teata – näe issi tegi mulle haiget.

Oi ma nüüd loodan, et kõik said mu erinevatest seltustest ikka õigesti aru. Vastupidine oleks minu puhul muidugi tavaline asi :))))

Igaljuhul, kes tahab näha milline meie Kalle ei ole, siis reedel näidatakse seda :))))

Rubriigid: Kalle | 4 kommentaari
Lill

Päeva veetes….

 

See koduprenaise elu juba on selline, et hommikul ärkad üles ja vaatad üle mis tujus teised on ja siis otsustad mis teha :). Ükskõik mis plaane sa ka eelmisel päeval teha ka ei või, samal päeval võivad need kõik vastu taevast lennata ja tuleb täitsa otsast peale mõelda.

Niimoodi siis lepivadki emad-koduperenaised niimoodi kokku, et hommikul helistame ja vaatame.

Eelmise kolmapäeva hommikul oli meil siis telefon punane, nagu oleks tegu tõsiste börsihaidega. Kes, mis, kas, mis kell…. ja ok, ma helistan kohe tagasi, uurin ja siis ütlen…

Nimelt oli meil plaan selline – võtta kaasa fotokas,  Keit ja sõbranna Merle, kes pidi juba mitu päeva tagasi sünnitama ja teha tema kõhust üks ilus pilt. Merlega koos tuli tema poeg Villem. Selleks, et mina saaks Merle kõhust pilti teha, oli meil vaja kedagi kes peegeldaks ja kedagi, kes vaataks lapsi. Merle kutsus kaasa oma sõbranna Kassi, koos väikese Mattiasega ja mina oma sõbranna Ingridi koos Arturiga.

Nüüd oli meil kõik vajaminevad ametikohad täidetud ja sai kokkulepitud kohaks Vabaõhumuuseum ja kell 11.30.

Niimoodi me siis jalutasime mööda muuseumi ja tegime ilusates kohtades pilte. Igal ühel oli koguaeg oma ülesanne täita. Kusjuures poseerimine oli nendest kõige raskem :))))

Tegemist oli väga paindliku töökollektiiviga sest vahepeal pidi peegeldaja ka last samal ajal süles hoidma ja lapsehoidja poseerija särava naeratuse välja meelitamiseks nagu konn hüppama, samal ajal kui vabad lapsed nelja ilmakaare poole jooksid. 

Lisaks käis meil pidevalt järel mees muruniidukiga, kes kõik ilusad võililled maha niitis :). Lastel nagu alati oli põhitegevuseks söömine, nii et algul oli neid raske üldseilma saiata/küpsiset pildile saada. Aga see käib asja juurde. Lapsed pidasid superhästi vastu ja isegi juba 2 tundi pärast ametlikku uneaega lasid pooled nagu duracelli jänesed mööda muuseumi kohvikut ringi  – poisid teevad nalja!- oli Arturi põhi hüüe kui ta Villemit varrukast sikutades mööda põrandaid roomata tahtis. Liisu kui viisakas tütarlaps istus naistega laua taga ja väike Mattias juba magas :)

Ilus päev oli…. ja tänaseks on see tubli poiss sealt kõhust ka välja tulnud! Palju õnne talle ja emale!   

Rubriigid: klõpsutaja, Krista | 2 kommentaari
Lill

Kuidas ma osa ei võta :)

Ma ei ea ühtegi inimest, kellele hirmsast meeldiks kaotada :). Kõige parem ja lihtsam viis mitte kaotada, on mitte osa võtta.

Juba mitu päeva olen ma keerutanud peas mõtet portreefoto võistlusest . Võtta osa või mitte võtta osa. Vaatasin siis oma pildi hunniku läbi ja leidsin, et ma nagunii ei võida :)))) ja otsustasin mitte kaotada :)

Ei ole kuidagi eelmise aasta jooksul mulle nii lahedaid emotsioone silma ette jäänud, et vot see on see, mida tahaks teistega jagada. Enamus minu jaoks armsaid pilte on minu enda lastest ja lähevad mulle ikka palju kordi rohkem korda, kui kellegile teisele :).

See on mul üks lemmikpilte. Keegi peale minu ju ei tea, et oma vanuse kohta on ta täiesti ebaharilikus poosis. Ma mäletan, et kui ma teda niimoodi nägin, siis ma karjusin, ise trepist üles fotoka järele joostes- ära liiguta!!!! Samas on ta juba nii vana, et sai aru ja ei liigutanud. Aga mitte ka veel nii vana, et selle peale edvistama ja keerutama hakata :). No ja minu lemmikust aknavalgusest ei hakka ma üldse rääkimagi.

Aga seda kõike teised ei tea :))))

Rubriigid: Ketlin, klõpsutaja | 3 kommentaari