Arhiiv kuude lõikes: november 2009

Lill

päkapiku pere…

Natuke aega tagasi kutsuti mindi ühte armsat pere pildistama. Mis siis, et jõulud on veel kaugel, oli pärast kodus pilte vaadates  täiesti ehe jõulutunne …. Mõlemald lapsed nagu imearmsad päkapikud :) …või siis vähemalt mina kujutan küll päkapikke just sellistena ette..

Poiss-päkapikk oli siis 5-kuune… need on juba nii lahedad tegelased, kes naeratavad koguaeg :)

tüdruk-päkapikk…seal kus nad käivad ;)

siis kui keegi neid ei näe…

päkapiku varbad :)

päkapikk on peidus ;)

Rubriigid: klõpsutaja | 4 kommentaari
Lill

käsitöö lainel….

No ma ei saa…. nii kui hakkad midagi tegema, siis ei saa kohe jälle pidama. Ma olen ikka väga tihti imestanud, et huvitav kellele need käsitöötegijad neid asju teevad. Kellel on nii palju mütse ja kampsuneid küll vaja…. aga sa lihtsalt ei saa pidama enam

Eks ehe näide ole ka see, et kui ma Ketlinile tegin ikka päris palju, siis pärast seda olen ikka kõvasti tagasi tõmmanud. Hetkel tähendab see seda, et Ketlini sahtel käib vabalt kinni, samal ajal kui Liisu sahtel vajab “sättimist”, et kõik ikka ära mahuks…

Ühesõnaga…kes käskis mul salli tegema hakata…nüüd ma siis pean iga vaba hetke heegeldama. Võtsin ükspäev oma kasti ette, korjasin kõik puuvullased lõngad välja…jagasin need värvi järgi – sobivad ja mittesobivad – kahte hunnikusse ja hakkasin heegeldama. Et siis tegu oleks ikka tegemsit väärt, võtsin päevateki tegemise ette….ja mitte lapse voodisse…ikka suurde voodisse :)

Natuke internetis kolamist, mis tähenas umbes 1000 erineva teki vaatamist jõudsin järeldusele, et teha tuleb lihtne… ja mis põhiline töötlemine peab olema ka lihtne :)

Kui esialgu mõtlesin teha ruutudest, siis peale teist ruutu mõtlesin ümber,  no kes see hull jõuab neid otsi peita, nii et nüüd tuleb üks hiigla suur ruut ja peitmist kohe kõvasti vähem. Mustrit pole, heegeldades mõtlen, et mis värvi nüüd võtta ja mitu ringi sellest teha jne…

Kui hetkel saan veel ühest tokist kolm ringi teha, siis varsti ma kujutan ette ei saa ühest tokist ringigi…no ja ükskõik kui palju mul ka seda lõnga olemas ei olnud, siis täna käisin ostsin juurde. Esialgu 20 tokki :)

Ja kust kohast…Karnaluksist. Te pole seal käinud…aga minge…. ma ei mäleta millal ma seal viimati käisin (2009 aastal mitte), aga pärast seda on see jälle poole suuremaks muutunud. Ja lõngu…no ikka rohkem kui vaja…palju on seal muidugi odavat sünteetikat, aga isegi 100% puuvillased hulgad võtsid silme eest kirjuks. Ma nüüd mõtlesin, et kirjutaks, mis seal veel on…aga lihtsamalt öeldes, seal on kõike…ja natuke rohkem veel.

Kärdu haiglast kojutoomise kampsunile ostsin nööbid ka ära…enne proovisin selga…isegi praegu on veel suur, ma ei tea mis ma küll mõtlesin :)

…nii ja nüüd ma lähen heegeldan edasi…

 

Rubriigid: käsitöö | 7 kommentaari
Lill

plusspunktid mulle ;)

nii kaua kui meie pere veel viirustest puutumata on, saame kõike teha. Nii tegimegi 2 lasteaia vaba päeva. Esimesel päeval käisime neljakesi Kadriorus lastemuuseumis.

Ma olen sinna juba pikemat aega plaaninud minna ja plaaninud seda teha kindlasti nädala sees ja hommiku poole. Siis on seal minu mõtlemise järgi kõige vähem lapsi :). Noh ja meie hommikupoolikud hakkavad ju kah natuke hiljem kui teistel. Nii me siis alles kell 1 päeval sinna jõudsimegi.

Paula koos õega kutsusime ka kaasa. Kui arvata, et Paula võiks olla rohkem Liisu sõbranna, siis mänguhoos tuli välja, et neil klappis Ketliniga palju paremini. Mõlemad jutukad ja väga konkreetsed ja nende õnneks oli seal näiteks 2 kokapõlle…

Liisu nagu ikka leidis omale paar nukku ja natuke ronimist ja aegajalt kõndis ka teistel järel…

Koht ise oli aga väga ilus ja -….. väga ilus :) Kohe puhas nauding oli seal aega veeta ja lastele näidata milline üks lastetuba meie täiskasvanute arvates välja võiks näha. Mitte ühtegi vilkuvat ja läikivat plastmassist asja…kõik oli ehe ja aus.

Äraminek võttis oodatust kauem aega nagu alati….aga tagasi lähme me sinna igal juhul…

Teisel päeval olime meil plaanis õuetegevus :). Jätsime Kärdu koju magama ja läksime mere äärde mänguväljakule. Meil siin oma kohalik mänguväljak. Ja ütleks, et see osutus päris populaarseks. Kõik mänguväljakul olevad lapsed tahtsid pidevalt sama atraktsiooni otsas turnida…kambavaim.

füüsilise tegevuse juures tuleb Liisu ja Ketlini erinevus kõige paremini välja…

Kui algul tundus, et ilm ei ole väga meie poolt, siis lõpuks jõudsime päikese ka ära oodata :)

ootavad päikest ;)

päike tuli….

 

Vahepeal tulime koju lõunale ja õhtupoolikul lubas Kalle ka meiega tulla…nüüd me siis valisime kino ja batuudimaa vahel ning kaalule jäi viimane. Kõik said hüpata…kes tahtsid. Mina ei tahtnud :)

Mulle seele koha juures meeldib kõige rohkem see, et minu seal viibimise eest raha ei küsita :). Mina olengi ju seal ainult saatjana ja tore, et mõned sellest aru saavad ega arva, et minu unistus ongi mööda torusid ronida ja batuudi peal karelda.

Sünnipäevade koha pealt on kah tegemist väga populaarse kohaga. Mina jõudsin seal ära lugeda vist 7 erinevat sünnipäeva. Üks tüdruk käis ja kirjutas aga uusi sünnipäeva laste nimesid tahvli peale. Aga sünnipäeva mõiste on meie ajaga võrreldes küll muutunud. Seal oli üks kamp umbes 10 aastaseid…kes sobilikult dressidesse riietatuna hüppasid mööda batuude ja kui sünnipäev nö läbi sai, siis nemad hüppasid rahulikult edasi, samal ajal kui sünnipäevalapse lapsevanem kingitustega minema läks. Ei mingeid pidulikke riideid ega ka viinereid kartulisalatiga :)

Aaa…üks verstapost kah… seal batuudimaal on palju erinevaid ja väga lahedaid jalgrattaid ja ühega neist õppis Liisu sõitma. Kui veel sügisel ei saanud ta pedaalimõistest veel täpselt aru, siis nüüd natuke vaatas teisi, natuke aega tagurdas ja oligi nipp selge.

Seal mul fotokat kaasas ei olnud :)

Mulle just niimoodi lastega aega veeta meeldibki

 

 

 

Rubriigid: kõivud | 6 kommentaari
Lill

kodu korda 8

Kõige pealt suur-suur aitäh kõigile,kes mulle lahedaid linke saatsid. Noh jälle üks tegevus, kus tunnid kaovad nii kiirelt…selline tunne nagu Kärt oleks otsustanud nüüd 5 minuti kaupa magada :)

Aga väga palju ilusat olen seal küll näinud ja leidnud… Täna siis peaks Kalle saam ühele poole puhastustöödega…ehk siis näha suurt pilti. Ja pilt on suur…

Alles see oli kui esimese korruse ringkäigul avanes selline PILT

nüüd, aga koridorist suurde tuppa vaadates on pilt selline…õigemini eile oli, sest tänaseks on Kalle lae ka maha võtnud.

Kaks tuba üheks tehtud, kusjuures ilus laudpõrand näitab, et vanasti oligi siin üks tuba. Põrandast on kahju. Kalle küll ütles, et ta annab selle ülesvõtmisel endast parima ja kutsub veel ka mõne rahuliku inimese appi, aga erilist optimismi ta üles ei näidanud…ma küll väga tahaks, et see põrand sinna tagasi läheks, aga minust ei ole kindlasti selle puhastajat :)

hetkel oli oluline, et ringi saaks joosta. Selle toaga on lihtne…valge-valge ja rohkem valge…diivan tuleb ka..pildid kah…eks siis paista, kas midagi muud ka “mahub”. Kalleselg varjab ära ahju…

see viltune ahi jääb!

Suurest toast saab kabinetti…mis nägi väga friiki välja ja nüüd siis on niii ilus…

See valge uks on vannitoa oma ja siit kust pilt on tehtud peaks tulema vahele 3 tuba :)…sein näitab kus umbes lõpeb kabinet…väike nurk minu suunas tuleb sisse ja edasi tuleb külaliste tuba…ning seejärel esik.

ma “istun” praegu oma tulevase töölaua peal ja nii kaugele ma siis enam ei näe…

Kalle seisab peaaegu külaliste toas ja seljataga siis kabinet. Loomulikult oli esimene mõte sellist asvarat ruumi vaadates – ahh jätamegi nii…milleks seinad :)….aga noh elu tahab elamist ja ei tea kas külalised tahaks niiiii avatud ruumis magada :) Nüüd meil ainult dilemma, et millest me neid vahesinu teeme. Kaalukausil on praegu lauad ja ökokipsplaat. Muud tarka polegi välja mõelnud.

Käöögilaua taga proovisime süüa ka. Natuke kaalumist ja laud sai teistpidi keeratud.

Ohh see kaalumine ongi põhiline mida me viimasel ajal teeme. Kindlad on need asjad mida me kööki tahame. Noh samas ka ülimalt elementaarsed. Külmutuskapp ja kraanikauss ja pliit ja ahi….mööbliga on natuke raskem. Igakord kui ma mingit kööki vaatan tundub see niiiiii igav ja juba tehtud. Tahaks midagi hullu :)…samas mugavat ja käepärast. Ideid on palju, vahest liigagi palju ja kõik jooskevad ühte hunnikusse kokku ja kõike ju ikkagi ei saa. Kindel on et kraanikauss tuleb akna alla ja tööpind mööda seina äärt. Saar tuleb ka no ja nagu Kalle alati sellised jutud lõpetab – ega rohkem ei mahugi :)

Söögilaudu, mille hulgast valida on meil kolm. Eks näis milline võidab :)

 

 

Rubriigid: kodu korda | 9 kommentaari
Lill

laupäevane naistehommik

Juba vähemalt kolm korda oleme me sattunud laupäeva hommikul kirjanike majja lastehommikule. Igati lahe koht ja mõnus meelelahutus. Eesimesed 2  korda sattusime sinna tähtsamal päeval, sest esimene kord pakuti kringlit ja teine kord pannkooke. Kolmas kord oli tavaline hommik, siis ei pakutud midagi ja pipi, kes Liisu arvates kardina taga peidus oli, ei tulnud ka välja. Selle asemel luges Jippi ja Jannekese raamatut üks täiesti normaalne mees ja üks naisnäitleja.

Terve nädal enne seda laupäeva näitas telekast kodu keset linna reklaami, kus üks mees ütleb, et ta on täiesti normaalne mees…täiesti normaalne mees…Igakord kui ma seda nägin, tuli mul naer peale. Kui siis selgus, et see sama normaalne mees raamatu loeb, tuli mul ka nüüd naer peale kui ma teda päris elus nägin. Erinevalt Savisaarest, kes päriselus on palju pisem, oli normaalne mees palju suurem :)

Meie tüdrukud leidsid ka selle mehe täitsa normaalse olevat, sest tahtsid teda tantsule paluda…ning seisid tema kõrval nii kaua kuni asi juba täitsa piinlikuks läks :)

Kõige väiksemad naised olid meil ikka ka kaasas…

Leena eeskujul kuulatakse seal ainult juttu…Siis kui täpilise põllega tädi tantsima käsib hakata, siis tulid nad sealt kohe ära. Lõpus kui tehakse mingit ringtantsu, siis meie tüdrukud eelistasid joonistada….

Rubriigid: kõivud | 8 kommentaari