See mustikas peab poiss olema. Ta nõuab söögiks selliseid asju, mida tüdrukud tavaliselt ei taha. Praegu on nii, et peale hallitusjuustu võin ma kõiki sööke üksi süüa. Kõik meie pere tüdrukud kirtsutavad nende peale nina.
Liiter tomatimahla päevas. Ma arvan, et kui mul oleks teda korraga rohkem kodus, siis ma ka jooks rohkem. Räimest tomatis ma juba kirjutasin…praegu ka külmutuskapis 2 karpi ootamas.
Praegu just lõpetan suure karbitäie vinegreti söömist. Ma isegi ei mäleta millal ma viimati sellist asja sõin. Kusjuures poes leti ääres hakkasin ma porgandi-ananassi salatit tellima… Ma ei tea miks üks mees vahepeal ümber mõtles ;)
Magusat peaaegu üldse ei taha…kuigi ükspäev sõime kommi…kah jälle selliseid komme veel, mida ma pole vist elu sees enne söönud. Selles mõttes, et pole kunagi maitsenud. Pehme iiris vist võib nende kohta öelda….aga näe pool pakki sõin ära. Ja arvake ära, kes teise poole sõi – Ketlin.
Sõi esimese kommi ära ja mõtles…ja siis küsis, mitu kommi ta veel võib süüa….ning kauples siis nelja viieks. Peabki minema vaatama, äkki seal lahtiste kommide letis on selliseid komme ka ;) … jäävad praemunad poodi.
Aga et siis mustikas…sidrun on ikka sõber…eriti tee sees…. ja siis mitte üks selline imeõhuke viiluke, vaid ikka mõnuga pigistatuna.
Ükspäev saime kaubale ja tegime rullbiskviiti….kui ikka mitmest kohast kuuled ja pakutakse kah, siis tuleb ju isu. Panime hunniku maasikaid-vaarikaid vahele ja tegime Ketlini ja Liisuga võidu :) Meie mustikaga võitsime….st sõime kõige rohkem.
Ainuke “naistesöök” mida ma süüa võin, on jogurt :)
