Katsikul meeldib ju kõigil käia ja nii olen minagi saanud sellest osa. Nimelt on mind katsikuks kingitud :) või noh tegelikult siis minu tehtud pildid :) …. ja viimased kolm on olnud peikad…
kui esimene peika on meil suht nagu naabripoiss, siis teine peika elab peaaegu teises Eesti otsas…
Kolmas peika oli juba vanem ;) …no ja vanemad poisid sobivad ju rohkem ;)
hea, et mina valima ei pea… kõik olid liiga armsad ;)
elu kolme lapsega on nagu lill…noh need esimesed nädalad kül :). Kuna meil Kalle töötab ka välitööde vahepeal kodus, siis on seda lihtsam…aga egas muidu pole ka häda midagi. Kui esimestel päevadel kodus tundus, et lärm on kõrvulukustav, siis minuarust on nüüd suuremad lapsed ikka kraadi võrra toone maha võtnud.
Aga muidu… kellest ma siis alustan…Kärtust.
Tema elab veel magamise tähe all…hommikul ärkab vaevu mähkmevahetuseks ja mõnikord ei jõua selle esimese ärkveloleku ajal isegi silmapesuni, sest kuidagi tobe tundub magav laps selleks üles ajada, et talle vett silma ajada…siis ta magab…noh näiteks kella kaheni. Kui muidugi kärsitu ema teda vahepeal surkima ei lähe ;). Väike söögipaus ja väike uni jälle. Mõnikord katsume siis õue minna. Näiteks ükspäev käisime raamatukogus või on vaja mõni arstilkäik teha. No kui sul elunädalaid on napp 2, siis pole ka ju eriti palju olnud aega midagi teha. 2 korda oleme ka lasteaeda Ketlinile järgi jalutanud.
Õhtupoolik möödub kah süües ja magades…kui väga tahta, siis saab teda ka nats aega üleval hoida. Selleks tuleb ta ilma tekita suure toa diivani peale panna ja soovitavalt suuremad tüdrukud ka lähedale, kes siis teda musitada ja kallistada tahavad. Kui ma ta endale sülle võtan, siis jääb ta jälle magama…
Kuna see meie ööund ei sega, siis minupärast magagu :) Söögiisu üle ta eriti ei kurda.
Liisu on meil armas suur õde. Tema on kohe väga hoolitsev. Üks öö kui ma ootasin, et kas Kärt tahab süüa või ikka magab edasi, ärkas Liisu üles ja ütles, et no anna talle juba süüa. Nii armas :) Kui öelda, et tital tuli vist kaka, siis tema juba jookseb, et kõik vajalik valmis seada. Näiteks toob isegi mulle tooli kuhu ma pean istuma. Üldse on ta väga rahulik ja rõõmus ja igati armas.
No käisime nüüd vahepeal magamas. Kui Liisu kampa võtta, siis magab ta siis kui mina tahan…muidu kukub ta lihtsalt omal ajal ära, aga tavaliselt ta ikka päeval magab.
Ja siis on meil veel Ketlin. Kuna Ketlin suurest puhkamisest juba väsimuse märke ilmutas, siis läks tema lasteaeda. Ma ütlen ausalt, et ühe nelja aastasega on ikka kõige raskem. Lihtsalt väsitab sin doma juttude soovide ja loogikaga nii ära, et õhtuks ei saa ise ka enam aru, mis toimub. Temaga oleks väga lihtne kui lubada tal päeva veeta trajektooril televiisor-arvuti-video. Ta oleks nagu illikuku ja ei paneks teda tähelegi, aga see ei lähe ju mitte. Siis tuleb meil siin seletada ja vaielda ja teda nutma ajada. Nagu ta ise ütleb, näete nüüd, te ise ajate mind nutma kui te ei luba mul seda või teist teha. No ja mingi füüsiline tegevus…näiteks kõndimine…see on ju nii väsitav :)
Samas on ta pisikese suhtes väga hoolitsev. Kui me neljakesi autoga sõidame, siis Liisu istub minuga ees ja Ketlin ja Kärt taga. Ketlin on siis see, kes Kärtul käest kinni hoiab ja hästi emaliku häälega temaga räägib. Ta räägib temaga kohe pikad jutud maha…tavaliselt mingit omaloomingulist muinasjuttu. Igatahes tubli ja hoolitsev vanem õde on ta igal juhul
Samas, ega me nüüd Kallega ise ka kõige paremad eeskujud siin ei ole. Kodus töötamine tähendab ju enamus aega arvutis istumist ja ega siis Ketlin aru saa kust läheb piir arvutis töötamise ja mängimise vahel. Kusjuures Kalle lõbu on kinnisvara portaalides surfamine ja mina käin preklubi foorumis ning lone blogisid…see siis see lõbu osa.
Praegu mul siis ühepajatoit on pliidi peal, Liisu mängib omaette, Ketlin on lasteaias ja Kärt magab… on ju nagu lill.
Aga ma tean, et varsti on kõik teistmoodi jälle….
Aga armukadedus…ükspäev ma isegi nägin ühte märki…Liisu oli Ketlini peale…sest Ketlin sai Kärdile lähemal olla :)…õnneks sai see asi kergesti lahendatud…
Kuna eile oli augustikuu pildistamise päev, siis oleks ju viimane aeg juulikuu pildid üles riputada. No ja eile ma ei pildistanud…teen siis täna ;)
Aga juulist…. kuna suure kõhuga ei olnud eriti mõnus seal aias küürutuada, siis minu ema oli see, kes sellel suvel 2 korda aiast nö üle käis. Kuna ta on ikka kordi tublim kui mina, siis tema töötulemus on alati ikka puhas 5 olnud :)
no ja kuidas kõik kasvab sellel suvel…ma ei mahu siia enam äragi…enamus põõsaid juba takistab teerada mööda käimist :) … põhjus arvatavasti meie kena vihmane suvi ja eelmise suvel tehtud põhjalik iluslõikus ….
no ilm oli muidugi täiesti pildistamise vastane…aga noh…dzungel mis dzungel…
me ei ole sellel suvel mitte ühtegi korda seal katuse all söönud…grillinud veel vähem ;) …
aga võõrasemad said küll pottides ümber vahetatud…
ja alates juulist käib meil oma aiasaaduste söömine… meil ju kõik mahe…või noh kui mahe siin linnas üks asi olla saab…vaarikaid veel on…tikrid on kõik ära söödud…mustad sõstrad on ka otsa korral, punaseid on palju põõsa küljes. Meie pereõunapuud poetavad ka vahel mõne õuna oma puu otsast ja ploom on ääreni täis jälle….
Kui ma mai lõpus käisin SEDA PULMA pildistamas, siis läks paar nädalat mööda ja sain järgmise telefonikõne – meile mängiti seal pulmas pruudipärg ja nüüd meil on kuupäev paigas, kas sulle ka see sobib :) …. sobis
Ja nii ma sattusingi poolteist kuud hiljem eelmise pulma pruudi venna pulma. Selline tunne oli nagu läheks vanadele sõpradele külla. Osasid külalisi nägin juba kolmandat korda, pooled ämmad-äiad olid samad, kes viimases pulmas jne….
Kuna sellest nüüd natuke juba möödas on, siis vaja natuke meenutada… Ilm oli algul väga ilus…
Kuna ma aga Tartut fotograafi seisukohalt üldse ei tunne, siis ainuke asi mida ma teadsin, et Toomemäel käiakse pildistamas….läksime siis meie ka :)
aga nagu minu puhul täiesti tavaline, siis tuli teha peatus iga põõsa juures ;)
nojah…ega ma nüüd nii väga ei teadnud ka kus põõsa juures käima peab ;)
rohelised pildid tehtud läksime linna ka ;)
ja siis hakkas vihma sadama….
mis minu jaoks aga oli hoopis teise tähendusega….juba ammu olin ma tahtnud teha vot just täpselt selliseid pilte… ja nüüd oligi võimalus… maksime 15.- kirikus pildistamise õiguse eest ja kasutasime seda ainult enda huvides :)
Paljud turistid pildistasid ka lõpuks pruutpaari, mitte kirikut ;)
Ja nii nagu kokku lepitud oli, lõppes vihm siis ära kui botaanika aias lageda taeva alla registreerimine hakkas :)
See et pärast jälle padukat sadas, ei seganud küll kuidagi enam pidu ja ilus mälestus imearmsast paarist ja nende superlahedatest tuttavatest külalisest oli jälle olemas :)
Kuigi pildistamine ja lapsed enamuse mu ajast võtvad, teen ma ikka vahel käsitööd ka :) No lõnga ostan vähemalt. Aga selle suve projektiks võtsin teha mustikale tekk ja kojutulekukampsun. Seda viimast ma küll valmis päris ei saanud. No see viimane vimistlustöö on veel tegemata, aga noh eks tal on ka natuke kasvuruumi jäetud.
Tekk sai küll valmis.
Kuna ma alustasin teda siis, kui ma millegi pärast arvasin, et meil peaks poiss sündima, siis sai ka värv vastava valitud. Noh vanker on meil kolmest tüdrukust hoolimata ka sinine, nii et sobis väga hästi…
Ja kui aus olla, siis teki lõpetasin ma vist paar päeva enne sünnitust. Tubli heegeldajana olin ma kogu sinise lõnga ilusti põhjaks ära kulutanud ja servade jaoks enam ei jagunud. Tuli veel välja, et seda sinist Bambut enam ei tehta ka, nii et serv tuli teha küll sama värvi, aga villasest lõngast…aga sobib nii ka :)
Natuke palju karva ajab…aga ikkagi ise tehtud ja hästi tehtud :)
