Arhiiv kuude lõikes: september 2008

Lill

11 pulma ja kõik :)

Sügisel tuleb ikka kõik tibud üle lugeda ja vot täpselt nii mitu õnnelikku paari nägin mina see suvi jah sõna ütlemas… ja ütleme nii, et oli ainult üks paar, kelle puhul ma ei saanudki aru, miks nad abiellusid ja nemad ma arvan ei satu ka iialgi siia lehele ja edaspidistes hinnangutes jätan ma nemad lihtsalt välja :)…

Ma nägin 10 korda kuidas inimesed päriselt ka mõtlesid ja tundsid seda mida nad tegid. … aga ma alustan päris algusest…

Mulle meeldib kui ma alustan pulmapildistamist pruudi ilusaks tegemisest. Ma lähen kohale. Täiesti tavaline on, et ma näen siis pruuti esimest korda…aga võib-olla ka teist ja ükskord sellel suvel juhtus ka et vist sajandat korda.

Pruut istub siis toolis ja mina saan rahulikult jääd lõhkuda. See on nii mõnus… teed vahepeal pruudist paar pilti, siis otsid kleidi ja kingad ja äkki leiab veel kuskilt sõrmused ka… Samal ajal saab uue inimesega tutvuda… ja sellisel õnnelikul päeval inimesega tutuvda on ainult puhas rõõm.

Kui ta seal rahulikult toolis on imekaunisk tehtud, nii et ta peeglisse vaadates ise ka eriti ei usu, et ta nii ilus võiks olla, ei pane ta ka enam pahaks kui ma plõksin pilti teha sellest kuidas ta omale kleiti selga paneb.

Mulle meeldib see veel sellepärast, et kui me siis koosükskord ilusalongist või ka pruudi kodust välja astume, on vähemalt minul selline tunne, et ma olen seda pruuti terve eluaeg tundnud ja ilupilte tegema minnes ei tekkinud ühtegi korda imelikku vaikust ja tunnet, et vot nüüd ei tea mis tegema või ütlema peaks

Mulle meeldivad sellised päeva algused… Sellel suvel hakkasid nad mõnikord kell 6 kui ma Tallinnast Võru poole hakkasin sõitma…või siis ükskord kell pool 2 päeval kui ma omaarust olin juba kõik ära teinud ja lihtsalt pool tundi mööda linna ringi sõitsin ja aega parajaks tegin :)…

Rubriigid: klõpsutaja, Krista | 6 kommentaari
Lill

esimene laps ja teine laps

Nii armas on lugeda oma pikast blogisõprade nimekirjast neid lugusid, kus on üles loetud pere esimese lapse saavutused. Eriti suure huviga loen neid lugusid, kus lapsed on minu laste vanused.

Millegi pärast, aga siis kui pere teised lapsed tulevad hooga kohe esimesele otsa neid saavutusi enam nii aktiivselt kirja ei panda. Näitan nüüd ka näpuga enda peale. Mul ei ole pärast 1-aastaseks saamist Liisust enam palju piltegi, juttudest rääkimata…..

Aga kuna suurem just alt karjus – Krista, tule pese Liisu pepu ära, see sitahais ajab mul südame pahaks, siis tuli mulle hoopis meelde, et tuleks see hoopis kirja panna….mitte sitahais, aga sõna valik :)

Ja võrdleks nüüd neid natuke…

Ketlin Liisu vanuselt rääkis lausetega ja käis juba peaaegu potil… vähemalt on mul niimoodi kirjas ja sarnast võib lugeda ka nendest teistest sama vanade esimeste laste blogidest.

Liisu teab küll täpselt, suurema eeskujul, mida ja kuidas potiga tegema peab. Kisub omal püksid jalast ja istub potile, mille ta ise vannitoast kohale toob, aga tulemust netu.

Jutuga on nii, et sõnu ja kahe sõnalisi lauseid tuleb praegu hooga, aga Ketlin laulis terve väike kiisu olen ma laulu ära.

Liisu kasuks aga räägib see, et mitte kunagi ei ole tema veel nutuga lõuna unne läinud, sest ma lihtsalt ei topi teda magama siis kui kell näitab. Huvitav miks ma seda Ketliniga tegin :)

Üldse näitab Liisu välja ülisuurt empaatiat (ma ei tea kas seda niimoodi öeldakse)… ja vastutasuks on kõik tema poolt. ahh et kuidas see väljendub…

Näiteks üks hommik istusid Ketlin, Kalle ja Liis vanamea juures köögis ja kui mina kööki astusin ja ukse kõrvale seisma jäin, siis ronis Liisu ruttu toolilt maha ja läks ümber laua ja tõmbas vaba tooli laua alt välja, tuli minu juurde ja vedas mind käekõrval tooli juurde…. nii armas.

Seda ei hakka nagunii, et ükskõik mida kumbki külmkapist võtaks või poest “ostaks”, ikka võetakse õele ka.

Ja meie peres on nii, et mitte Liisu ei kisu suurema käest asju ära, vaid vastupidi. Aga põhjendus on selles, et ma muidu mängin sellega, ainult et ma praegu panin selle sinna kõrvale. Liisu ei julgegi midagi kuskile kiskuma minna…

Praegu tuli meelde veel see, et eile kui me Liisuga Ketlinile lasteaeda järgi läksime, siis tahtis Liisu kindlalt Ketlini kotti, kus oli poole Liisu pikkune lammas sees, ja vihmavarju tassida…. Nii me siis tulime sealt..mina Ketliniga ees, mõlemal käed taskus ja Liisu raske elusuuruses kandamiga meie järel…ise veel kukkus 2 korda..ajas ennast püsti ja ütles ainult kukkus ja ukerdas edasi…ennast aidata ei lasknud ja asju ära ka ei andnud….

Nüüd tasub ära ka mainida, et esimene laps peab ju ikka see geenius ka olema. Mis siis et pärast kahte nädalat lasteaias ei tea ta oma rühma tüdrukute nimesid, küll aga poiste omasid ;). Ma ütlen, et varsti on see päev, kui tema teab arvutist minust rohkem. Täitsa kindlalt käib ta arvutis oma nendel lehtedel ja tegutseb seal täitsa vabalt. Näiteks ükspäev nägin kuidas ta oli omale lotte lehelt muusika taustaks pannud ja ise pani puzzlet kokku.

Sügisest käib ta nüüd meil laulutunnis ja kunstiringis. Mõlemas väga hea meelega…samas jalgrattaga ei taha üldse sõita…

Sellega hakkab meil Liisu sõitma, sest tema on autofänn, nagu Ketlin ütleb… ja harjutab aktiivselt hüppamist :)

Nii ja praegu on nad kahekesi all ja vist vaatavad telekat…vähemalt keegi ei nuta ja pahandust nad ka ei tee, sest selle jaoks ei ole sobiv taustavestlus ;)…Liisu, kallikene, tule palun teleka eest ära…natuke veel…nii on hea…

Loomulikult oleks võinud ju kirjutada hoopis jutu, mis on nende piltidega seotud :)….aga neid pilte on mul veel, nii et äkki natuke hiljem….Aga siin on Ketlin koos oma sõbranna Gretega, keda ta enne nende pitlide tegemist polnud vist ligi 2 aastat korralikult näinud, aga enne seda pea iga nädal mõned tunnid sünnist saati koos veetis….igatahes võis öelda, et kohe näha et vanad sõbrad :)

Aga jutuga on see sos, et Liisust ja Ketlinist võiks ma iga päev selliseid pilte teha :)

Ohh olen tagasi positiivses laines… ja palun nüüd mitte mõelda, et ma mitte kunagi ei karju oma laste peale…alles eile kuulutas Ketlin, et ta ei ole minu sõber….kusjuures ma ei mäleta mida ma tal ei lubanud teha…

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin, Krista | 7 kommentaari
Lill

et siis uus K

Tuli välja, et seekord uus K otsustas mitte meie perre sündida…. mõni teinekord äkki…

kuna sellest on nüüd juba hea mitu-mitu päeva möödas, siis ma tunnen ennast juba hästi ja vaatan jälle kõike läbi roosade prillide….e väikse rõõmupalliga siin ei ole ju mõtet mossitada ka :)….ja remont saab täna valmis…nii et…kõik kaasaelajad saavad äkki varsti jälle kaasa elada :)

Rubriigid: Krista | 23 kommentaari