Arhiiv kuude lõikes: detsember 2008

Lill

juhtub ka nii…

_mg_94341

Mõnikord on nii, et mina olen arvutis :)….ok mitte mõnikord, aga päris tihti…ja kui Kalle käest küsida, siis ma olen arvutis koguaeg ;)…ja arvuti on meil silma alt ära, kui nii võib öelda.

Ja mõnikord mängivad lapsed vaikselt omavahel.  Tegelikult päris tihti ja mina sekkun ikka alles siis kui keegi väga nõuab. No ja kui ma arvutis olen, siis nad mängivad ju silma alt ära ;)

Täna oli jälle selline hetk, kus Ketlin tegi midagi Kalle  arvutis ja Liisu istus laua peal ja joonistas….no ja mina olin oma arvutis :).  Mingi hetk tuli Ketlin hästi vaikselt üles ja ütles, et Liisu jäi tooli peale magama. Läksime siis koos alla vaatama ja niimoodi ta seal siis magas.

_mg_9435

No ma ei saanud ju jätta pilti tegemata, sest sellist pilti näen ma ikka esimest korda …. Pildid tehtud läksin magamistuppa voodit sättima, sest arusaadavatel põhjustel ta sinna toolile ju jääda ei saanud. Kui ma tagasi jõudsin, siis üks nendest põhjustest oli just juhtumas, nimmelt tahtis Liisu külge pöörata ja hakkas toolilt maha kukkuma. Meie armas Ketlin oli aga õigel ajal õiges kohas ja pani oma käed Liisu pea alla. Nii ma nad siis leidsingi Liisu Ketlini süles magamas.

Toimetasime siis Liisu ilusti oma voodisse ja seal ta nüüd siis magab :)

Ketlinile rääkisin kui hea meel mul ta üle on ja küll ta on ikka tubli ja abivalmis ja hoolitsev vanem õde.

Nii hea on teada, et ma saan Ketlini peale kindel olla, et ta Liisu järele vaatab ja valvab :)

Kusjuures eile, kui ma ei lubanud Liisul maki voluuminuppu põhja keerata, läks ta Ketlini juurde kaebama :)…aga see oli teine jutt…

ahjaaa…ja selle laua pesi Ketlin puhtaks, ta ise tahtis :)

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 6 kommentaari
Lill

Sünnipäevapidu

_mg_9307

Sünnipäevapidu on meil nüüd siis ka ära olnud.  Et kõik ausalt ära rääkida tuleb alustada sellest, et veel sügisel olin ma kindel, et teeme sellel aastal kodus. Noh neid häid lambaid mahub ikka rohkem ju. Mida aeg edasi ja mida pikemaks Ketlini külaliste nimekiri läks, seda ebakindlamaks muutusin mina. Otsisin siis võimalikke ja võimatuid mängutubasid ja arvestades meie laste sugu ja vanust leidsin, et see meie Nõmme Vantsu sobib ka see aasta väga hästi.

Kui on koht kinni, siis on juba pool peoettevalmistust nagu tehtud. Teine osa on kutsete välja saatmine. Lasteaiakaaslastele tegi kutsed Ketlin ise. No ma natuke aitasin ka…aga ise ta joonistas ja kirjutas nimed sisse. Kutsutute nimekirja piirasin kuue tüdruku ja kolme poisini. Tema oleks kutsnud kindlasti rohkemgi. Muude sõbradega oli nii, et nemad tuli ilma mööndusteta kõik kutsuda. Kui ikka sõbrana kirjas on, siis tuli kutsuda. Nagu ma juba ütlesin, siis mina ja Kalle võisime oma sõbrad ka kutsuda :)

Mina tegin ka kutse…näed sellise :)

kutse2

Paar päeva enne pidu…st täpselt 48 tundi tuli ära tellida kartulisalat Selverist :) ja nii oli viimane osa peoettevalmistusi ka tehtud :)

Peopäeva hommik möödus äraütlevaid sõnumeid ja telefonikõnesid vastuvõttes, aga arvestades hooaega on see ka loomulik. Kuna Ketlinil täielik ülevaade oma külalistest puudus, siis ma ei hakanud talle rääkimagi, kes tulla ei saa.

Kuna ikka natuke peab ettevalmistusi ka tegema, näiteks torti :) viisin lapsed kakumäele vanaema juurde magama, et siis Kallega poes käia ja süüa teha. Meie tiim oli ütlemata tõhus. Tema ülesanne olid viinerid ja minu oma tort.

Pidu…pidu ikka kaa…

_mg_9298

Ketlin oli täiesti omas sõiduvees. Esimese asjana külalise saabudes küsis, kus kingitus on. Lahti ei pakkinud, aga piiluda võis. Neljaaastane avaldas juba ka oma arvamust kingituste kohta :) Ma arvan, et Liisu ei saanud suurt midagi aru, mis toimub. Peaaegu ühtegi kingitust tema kätte ei usaldatud, küll oli tal hea meel, et tema kolmest kutsutud sõbrast kaks kohale tulid :)…tema suurim rõõm :)

_mg_9302

Aega läks nagu ikka kiirelt ja mina jõudsin rohkem ja vähem inimestega juttu rääkida. Natuke tutvuda Ketlini rühmalaste vanematega ning ülelugeda kõik oma tulevased kliendid.

_mg_9309

Tordiküünlad panid kaks korda põlema ja lauldi kaks laulu. No seda teist nagu ma natuke aega tagasi mainisn, laulis Ketlin jälle üksi, sest teised inimesed lihtsalt ei tea, et see on sünnipäevalaul. Alustas küll julge häälega, aga mida lõpupoole jõudis seda õrnemaks see jäi. Aga tubli ikkagi. Pärast peolõpu poole esitasid nad veel Gretega koos julge ja kõva häälega otse lava pealt põdramaja, aga seda nad olid juba ühel teisel sünnipäeval kahekesi harjutanud.

_mg_9318

Kõige põnevam osa oli aga kodus, Kui siis lõpuks sai kingitusi avama hakata. Ütleme nii, et jõuluvanal saab see aasta, nagu ka eelmine ja ka paljud järgmised aastad, väga raske olema.  Kuna Ketlin rõmustab meil isegi üllatusmuna üle, siis tema säras meil terve õhtu ja järgmise päeva ja tegelikult veel siiamaani.

Liisu oli ka armas.  Need kingitused mis tema omaks loeti võttis ta siira imestusega vastu. Täitsa minu omad-ausõna või. Nii ta siis jalutas oma vihmavarjuga mööda tuba ja pakkus kõigile katust, jagas lahkelt oma üllatusmunad laiali ja sõitis kirsipunase bemmiga mööda põrandat :) Mulle kuidagi tundub, et lapsed teavad juba paremini, mis lastele meeldib :)

_mg_9355

See pilt on tegelikult tehtud kaks päeva pärast sünnipäevapidu. Liisu nimelt keeldus peokleiti seljast võtmast ja magas kaks ööd kleidiga. Hetkel sööb ta pisikest hommikuputru koos oma bemmiga ;)

Just praegu käisin Ketlin toas piilumas. Tema barbied on jälle kohvikus, laud ilusti kaetud, isegi lilled vaasiga laual. Üks barbie on oma vihmamantli ilusti varna riputanud ja ootab lauas teenindajat ;)

Väga mõnus päev oli ja kahju on, kes tulla ei saanud. Kõigile teistele suur tänu tulemast ja kohtumiseni järgmisel aastal.

Päkapikud pole meil nüüd juba mitu päeva käinud ja karta on, et enne jõule nad meie juurde ei jõuagi ;)

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 1 kommentaar
Lill

piparkoogitegu

_mg_7387

Ma just ükspäev sain Kalle käest kiita, et ma ikka lasteasju üles kirjutan..ausõna ei mäletaks muidu midagi :)…ja mis siis, et osad asjad on jäänudki kirja panemata tuleb  vahel mööndusi teha ja mõned asjad ikka hilinenult ka kirja panna…näiteks….

_mg_7402

Meie oleme kohvikus käijad. Ma arvan, et iga nädal korra me kindlasti jõuame kuhugi. Viimasel ajal järjest tihemini näiteks Noppi. Nii jäigi seal silma kuulutus, et üks pühapäeva hommik saab seal piparkooke kaunistada. Ma üldse ei häbenegi öelda, et on ütlemata mõnus kui keegi sinu ja su laste järelt kõik sodi ära koristab, nii et panime ennast piparkoogi teole kirja.

Pühapäeva hommikul olin koos lastega kõpsti kohal ja ütleks, et ega ma ei olnud ainukesed :) Õnneks unised armastajad, keda pühapäeva hommikuti seal tavaliselt hulgi on, ei olnud veel üles ärganud, nii siis vallutasid lapsed kõik vabad ja ka mittevabad lauad ;)…see viimane tähendab seda, et loosi läksid ka kõik mängunurga toolid ja lauad.

_mg_7401

Kui meie …eheee… Ketlin ja Liisu alustasid oli kaunistusmaterjali ohtralt saadaval. Päris paljud väiksed käed ei jätnud seda võimalust kuidagi ka kasutamata ja enamik piparkooke sai ülirohke kaunistukihi. Vanemad siis suure jäädvustamise kõrval käisid suuri kuhilaid nonparelle purkidesse tagasi toppimas. No kui piparkook enam kaunistuse alt üldse välja ei paista tuleb lugeda, et kaunistust sai natsa liiast.

_mg_7381

Liisu, veel väike, kaunistas viisakalt oma 2 piparkooki ära ja läks mängima, kui samal ajal tuli Ketlinit veenma asuda, et kas 6 piparkooki on juba piisav või mitte…. Tema valis juba teadlikumalt kaunistusi, kui ikka hamba all karjuma hakkas, tuli ka piparkoogi pealt uuesti lahti kiskuda.

_mg_7383

Meie väiksesse naiste seltskonda tuli naisi veel juurde ja nagu tavaliselt siis ikka, olime me seal nii esimeste kui ka viimaste kaunistajate hulgas. Piparkoogid saime ilusti kaasa pakkida ja tänaseks on nad ka ära söödud. Ütleme nii, et nii suure koguse kaunistusega ei ole neid mitte kerge süüa ja üks korraga on juba liiast ;)

_mg_7398

Igatahes oli ütlemata õdus  hommikupoolik tuttavalt  mõnusas seltskonnas ja koha kohta ütlen ainult, et lähme jälle…

_mg_7446

Aga päriselt…piparkoogitainast ma tegema ei hakka…vähemalt sellel aastal küll veel mitte…piparkooke…hmmmm…kah ei ole kindel. Üldjuhul neid keegi meil ei söö. Kui me kodus midagi teeme, siis kaunistame poepiparkooke. Noh ma olen vähemalt aus :)

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 4 kommentaari
Lill

Natuke suuremad

No ega ma siis ainult neid imepisikesi ei pildista. Mulle ikka meeldivad need natuke suurema ka. Nemad on juba natuke teistmoodi. Ei püsi paigal, aga samas on silmad nii siirad ja suured nagu nööbid.  Sortisin natuke viimase kuu lapsi ja sain sellise valiku :)

_mg_6372

_mg_7674

_mg_7666

_mg_7279

_mg_6922

_mg_6577

_mg_7987

_mg_7533

_mg_6811

_mg_7260

_mg_6560

_mg_6884

_mg_6491

Nii nagu neid pisikesi, meeldib mulle ka suuremaid kordi rohkem pildistada igalpool mujal kui stuudios. Ma just vaatasin, et selles seerias on peaaegu täpselt pooled pildid stuudios ja poole nende laste kodus.  No kaks viimast ei ole just raske stuudio arvele kirjutada ;) aga ülejäänud?

Ma ei jõua ära oodata kuni läheb natukenei valgemaks ja saab juba õue ka minna…vot ei saa aru mis kiiks see on…aga mulle meeldib…igalpool mujal, aga mitte stuudios ;)

Ok ma olen ikka lõpuni aus…ilma ühe armsa inimese abita ei saaks ka kodus praegu selliseid pilte teha…aga sellest ma räägin teine kord ;)

Rubriigid: klõpsutaja | 3 kommentaari
Lill

Kuidas me sünnipäevi tähistasime

Sünnipäev on ikka ainult üks päev, ükskõik millal siis ka pidu ei oleks ja meil oli kohe mitu päeva selles kuus  :). Kuna mul lapsepõlvest mingeid eredaid ja südantliigutavaid mälestusi sünnipäevadega pole, siis nüüd oma peres ma mõtlesin, et teeks nii nagu sünnipäevalapsele meeldib…või siis enamusele perest… või siis nii, et ma sellega leppida suudan (ma juba kujutan ette kuidas mu Ketlin omale järgmine aasta juku mängutoas sünnipäeva tahab ja mina sellega leppida püüan)

Esimene sünnipäevalaps oli Liisu

_mg_7333

Kuna nüüd on kellega võrrelda, siis võin öelda, et tema ei jaga veel sünnipäevast midagi. Sellest järeldusest me alustasimegi. Hommikul vara lasksime tal rahulikult magada ja Ketlin läks lasteaeda.  Ketliniga olime paar päeva varem käinud ostmas temapoolset kingitus Liisule. Ketlin nimelt oli kindel, et Liisu tahab autot ja selle me talle ka ostsime. Teine asi, milles Ketlin kindel oli, olid puhumistorud ja toridüündlad.

_mg_7350

Sünnipäeva päeval oli nii kiire, et mina oma kingitust ostma ei jõudnudki ja nii me siis läksime Ketliniga pärast lasteaeda seda ostma. Vot see oli nüüd küll keeruline. Temale meeldivad nukukärud ja nukud ja neid mõlemaid on meie peres piisavalt….ütleks isegi, et rohkem ei mahugi. Nii me siis käisime Ketliniga sihitult mööda poode ega osanud midagi valida. Lõpuks võtsime ikka selle esimese asja, mis meil silma jäi. Pallide täpsusvsikamise mäng.

_mg_7341

Kodus katsime siis tordilaua ja Ketlini eestvedamisel laulsime oi-lii-oi-laa laulu ja ühte teisest mingit saiarullimise laulu. Kusjuures etteruttavalt märgin ära, et see on mingi kohustuslik sünnipäeva laul, sest seda laualu laulis Ketlin endale ka oma sünnipäevaks. Ise, sest keegi teine ei oska seda ju ;)

_mg_7346

Pidulik küünaldepuhumine…

_mg_7347

Ühe Liisu ja teise Ketlin. Kuna Liisu ei protesteerinud, siis ei leidnud ma ka põhjust vahelesegamiseks :)

_mg_7357

Edasi oli kingituste avamine :)))

_mg_7368

ja kingitustega mängimine ;)

_mg_7365

ei saa jätta meeldetuletamata, et Liisul oli ikkagi sünnipäev…

_mg_7373

ja kuna pool perest oli tegevuses kingitustega ja mina pildistamisega, siis keegi ei märganudki, kuidas meie armas Liisu vaikselt vahepeal üksi torti sööma läks :) ja see tort oli väga hea…ja enamuse sellest sõin kahjuks mina ära :(

_mg_7360

Igatahes oli selline rahulik õhtu :)…Kusjuures tüdrukutel seljas on Ketlini valitud pidulikud sünnipäevariided :)

Ei läinudki palju mööda kui oligi Ketlini sünnipäev.Kuna Ketlin pidi hommikul lasteaeda minema ja ta sellepärast väga elevil oli, mitte lasteaia vaid oma mandariinide pärast, mida ta lastele pakkuda tahtis, siis leppisime kokku, et teeme samamoodi nagu Liisugagi.

Ma ikka käisin ukse kõrvalt õnne soovimas talle hommikul, aga ma ütlen, et ta oli nii elevil, et ta unustas isegi kalendrist ukse lahti teha…

Päeval siis oli minu ja Liisu ülesanne Ketlinile kingitus osta ja see ära pakkida. Näiteks kolmandasse mänguasjapoodi Liisu enam tulla ei tahtnud ja ainuke meelitus oli see, et ta ma näitasin, et seal poes on ka nukukärud müügil :)

Kingitused ostetud, pakitud läksime Ketlinile lasteaeda järele.

Teel koju küsis Ketlin, et ka ma tema kingitused – neid pidi olema 2, üks Liisu ja teine minu-Kalle poolt, on ikka ära peidetud. Kuna ma ei teadnud, et ma neid peitma pean, siis pidid nemad Liisuga hästi aeglaselt ukseni kõndima kuni mina kingitusi peidan.

_mg_7454

Ketlin siis otsis ja otsis ja lõpuks ikka küsis, et kas on vähemalt siin toas :)

_mg_7455

Juhendamise peale leidis ikka üles ühe ….

_mg_7459

ja teise paki :)

_mg_7464

ja kuigi ta tahtis oodata niikaua kuni Kalle ka koju jõuab, kukkusid kingitused ise paberist välja :) Vahepeal vastas Ketlin veel telefoni kõnedele ja esimese lausena hüüdis kohe, et tal on täna sünnipäev ja ta sai nelja aastaseks :)

_mg_7469

Liisu kinkis talle ehete tegemise komplekti ja meie baleriinibarbie :) …kusjuure kui ta just nädal tagasi ohkas oma sõbranna Liisa juures, et temal on Liisa 5 kõrval ainult üks, siis nüüd ütles, et tal on neid piisavalt :)….

Kalle ülesanne oli tuua tort :) ja mina helistasin ja kutsusin vanaema ja vanaisa ka torti sööma.

_mg_7471

_mg_7472

Ütleme nii, et suures kingituste avamise-mängimise tuhinas ei suutnud Ketlin mitte ühtegi ampsu mitte midagi süüa :)…Ja Liisu, kes ei jäänud õest sammugi maha istus ka laua ääres ainult selle aja kui tordilt küünlaid puhuti. Tema küll sõi paar ampsu torti :)…Ketlin soovis ka midagi kõva häälega, aga tema soov on mul hetkel meelest ära läinud…ju siis pidigi, sest soovida tuleb ju vaikselt…või ei tule…äkki ei tule :))))

_mg_7484

Väga armas oli see, kui Ketlin õhtul ültes, et see Barbi on nii armas ja tal on nii hea meel, et ta tahaks kohe mind kallistada. Vot selline lause oli selline, mida ma kolme aastase Ketlini suust ei ole kuulnud :)

Ja nüüd ootame pidu ;)

Rubriigid: Keit Liis, Ketlin | 6 kommentaari