Arhiiv kuude lõikes: oktoober 2008

Lill

uus tuba…

Kui meil kevadel oli nii plaan A kui ka plaan B…siis tänaseks on meil plaan B lõpetatud :)…jeee, jeee…ok mitte veel päris lõplikult, aga enam vähem…

Nüüd ma siis saan oma uut köök-elutuba imetleda… vanasti oli meil nii….või siis ka nii..aga nüüd on nii :)

Ma nüüd tulen küll täitsa vaöest otsast, aga mis siis…enne oli meil punane trepp nüüd on lumivalge :)…eks näe kui kauaks…aga see oli mu unistus..

vanasti oli meil siin seinas samamoodi hunnik pilte, aga igaüks oli omas raamis, nii et sein oli pisikesi naelu täis :)…nüüd me meisterdasime Kallega aluse, kuhu saab siis pilte knopkadega panna…tüdined ära paned uued pildid…

Meie uus söömisnurk… Ma ei saagi aru, mida ma vanasti mõtlesin, aga praegune lahendus on ikka väga mõnus…ohh ma vaatan, et mu laua jalad ei paistagi :)…lauajalgadel sai ostes üks paras jupp maha lõigatud, mis nüüd jälle tagasi liimiti, aga et ikka silma jääks, värviti need “sokid” valgeks :)

lapsesõbralik söömisnurk :)…aga pole hullu, mul pesumasin töötab täitsa hästi :)

kõige vähem muutus see nurk…ainuke vahe, et kõik punased pinnad mis meil olid, on nüüd valged…postid ka :)

Enne veel kui remonti tegema hakkasime, oli mul paar kindlat soovi…võimalikult palju valget värvi ja naturaalseid kangaid. Kardinad soovitavalt tumedad ja siidist. Kui kõik värvid olid valitud ja mul padkad tehtud, siis käis Kalle punase lillepotiga ringi ja ütles, et särtsu on ikka ka vaja…

Nii ma siis otsisingi ikka ühe punase padjakoti tagasi :)

Vaiba kohta ütles Kalle, et tema enam karvuajavat vaipa ei taha.. aga tahab sellist, mis oleks pehme ja soe…

Selliseid ida mustreitega vaipu olen ma ise juba ammu imetlenud ja nüüd ongi meil üks selline…soe ja pehme ja villane…

padjamustrid

Nüüd istun mina keset söögilaud ja Liisu sööb oma lemmikkohas võileiba…

Minu lemmik köögiaksessuaarid :)

Ma üldse ei varjagi, et mina ise olen tulemusega rahul ja õnnelik :)

Rubriigid: KODU | 10 kommentaari
Lill

toidupostitus

Ma olen siin nüüd juba peaaegu nädal aega tubli koduperenaine olnud…ja vaikselt ka mõned pildid teinud :)

Ma siis alustan oma eilsest “hitist”

Sissejuhatus on selline, et ükskord paar aastat tagasi oli meil kukupai lõpupidu ühes aias, kus meie olime nagu kontvõõrad, sest ei omanud seda infot, et midagi pidi kaasa võtma. Selle eest olid teised tublid olnud. Nii ma laua pealt leidsingi ühe imehea juustukoogi.

Lõpuks hakkas mul juba imelik, sest mul oli selline tunne, nagu ma oleks terve selle koogi üksinda ära söönud. Näiteks sõbranna Katrin ütles, et tema küll ei mäleta, et selline kook seal oleks olnud, mis omakorda on ainult kinnituseks minu eelmisele lausele :)

Ühesõnaga ma tubli perenaisena küll jätsin retsepti meelde, aga ega ikka ei jätnud küll, nii et suur oli mu rõõm kui ma selle piruka ühest sada rooga raamatust leidsin.

Nüüd ma siis olen seda vahel rohkem ja vahel vähem teinud ja mulle on jäänud mulje, et maitseb see kõigile :)…

Mis asja veel eriti võluvaks teeb, on see, et selle tegemine võtab päriselt ka aega max 5 minutit….noh ja siis ahjus oli ta mul eile mingi 40 minutit…

Vaja on ainult aineid, ühte suurt kaussi ja lusikat…ning vormi kuhu tainas panna…

Ma nüüd reptsepti siia kirjutama ei hakka…sest see on siin olemas :) … ohh ma irooniana loen sealt, et see kook oli mõeldud kaheksale ;)))…meil jäi neljast inimesest (ok lapsed sõida ka, aga mitte nelja eest) üks tükk alles :)

Aga ma ütlen, et mul küpseb küll natuke kauem kui 30 minutit ja meresoola ma panen mingi 3/4 t-lusikat, seda siis seda purustatud varianti…ma ükskord unustasin soola panna ja siis ma oleks ka saanud öelda, et see oli mingi maitsetu värk küll ;)

Eilsest salatist olen ma juba kirjutanud…ja eile ei saanud ma enne magamagi minna, kui ma kõik olin ära söönud…noh nii igaks juhuks…meil ju suur pere ja ma ei taha seda üllatust hommikul, et keegi on enne mind jõudnud :)

Aga muidu on üks mu lemmiktoite see..

Kõik selleks toiduks vajalikud ained peaks mul ka alati külmutuskapis olemas olema..

Kõige pealt tuleb vesi keema panna ja riivida näiteks 2 porgandit, ribastada mõned singiviilud ja sibul.

Selle aja peale peaks juba vesi ka enam-vähem keema minema…pasta soola ja tortsu õliga potti ja teised asjad pannile. Nüüd peaks rääkima, et sibul ilusti klaasjaks, aga seal porgandi mäe alt ei saa sellest nagunii aru…kui on tunne, et kõik on kuum, tuleb panna peale koort :)…minu kaalujälgiv pilk ei luba kuidagi sinna kahte pakki vahukoort lajatada, nii et tavaliselt piirdub kohvi omaga ja eriti kaaluva pilguga panen nats jahu ja veet ka ;) ja koort nii palju ei pane…

Nii nüüd hakkab pasta varsti valmis saama ja viimane aeg on juustu riivima hakata…

Pasta valmis siis valan selle kõik kastmesse…osa juustu ka juurde..ülejäänud hunnikus lauale…karjun “poisid” sööma ja enne veel kui pool tundi täis saab, on söök ka ära söödud :)

Nagu nende pastadega on, ei kannata nad ju sööjat oodata, nii et kiirelt tehtud ja kiirelt söödud.

Kindlalt kuuluvad meie pere lemmikute hulka kokteilid. Minu lemmikvariant on näiteks selline…

vähemalt kolm banaani

suur peotäis külmunud marju…täitsa ükskõik milliseid :)..aga parem on kui nad on külmunud …ma ei tea miks..siis on ikka asi kokteili moodi

siis ma olen pannud mingit jogurtit…sellist mis külmutuskapis on…noh kallanud niimoodi mõnuga….

aga et asi väga paks ei tuleks, peab piima olema rohkem kui jogurtit.

siis tuleb keerisesse ajada ja kõik ära juua…selle viimasega meie peres probleemi ei ole :)

Aga ma hoiatan igaks juhuks ette, et mõne mu sõbranna jaoks ei ole see piisavalt magus….nii et ma arvan, et kes ikka magusat tahab, peab midagi magusat ka sinna juurde panema…

Mulle meeldib, et ta on paks ja külm ja kerge :)

Ma ju ütlesin juba, et meie pere lemmik on see…?

Nii ja suhkrusaia jutu jätan järgmiseks korraks..

Rubriigid: kokk, Krista | 3 kommentaari
Lill

üks õhtu…

Ma ei saa öelda, et ma oleks mingi hea võõrustaja…otse vastupidi :)…. aga mulle väga meeldib see viis et kui ma võõrustan, siis kuidas ma seda teen :)

Näiteks eile õhtuks kutsusin ma külla mõned sõbrannad, kes rohkem või vähem muidu üksteisega ei kohtu….või ei tunnegi üksteist. Neil kõigil on peaaegu 2 last, küll väga erinevates vanustes….(ok üks külaline, kes ei saanud tulla, temal on ausalt ainult üks laps :)

Siis mulle meeldib, kui kodu on väga korras kui külalised tulevad. Selleks kõige minu sõbralikum variant on selline, kui külalised tulevad umbes tund pärast seda kui meie majaingel on tolmuimeja kappi tagasi pannud :)…nii et seda ma arvestasin päeva valikul ;)))

Siis jääb veel pakkumise voor. Kuna ma just tagasihoidlikusega ei hiilga, nagu üks külaline ütles, ei ole ka mulle mingi probleem kellegile öelda, mis ta kaasa võtta võiks :)…mul muidugi lihtsam kui pärast kutset  sõbranna ise ütleb, et ma võtan siis koogi :)….hea näide siia kõrvale on minu isa viimane sünnipäev, kus ma ehmatusega külmkappi avades leidsin sealt 4 suurt torti :)…..sinna käib juurde see…ahh pole midagi vaja ja kuidas ma ikka niisama tühjade kätega lähen.

Niimoodi siis oli meil väga aus, et üks külaline tõi ainult silmarõõmu :), sest ma ju ei öelnud, et ta midagi kaasa võtma peaks.

aga tagasi pakkumise juurde…ma ju pean ikka ise ka midagi tegema…kõige lihtsam on võtta paar oma lemmikut ja ära proovitult kiiret ja mõnusat asja ja ongi kõik…

niimoodi nägigi minu ettevalmistus eile välja selline…

30 minutit nimekirja ja Liisuga toidupoes +umbes 20 minutit toiduettevalmistust ja tund aega enne külaliste tulekut lugesin mina rahulikult ajakirja :))))…2 pakkumist ahjus :) ning salat külmutuskapis.

Edasi läks nii, et juttu jätkus kauemaks…ma ei hakka asjast üle rääkima, sest keegi jõudis minust juba ette…aga kõige üllatavam oli muidugi see, et väga vaikne ja rahulik oli…Kõige suurem poiss ütles, et tema tahaks endale ka sellist rahulikku sünnipäeva ja ainuke pisar tuli kahe pere esiklaste valest arusaamisest imepisikese legomängukohvri asukoha üle….üks nendest kohvrivõitlejatest oli meie pere laps…perede teisi lapsi ei pannud keegi isegi tähele :)))) ..enamus ajast mängisid nad sõbralikult üleval korrusel lastetoas (täpselt niimoodi nagu see minu kõige helgemates unistustes väja peaks nägema)…või siis meie laua all kõige kitsamas kohas :)

Ma isegi ei viitsinud pärast koristada ja just praegu sõin ära viimase tüki juustukooki, mille üks külaline minu õnneks maha unustas :))))….nii mõnus…

Äkki peakski algatama sellise uue vanamoodsa traditsiooni, et kui tulevad külalised, siis me teeme grupipildi :)…kõik külalised on siin ühe pildi peal meie uues “köögis”:))))

PS: kui ma jõuan siis ma teen täna veel ühe toidupostituse ka :))))

Rubriigid: KODU, kokk, Krista | 5 kommentaari
Lill

üks verstapost…

Sissejuhatuseks ütlen, et sellel kohal on sellel pildil ainult illustreeriv tähendus ;)

Ma olen viimasel ajal imetlenud, nagu ma ka ükskord juba kirja panin, tänapäeva noori, kes üksteist nähes kallistavad. Meie ajal küll nii ei tehtud. Ma muidugi ei tea, kas meie kant oli erand või mitte, aga mitte kunagi kellegiga kokku saades ei kallistatud. Ei tüdrukutega veel vähem poistega :)

Ma mõtlen siis kooliajal ja lihtsalt sellist sõbralikku kallistust…

Praegu aga lapsed kallistavad :)…

Ja niimoodi ringiga jõuan ma oma lasteni. Kõik meie puuduvad kallistused elatakse ju laste peale ja niimoodi siis olengi oma pisikesi juba beebist peale teisi kallistama utsitanud :)…nii armas ju…ja vahel kallistavadki nad juba täitsa omaalgatuslikult….

Ketlin käis aasta aega nö sõimes ja seal ei kallistanud omaalgatuslikult veel vist keegi. Vähemalt ei näinud ma seda ise oma silmaga kunagi. Nüüd sellest sügisest läks Ketlin aga täiesti uude lasteaeda ja paar päeva tagasi ma seda esimest korda nägingi.

Häbelikult ja külg ees nagu tavaliselt läks Ketlin rühma uksest sisse…ühe käegqa hoidis veel minust kinni ja vaatas, mis juhtuma hakkab…

Kuskilt tagant toast tuligi terve kamp eesotsas Birgitiga, kes rõõmsalt hüüdis, et näe Ketlin tuli ja kohe käed Ketlinile kaela ümber pani. Nii armas…selle peale võtsid teised ka järjekorda ja niimoodi nad siis teda kallistasidki :)

Minul emana tuli kohe liigutsepisar silma :)

Ketlinil on lasteaias veel päris mitu sõpra juba. Mia, kes on hästi jutukas ja minu arust sotsiaalselt väga (kuidas ma ütlen hästi, aga mõte on umbes selline) arenenud. Temaga saime ükskord lasteaia väravas kokku…siis ta mõtles natuke, ütles, et tavaliselt ta hommikuti teistega rääkida ei taha…ja selle lause lõpetuseks võttis lihtsalt Ketlinil käest kinni. Teised tüdrukud on tal vahelduva eduga sõbrannad, aga need 2 nime on alati nende hulgas.

Poisid meeldivad talle ka..või siis tema meeldib poistele. Nimelt Ketlin meil naerab alati kõigi “naljade” peale. Ja poisid on alati üliõnnelikud sellise tänuliku publiku üle :). Üks poiss igatahes teatas õhtul koju minnes, et tema läheb täna Ketlini juurde. Meie emadena otsustasime, et vara veel ;)…aga igatahes on tal seal minu arsut lahe seltskond koos :)

Rubriigid: Ketlin | 6 kommentaari
Lill

kunst kunsti pärast

Eile üle pika aja said lapsed jälle kunsti teha. Ketlin vana joonistaja joonistab küll iga päev, aga tavaliselt pliiatsitega….. igatahes kõige sellega, mis väga ei määri.

Eile aga tuletati mulle poes meelde, et guash värve ei ole ja see viga tuli kiirelt parandada.

Kõige pealt on meil reegel number üks, et kõik riided tuleb seljast ära võtta. Mul üks väga armas mustade plekkidega kelit juba on…siin kohal küsin, et ega keegi juhuslikult ei tea, kuidas guashi plekke välja saab :)…

Nii et kaks paljast progandit asusid kunsti tegema.

Üliproduktiivse Ketlini pintsli alt tuli kunst nii et ole mees ja leia ainult koht kuivatamiseks.

Liisu meil, aga ei ole enne suurt kunsti huvi välja näidanud. Viimases loovustunnis ta alles esimest korda joonistas midagigi.

Eile oli ta aga täitsa hakkamas. No suuresti ikka Ketlini eeskujul. Värvidest eelistas ta kindlalt musta. Isegi kui ma vaikselt pärast esimest kunstitööd musta natuke kaugemale tõstsin ronis ta laua peale sellele järele..

no pärast oli ta igalt poolt must ;)

Kui Ketlin siiamaani joosnitas peaaegu ainult inimesi, siis ma nüüd soovitasin ta värvidega teha ka muud…see pilt kus halli paistab on lumi ja taevas on see peenike sinine joon…teavas ja päike on tal kah juba pikemat aega töödel…aga näha on et natuke abstraktset kunsti on tal seal hetkel tulemas.

Liisu töö on see punasega väike “soperdis” vasakul üleval nurgas. Mulle väga meeldib :)

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 9 kommentaari