Arhiiv kuude lõikes: jaanuar 2009

Lill

minu kodukas….

img_1293Aega võttis, aga nüüd ta siis on selline, nagu ta näiteks suveni jääda võiks. Palju närvirakke kulus küll koduka itimeestega vaidlemisele…ja lõpuks tuleb ikka oma vanadel armsatel sõpradel varrukast kinni võtta ja nemad aitavad sind alati. Vähemalt minul on kaks oma sõbrast itimeest, kes mulle kui blondiinile asjad selgeks teevad ja täiesti lootusetu olukorra nii lihtsaks teevad, et naljakas kohe.  Sellised soovitused, et et lülita arvuti välja ja tõmba juhe ka seinast näivad imeväel toimivat ja kui muud üle ei jää, siis tuleb ja seisab mul siin lihtsalt viis minutit arvuti kõrval. No ja teine mees ei pea isegi kõrvale seisma tulema…tema oskab seal kuskil mujal niimoodi asju teha, et mul kodus kõik funksima hakkab :) ja linnukesi õigetesse kohtadesse teha – nagu ta ise ülteb…ahh ma tegin sinna ainult linnukese ette ;)

Aga mitte ainult sellest ei tahtnud ma rääkida…

Panin siis ilusti oma lehele kõik minuarust ilusad pildid, mis kuidagigi teemade alla sobisid…ja oi kui raske oli valida. No perepilte, mille hulgast valida oli, oli ikka kordi ja kordi rohkem ja raske südamega tegin praakimistööd. Ilusaid pulmapilte jäi samapalju kõrvale kui üle sai…aga ma ikka tahan ju neid veel ja veel  juurde teha…

Nii et kui kellegile meeldib ja tal mõni beebi või mürakaru või pruut üle on, siis ma väga hea meelega täiendan oma kogu… ahjaa…kodukas ise ka :)

Rubriigid: klõpsutaja, Krista | 2 kommentaari
Lill

11 aastat

_mg_1871

Kus mu lilled on? Aga kus minu lilled on?

Täpselt niimoodi ma küsisingi meie tutvumisaastapäeva hommikul kui ma üles olin ärganud ja suurest toast arvuti tagant Kalle leidsin ja just täpselt sellise küsimuse vormis vastuse sain ma ka.

_mg_1860

Kingitust tahad? Aga sina?

Niimoodi läks meie vestlus edasi…. juba vana rutiini langenud vanapaar. Kus on suudlused, roosid ja roosas paberis kommikarp ;). Ok, ok…leppisime siis kokku, et lähem kolme päeva pärast, just täpselt sellel ajal tekkis esimene võimalus kahekesi kuhugi minna, välja sööma.

Mõeldud tehtud. Kinno ka…et oleks ikka täitsa meie moodi.

_mg_1808

Ja sinna see meie aastapäev siis läks …sest kolme päeva pärast oli meil ju lihtsalt üks õhtusöök ja kino :) Söök oli väga maitsev ja film oli kerge ja naljaks….nii sobis väga hästi.

Vot nii…ja no meil on nüüd suvel ju teine tähtpäev veel, mida kahekesi tähistada…nii et las ta siis olla…

_mg_1783

aga selle 11 aastaga on meil ju näe ühtteist siin ka ju ette näidata….näe need kaks väikest pätti :) Minu arvates on nad maailma kõige armsamad lapsed…onjuu ;)

_mg_1975

Ja ühte ma ütlen küll, et mu lastel on isaga vedanud. Ma juba kujutan ette, kuidas kunagi kauges tulevikus mul tüdrukud oma vanematest rääkides ütlevad, et ema oli nagu ema ikka, aga vot isa oli meil lahe :).  isa on meil kodus see, kes lastega mängib ja kui minul juhe kokku jookseb, siis on tema see, kes asja päästma asub. Mina olen see, kes tüdrukute soovidele vastab, et ma praegu ei saa-ei jõua-ei viitsi ja Kalle on siis see, kes teeb-toob ja viib. Aastate jooksul on paljud asjad ka vaikselt omale kohale loksunud ja ei olegi palju kära ei millestki….tavaliselt ;) vahel;)…

igatahes tore on ja jätkakem ;)

_mg_1894

Ükskord aastas saan mina ka pildi peale, need siis eelmisel suvel tehtud, aga see ei loe ;)… Diana tegi

Rubriigid: Kalle, Krista | 16 kommentaari
Lill

lammakesed

_mg_9743

Igal pool kirjutatakse ja räägitakse, et lasteaedades on järjekorrad. Kohti pole ja kuidagi väga kitsas on. No ja eriti siin meil Nõmmel. Meil on siianikuidagi lihtsalt läinud. Ketlin sai koha juba meie lemmiksõime ja sealt lasteaeda minek oli lihtne, sest ma panin ta sündides järjekorda nii, et kohta tahtsime alles tema neljanda sünnipäeva eel.

Liisu tuli järjekorda panna nii, et Ketlin polnud veel päevagi lasteaias käinud. Nii ei olnud mul ka mingit ettekujutust, mida ja kuhu ma teda panna tahan. Küll aga oli mul mingi kummaline kinnisidee, et kahte last ma eraldi lasteaeda viima küll ei hakka.  Nii me siis panimegi Liisu samasse lasteaeda, kus Ketlin praegu käib.

Nüüd sügisel, kui Ketlin siis oma armsast kahe rühmaga sõimest suurde-suurde lasteaeda läks, hakkasin ma järsku teistmoodi arvama. Kui ma siis ükskord nägin kah, kuidas selle lasteaia kõige pisemad käivad nöör vahel, et keegi kaduma ei läheks, siis oli see tunne veel kummalisem.

Kah juhtus meil nii, et kui me Liisut järjekorda panin, siis küsisin, et kas seda võib meili teel ka teha. Lubati, aga kummalisel kombel ei läinud meil kohale ja mina taipasin seda ka alles kuid hiljem kontrollida. Noh nii igaks juhuks, et sellega ikka on kõik korras ja laps järjekorras. Siis tuligi välja, et ei olnud.

_mg_97341

Nüüd on ta küll seal järjekorras, aga vahepeal olen ma jälle kõik ümber mõelnud, et ikka oleks ju nii armas, kui Liisu saaks ka selles pisikeses lastesõimes alustada ja panime ta sinna ka järjekorda.. Eriti veel sellepärast, et meie armas Katre,  kes meil siin tüdrukutega vahel mängimas käib, oleks tema kasvataja seal. Meie lootus sinna saada on küll väga-väga õhkõrn ja ainuke niit, mis mu lootust hoiab, on juhataja ütlus, et neile sama pere lapsed meeldivad ;)

See oli sissejuhatus

_mg_9738

Samas ….külapeal räägitakse ka seda, et alati tuleb kasuks, kui olla kuidagi kasulik ;).  Ükskõik kuhu lasteaeda ta siis ka ei saaks. Niimoodi ma siis panin ennast aktiivse vabatahtlikuna kirja Ketlini rühmale lambakostüümi õmblemisel :)))

Nimelt pidi iga rühm tooma lasteaeda ühe täiskasvanule sobiva loomakostüümi ja ma mäletan, et minuarust oli mul peale lamba veel valida kuke ja mõne muu väga keerulise kostüümi vahel :). Entusiasmi lisas ka sellel hetkel mägede taga tunduv tähtaeg :)….mis see minul koduperenaisel siis 5 kuuga üks lammas valmis teha pole.

_mg_9754

Küll aga nagu ikka sellistel puhkudel, möödub aeg kuidagi lennates. Viimaks ikka saabub see aeg, kui pole enam kuhugi midagi lükata.  Oma armsa sõbranna käest sain Burda, kus olid jänesekostüümilõiked sees, aga pole ju ka suurt vahet neil kahel loomal ;). Kanga poest sain lahke müüja abil suure kotitäie lambariiet, mis mulle kergel käel 50% allahindlusega anti…kuna keset riiet oli väike defekt ;) ja nii ma siis asusingi lammast tegema.

_mg_9758

Juba lõiget võttes, käis Ketlin kõrval ja rääkis, kuidas talle samasugune lammas tuleb teha. Õnneks oli seal samas ajakirjas ja täiesti sobivates mõõtudes jänesekostüüm olemas. Nii et juurdelõikusel pidin juba jälgima, et teinegi lammas tuleks.

Kui esimene lammas valmis sai, siis olid Liisu ja Ketlin lahkelt valmis modellideks hakkama ja andma endast parima, et minu suur õmblustöö, mis viimastel aastatel küll väga kokkukuivanud on, ikka vääriliselt jäädvustatud saaks.

_mg_9777

Järgmine päev viidi see suure kilekoti sees lasteaeda ja mina hakkasin tegema väikest lammast. Oh ikka hea, et need lapsed nii väiksed on. Isegi kui peale vaadates on tunne, et sellest riidest ikka kuidagi ei jätku, selgub, et jätkub ja jääb natuke ülegi ;).

Sellest lambast mul pilti pole, aga see tuleb meil pärast tänast pidu ilusti lasteaiast koju tagasi ja isegi Liisu saab sellega loodetavasti vähemalt kahel korral peole minna ;)

Täitsa mõnus on vahel kasulik olla ;)

_mg_9761

Rubriigid: käsitöö, Keit Liis, Ketlin | 8 kommentaari
Lill

tuulerõuged kaks

_mg_9682

esimene oli siin … ja nagu pildilt aru saada, on ka meil teine täpiline täitsa olemas :)

Liisuga läks siis meil nii. Reedel oli juba selline tunne, et siin on vist meil mõni täpp :)…laupäeva hommikul oli ka selline tunne ja õhtuks olid täpdis juba täitsa olemas. Ja neid hakkas tulema…ja tulema…ja tulema… pühapäeva õhtuks oli tal juba rohkem neid juba rohkem kui Ketlinil oli olnud, aga esmaspäeval selgus, et pooled olid selleks ajaks veel tulemata :)

Esmaspäev oli ka lagi :) Enamuse päevast magasime kahekesi ja kui keegi uus inimene silmapiirile ilmus, siis ta natuke kurtis oma rasket saatust. Ma usun, et me pole kahekesi vist elusees nii palju maganud ühe päeva jooksul kui sellel päeval…nii et puhkus missugune.

Teisipäeval oli meil tegu täitsa uue inimesega, kes oli jälle rõõmus ja hea ning kompensatsiooniks magas päeva jooksul ainult pool tundi. Ühtegi uut täppi ka juurde ei tulnud.

Täna käisime juba õues lumememme tegemas ja pühapäevast oleme jälle rivis, et Liisu ikka jaanuari kuus ka sõpru näeks :)

_mg_9685

Rubriigid: Keit Liis | 9 kommentaari
Lill

täiuslik koduperenaine

_mg_1664

Kui te nüüd arvate, et jutt tuleb minust, siis on eksimine ränk. Mina olen ikka vääääeeega kaugel täiuslikkusest. Aga kui keegi on juhtumisi näinud samanimelist saadet, siis võiks pigem mind saatekülalisena vaadata.

Rääkides saatest. Ükskord kui ma siis ka seda vaatama juhtusin…vaatasin…vaatasin ja kogu saade mõtlesin, et miks see mulle kuidagi väga tuttav ette tuleb…ja kui ma siis magama hakkasin jääma, ehmatasin üles….ma olen oma elu 20 esimest eluaastat koos Anthea Turneriga elanud. Päriselt ka :). Minu isa nimetas seda puhtusemaaniaks, mina ja mu vennad püüdsime anda 20 aastat endast parima, et “saade” ei käiks maha. Kui me pubekad olime, siis nägime päris tihti seda ahavastavat nägu kui ema töölt koju tuli ja ei suutnud imestada, kuidas on võimalik, et selle 10 tunni jooksul on korda suudetud saata selline korralagedus. No ja mis te arvate mitu korda ma oma elus olen valge kinda testis haledalt läbi kukkunud.

Ok asja positiivsest küljest vaadatuna..säras meie kodu peale ema põhjalikku koristuspäeva alati täiuslikult. Meil oli alati soe, kodune toit laual ja sünnipäevaks tehti minu lemmikkartulisalatit ja mitte kunagi ei leia ema aiast ühtegi umbrohuliblet. Meil on siiamaani olemas nõud, millel pealt söömist võib kokku lugeda kahe käe näppudel ja isegi asju, mida pole kunagi kapist välja võetudki.

Kõige selle taustal olen mina kodust kaasa saanud ainult selle, et kui keegi on külla tulemas, tuleb anda endast parim, et mitte kinda testis läbi kukkuda. Muul ajal võivad asjad kukkuda sinna kuhu neile meeldib :)….ok nii karmiks nagu seal saates meil asi küll kunagi läinud ei ole, selleks käib meil liiga tihti teisi inimesi…aga mingi imepärast paranemist pole ma enda juures küll märganud :). Oma pulmaserviisi pealt sööme siis kui meeldib või kõik teised nõud mustalt masinas pesu ootavad ;)

See oli tegelikult sissejuhatus :)

_mg_1910

Nagu võib aru saada ei ole ka mina siis oma lastelt nõudnud, et kõik asjad kohe korda pandaks ja oma tuba särama peaks. Küll aga hakkab tunduma, et mõnele meie peres meeldib Anthea rohkem :). Kui ükskord Kalle mainis, et lastetoas võiks teha sellise reegli, et enne uut tegevust ei lausta, kui eelmised asjad on tagasi pandud. Vaikselt aga järjekindlalt tuletab Ketlin nüüd seda reeglit kõigile meelde.

Eile siis…. kui ma hakkasin pesu kappidesse panema, teatas Ketlin, et tema ise paneb oma asjad ära…. vaatas oma kummutit ja teatas siis, et ma panen kõik asjad uuesti. Kusjuures minuarust on tema kummut üks väheseid kohti, mis tegelikult ka korras on….aga noh, mis minul saab selle vastu olla.Kiskus siis kõik asjad põrandale ja lettis kõik ilusti kokku ja paigutas uuesti sahtlitesse. Lubas küll Liisu kummuti ka korda teha, aga jõudis ainult esimese sahtlini…enne tuli õhtu peale.

Kui tema kummutikoristuse ajal Kallel veel pelmeenid valmis said, siis sööma kutse peale hüüdis ta alla, et pangu taldrikule jahtuma, et ta aitab parasjagu Liisul pissida. Tegelikkuses tähendab see seda, et ta pani Liisule tooli ja su-summi (titeprilllaud) valmis, et to saaks ise potile ronida.

Oi ma olen väga uhke tema üle….ja see on puhas minu rõõm, kui keegi meie peres täiuslikuks koduperenaiseks tahab hakata…..

Nii et kui inimene on ikka oma loomuses täiuslik perenaine, siis ei ole vaja muud, kui tõhusat pinnast ja võimalikult vähe saboteerijaid ;)

_mg_9678

_mg_9679

kaks esimest pilti on Diana tehtud :) ja viimased Ketlini kummutisahtlist ;)

Rubriigid: Ketlin, Krista | 4 kommentaari