Arhiiv kuude lõikes: august 2008

Lill

Lapsepõlvemälestus

See oli umbes täpselt 24 aastat tagasi kui ma oli kümne aastane ja lõpetanud kolmanda klassi. Just kolmanda klassi kevadel jõudis minu ellu sõna peika. Nimelt oli meil siis esimest korda klassiõhtu ja seal pidi poisid tüdrukuid tantsima võtma ja pärast käidi ringi ja uuriti, et kas ta on nüüd sinu peika. Aga see ei ole mitte see jutt, millest ma rääkida tahtsin, see oli lihtsalt sissejuahatus :) See on tegelikult üks teine jutt ja selle ma panen ka ükskord kirja…

Ühesõnaga kui kool sai läbi, siis läksin ma esimest korda pioneerilaagrisse. Tabasallu. Minu isa oli sinna mulle tuusiku muretsenud ja selleks et ma sinna üksi ei peaks minema oli tuusik ka mu pinginaabrile ja ka väike vend anti kaasa.

Pioneerilaagris, aga läks üks suur peikandus edasi. Nüüd juba oli palju keerulisem, sest “peikadega” sai veedetud ju päevad koos ja õhtul oli disko. Kasvatajateks oli laagrid noored peda tudengid, kes ilmselgelt nautisid meie peikandust, sest karistus lõunaajal mitte magamise eest oli minek poiste tuppa. Ja mitte kõik tüdrukud ei pidanud minema, vaid kutsuti nime järgi ja siis pidid karistuseks istuma ühe kindla poisi voodi serval.

Ka mängisime pudelimängu, aga see oli natuke keeruline, sest keegi tegelikult musitada ei julgenud ja alati ei tulnud ju ka keeruga see tüdruk/poiss, keda musitada oleks tahtnud :)

Aga ka see on tegelikult sissejuhatus…

Nimelt oli seal päriselt ka üks peika mul. Aga ta ei olnud meie rühmas, ta oli seal rühmas, kus minu vend. Aga ta oli vanem… ma arvan, äkki ta oli 12 aastane siis. Seda ma ei mäleta kuidas see asi meil seal käis, aga mingi hetk korraldati meie ja tema rühma vahel disko. See poiss istus seal minu selja taga ja kasvatajad käisid utsitamas, et mine võta ta nüüd tantsima, enne kui disko läbi saab. Lõpuks ta siis ikka tuli ja seda et see lugu oli Fr.Davidi words, mäletan ma väga hästi :)

Edasi ei saanud suurt midagi, laager sai läbi. Mul oli isegi tema aadress, mis mul on siiamaani meeles muideks, aga minu arust ei kirjutanud me kunagi. Edasise suve veetsin vanaema juures oma tulevast allkirja harjutades, sest loomulikult pidime me ju kunagi abielluma :)))

Aastad läksid ja ei tulnud meil uut kohtumist ja vaevalt ma teda ka ära oleks tundnud. Siis kui ma juba täiskasvanud olin ja natuke statistikaametis töötasin, sain sündide andmesisestajana teada, et ta isaks sai :)

Ja see kogu jutul poleks üldse mingit pointi kui jätaks praegu ütlemata, et just praegu tulen tema pulma pildistamast :)

Juba siis kui ma sain teada pruudi ja peigmehe eesnimed mõtlesin, et äkki see on see sama inimene. Mis iseenest on suhteliselt rumal mõte, sest tegu ei ole mingi harva esineva nimega ;) Kui ma teda täna esimest korda siis nägin, ei olnud mul küll sellist tunnet, nagu ma oleks teda elus ennem kunagi näinud :) ja ei olnud ikka kindel, kas see on see sama inimene…. ikkagi 24 aastat on vahepeal läinud ja mina ka eriti 10 aastast ennast ei meenuta :)… igatahes sain ma registreerimisel teada, et see on see sama inimene ja nüüd ta siis abiellus ;)…ja abiellus teist korda ja ikka veel mitte minuga :) (see oli nali ;) st…. mina ju olen õnnelikult abielus ja ei kavatse küll teist korda abielluma hakata …

Rubriigid: Krista | 8 kommentaari
Lill

mustika mure

Korraliku pereemana ;) olen ka mina natuke talvevarusid kogunud, aga mustikad on meil veel puudu….

Sealt kus me eelmistel aastatel oleme saanud, sealt pole midagi tulemas ja nüüd on meil natuke kurb, sest mustikamuffinid on ju meie lemmikud :)

Nii et, kui keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes meile kasti mustikaid müüb, siis mul oleks väga hea meel.

2 kasti vaarikaid jõudis meile täpselt niimoodi, et müüa ja minu vahele jäi lõpuks vist 3 inimest :)

Aitähh ette!

Ups ja nüüd tuli uus mure…. äkki olen ma juba hiljaks jäänud ja mustikad ammu otsas….

Rubriigid: kokk | 8 kommentaari