Igal pool kirjutatakse ja räägitakse, et lasteaedades on järjekorrad. Kohti pole ja kuidagi väga kitsas on. No ja eriti siin meil Nõmmel. Meil on siianikuidagi lihtsalt läinud. Ketlin sai koha juba meie lemmiksõime ja sealt lasteaeda minek oli lihtne, sest ma panin ta sündides järjekorda nii, et kohta tahtsime alles tema neljanda sünnipäeva eel.
Liisu tuli järjekorda panna nii, et Ketlin polnud veel päevagi lasteaias käinud. Nii ei olnud mul ka mingit ettekujutust, mida ja kuhu ma teda panna tahan. Küll aga oli mul mingi kummaline kinnisidee, et kahte last ma eraldi lasteaeda viima küll ei hakka. Nii me siis panimegi Liisu samasse lasteaeda, kus Ketlin praegu käib.
Nüüd sügisel, kui Ketlin siis oma armsast kahe rühmaga sõimest suurde-suurde lasteaeda läks, hakkasin ma järsku teistmoodi arvama. Kui ma siis ükskord nägin kah, kuidas selle lasteaia kõige pisemad käivad nöör vahel, et keegi kaduma ei läheks, siis oli see tunne veel kummalisem.
Kah juhtus meil nii, et kui me Liisut järjekorda panin, siis küsisin, et kas seda võib meili teel ka teha. Lubati, aga kummalisel kombel ei läinud meil kohale ja mina taipasin seda ka alles kuid hiljem kontrollida. Noh nii igaks juhuks, et sellega ikka on kõik korras ja laps järjekorras. Siis tuligi välja, et ei olnud.
Nüüd on ta küll seal järjekorras, aga vahepeal olen ma jälle kõik ümber mõelnud, et ikka oleks ju nii armas, kui Liisu saaks ka selles pisikeses lastesõimes alustada ja panime ta sinna ka järjekorda.. Eriti veel sellepärast, et meie armas Katre, kes meil siin tüdrukutega vahel mängimas käib, oleks tema kasvataja seal. Meie lootus sinna saada on küll väga-väga õhkõrn ja ainuke niit, mis mu lootust hoiab, on juhataja ütlus, et neile sama pere lapsed meeldivad ;)
See oli sissejuhatus
Samas ….külapeal räägitakse ka seda, et alati tuleb kasuks, kui olla kuidagi kasulik ;). Ükskõik kuhu lasteaeda ta siis ka ei saaks. Niimoodi ma siis panin ennast aktiivse vabatahtlikuna kirja Ketlini rühmale lambakostüümi õmblemisel :)))
Nimelt pidi iga rühm tooma lasteaeda ühe täiskasvanule sobiva loomakostüümi ja ma mäletan, et minuarust oli mul peale lamba veel valida kuke ja mõne muu väga keerulise kostüümi vahel :). Entusiasmi lisas ka sellel hetkel mägede taga tunduv tähtaeg :)….mis see minul koduperenaisel siis 5 kuuga üks lammas valmis teha pole.
Küll aga nagu ikka sellistel puhkudel, möödub aeg kuidagi lennates. Viimaks ikka saabub see aeg, kui pole enam kuhugi midagi lükata. Oma armsa sõbranna käest sain Burda, kus olid jänesekostüümilõiked sees, aga pole ju ka suurt vahet neil kahel loomal ;). Kanga poest sain lahke müüja abil suure kotitäie lambariiet, mis mulle kergel käel 50% allahindlusega anti…kuna keset riiet oli väike defekt ;) ja nii ma siis asusingi lammast tegema.
Juba lõiget võttes, käis Ketlin kõrval ja rääkis, kuidas talle samasugune lammas tuleb teha. Õnneks oli seal samas ajakirjas ja täiesti sobivates mõõtudes jänesekostüüm olemas. Nii et juurdelõikusel pidin juba jälgima, et teinegi lammas tuleks.
Kui esimene lammas valmis sai, siis olid Liisu ja Ketlin lahkelt valmis modellideks hakkama ja andma endast parima, et minu suur õmblustöö, mis viimastel aastatel küll väga kokkukuivanud on, ikka vääriliselt jäädvustatud saaks.
Järgmine päev viidi see suure kilekoti sees lasteaeda ja mina hakkasin tegema väikest lammast. Oh ikka hea, et need lapsed nii väiksed on. Isegi kui peale vaadates on tunne, et sellest riidest ikka kuidagi ei jätku, selgub, et jätkub ja jääb natuke ülegi ;).
Sellest lambast mul pilti pole, aga see tuleb meil pärast tänast pidu ilusti lasteaiast koju tagasi ja isegi Liisu saab sellega loodetavasti vähemalt kahel korral peole minna ;)
Täitsa mõnus on vahel kasulik olla ;)
Aega võttis, aga nüüd ta siis on selline, nagu ta näiteks suveni jääda võiks. Palju närvirakke kulus küll koduka itimeestega vaidlemisele…ja lõpuks tuleb ikka oma vanadel armsatel sõpradel varrukast kinni võtta ja nemad aitavad sind alati. Vähemalt minul on kaks oma sõbrast itimeest, kes mulle kui blondiinile asjad selgeks teevad ja täiesti lootusetu olukorra nii lihtsaks teevad, et naljakas kohe. Sellised soovitused, et et lülita arvuti välja ja tõmba juhe ka seinast näivad imeväel toimivat ja kui muud üle ei jää, siis tuleb ja seisab mul siin lihtsalt viis minutit arvuti kõrval. No ja teine mees ei pea isegi kõrvale seisma tulema…tema oskab seal kuskil mujal niimoodi asju teha, et mul kodus kõik funksima hakkab :) ja linnukesi õigetesse kohtadesse teha – nagu ta ise ülteb…ahh ma tegin sinna ainult linnukese ette ;)
