Arhiiv kuude lõikes: veebruar 2010

Lill

kodu korda 17

kaks korda võite arvata millest ma nüüd rääkima hakkan…põrandatest :). Mul on juba ammu tunne, et kõige rohkem raha, aega ja energiat on läinud põrandatele. Mida kõike seal üksteise otsas ka ei leidu. Kusjuures nad ikka leiavad mida sinna lisada :) Kõik ikka selleks, et mina palja jalu patseerida saaksin.

Kõige pealt käisid nüüd torumehed toru panemas. Kui ma küsisin, et kui kiiresti nad selle maha panevad, siis öeldi, et ühe päevaga. Ei ole võimalik…ma tahaks kohe ise näha. Ette olgu öeldud, et nad isegi oleks sellega hakkama saanud, aga kõige pealt ei jõudnud materjalid nädalaga kohale, siis ei jõudnud meie mehed viimaseid töid nende ees ära teha. Ehk siis kui üks tuba oli pandud, pidi asjad eest ära sinna kolima. Kokkuvõttes pandi toru maha ja väga kiiresti. Minuarust  ükski töö iseenesest ei võtagi kaua aega, aga see ettevalmistus ja vaimu äratamine on selline, mis aega võtab. Välja arvatud meie elektrimees, aga sellest üks teine kord…nii et siis põrandad…

minu ülesanne oli pildistada kõik nurgad ja nurgatagused üles…et kui kunagi peaks keegi tahtma hirmasti naela põrandasse lüüa, siis teab kuhu võib :)

köögipõranda see osa, mis plaatide alla läheb..

ja see osa, mis laua alla – igas mõttes :)

seda kaablit pandi kõikvõimalikesse ja võimatutesse kohta. Näiteks siin on näha, et trepi ees ei võetud vanu põranda laudu üles ja kaabel lükati lihtsalt sinna alla…noh neid laudu oli seal vist mingi 5…6 lauda. See “hõbepaber” on seal selleks, et külm alla ei läheks, vaid ikka mulle talla alla.

kaablid lahkuvad suurest toast

vannituba. See tala, seal maas, see läheb pärast köögi lakke ;)

köögi, vannitoa ja koridori kaablid lähevad pessa

see peenike laud on vahesein kahe toa vahel.

kaablite pesa

suur tuba om täies ilus.

Ja see ei ole mitte kõik :). Kui kaabel maas, telliti segumasin. Seal kus kaabel oli nö võrgu peal, siis ei saa ju astuda ja ruttu tuli betoon peale panna.

vannituba. vaskul pool on natuke madalam, sest sinna tuleb laudpõrand …tellija nõuab ju :)

Ketlin tahtis ka kindlasti pildi peal olla… Köök

huvitavam pilt ;) …fotograafi lapsed, ütled, et tee midagi, siis nad kukuvad kohe vehklema ja poose võtma :)

Suure toa põrandale nad panid kaabli peale natuke segu, et kaabel ei jääks õhuvahedega sinna laudade peale ning selle peale kipsplaat. Nüüd tuleb siia parkett peale.

Sinna kuhu laudpõrandad tulevad, siis pannakse ka natuke segu laudade vahele, aga kipsi enam ei panda.

Eile istusime Tarmoga veel koos ja lisaks rahade ülevaatusele tegime minu nõudmisel natuke ajagraafikut ka. Kaugele ei jõudnud, ainult järgmised 2 nädalat…aga ma ei anna alla ja tahan  näha graafikut kuni võtmed kätte :)

Järgmises postituses peaks näiteks näha olema mõned vaheseinad ;)

Rubriigid: kodu korda | 10 kommentaari
Lill

Kuidas me Kalle sünnipäeva pidasime

Nüüd oli juba kolmas sünnipäev, mis meie peres algas hommikuse tordisöömisega. Eelmisel päeval suutsin täpselt 15 minutiga osta ära tordi ja kingituse. Töö kiire ja korralik :) Kalle küll soovis sünnipäevaks traktorit ja garaazi, aga kahjuks minu rahakott sellist väljaminekut ei võimaldanud.

Kell on pool üheksa hommikul. Ketlin ütles, et peab ilus kleit seljas olema :)

meie pere lemmiktorti ;)

Õhtune pidu oli meil väike..ainult pere :)

Üks laps polnud veel koju jõudnud ja üks on alles kõhus, aga muidu enam-vähem igapäevane mängu seltskond

Kärdul oli ju ka sünnipäev!

torbikud on Ketlini nõudmisel ja esimest korda sai ta poiste omad valida!

tordi tegin täiesti ise :) ja minuarust oli väga hea!

Meie maja meestel jätkus juttu päris pikalt, aga Kalle lubas, et järgmine aasta tuleb suur pidu!

Palju õnne kõige vanemale ja kõige nooremale!

Rubriigid: kõivud | 6 kommentaari
Lill

Sõbrad

1 pilt räägib rohkem kui tuhat sõna! Palun väga, kes ei tahaks omale sellist sõprust!

Suured kallistused kõigile, kes mind oma sõbraks peavad! Ma armastan teid ka!

Rubriigid: Keit Liis | 7 kommentaari
Lill

Kärt 6 kuune

SELLEST on nüüd üks kuu möödas ja tuleb jälle üks vahekokkuvõte. Meie Kärdu sai täna kuue kuuseks :) Lugesin just eelmise kuu postituse läbi ja suurt nagu midagi polegi muutunud. No tegelikult ju on. Inimene, kes veel kuu aega tagasi ei osanud ennast selja pealt kõhu peale pöörata nüüd seda kunsti täiesti vabalt valdab. Onjuu vägagai suur edasiminek :)

Selle pööramisega oli ka nii, et talle oli publikut vaja ja milline koht kui beebikokkutuleks, selleks paremini sobiks. Lasi ennast kenasti teiste kõrvale tekile panna ja siis natuke utistamist ja oligi tehtud…kõik nägid jah, lugege nüüd siis teema lõpetatuks. Kuupäevaks siis 22.01.

Edasu ta natuke nagu proovis, aga enamus aega oli ikka selili. Nüüd viimase nädala jooksul on tal see pööramise asi nii käpas, et pidevalt tahab ennast kruttida. Pelae selle meeldib talle kõhuli olles pead käe peale toetada ja paar korda on siis niimoodi ka tagasi selili läinud. Pöörata oskab ainult ühe külje.

Roomata ei oska. Nõudliku hääle peale keegi ikka leidub, kes talle mänguasja kätte ulatab.

Lisasööki pole veel saanud, kuigi paar korda on toorest porgandit ja õuna lutsutada antud. Sellel kuul saab siis näha, mis ta lisasöögist arvama hakkab. Magamise koha pealt pole ka nagu midagi muutunud. Päeva jooksul teeb 2 pikka und õues. Kui ükskord ka kogemata alla kahe tunni magab, siis teeb kindlalt järgmise unega selle tasa :). Kõige rohkem meeldib õues liikumatus vankris, aga tänulikult on ta ka kõik meie uue kodu reisid kaasa teinud. Parematel päevadel jääb ta magama juba poole riietumise pealt, aga kui vakris on, siis juba kindlasti.  Autosõit on ka väga uinutav, nagu kõigil meie pere lastel.

Muidu on ta selline rõõmupallike, naeratab alati kui keegi talle otsa vaatab ja 10 kilo on ta omale kaalu ka juba kogunud. Eks see natuke raskemaks teeb stardist minema pääsemise, aga loodame, et kui minek käes, küll siis saab taljet kah peenemaks :)

Ükskord ta nuttis ka, tegelikult isegi kaks korda. Esimene kord siis kui ta esimest korda elus köhis. ja teine kord üks beebi haaras tal patsist ja siis öösel ta vist nägi seda unes, igatahes ehmatas ennast üles ja nuttis terve minuti.  Muidu pahaseks saab ta siis kui sööki piisavalt kiirelt ette ei kanta, aga noh ma kiire, nii et 10 sekiga saab hakkama küll. Talle meeldib isegi riidesse panek, ni et seal ka protesti eriti ei ole…

Kärdul on selline huvitav komme inimesi jälgida. Ja siis kui sa märkad, et ta sin vaatab, siis pöörab pea ära, nagu suur inimene :)

Igatahes on ta meie pere suur lemmik :)

Ma nüüd lugesin Liisu SELLE jutu ka läbi. No ma oleks võinud tegelikult kopipeist teha, selle nohu ja köha jätaks välja ja magamise kah. Kuna on veel pime ja külm aeg, siis Kärdule väga meeldib magada. Mütsi ja dressika peaks üles otsima ja pilti tegema :)

Rubriigid: Kärt | 4 kommentaari
Lill

natuke perest ja natuke kodust

(minu lemmikajakirja hunnik)

Sissejuhatuseks olgu öeldud, et ma olen ajakirjade tegijate lemmikklient ja teiseks, et ma ei tea ajakirjade tegemisest mitte midagi. Esimene oli põhjus, miks ma täna kohe pikalt mõtlesin, et millist ajakirja ma tahaks väga lugeda.

Kõige pealt mõtlesin välja, et eks ta üks pudru ja kapsad peaks olema. Natuke siit ja natuke sealt.

Tüüpilised naisteajakirjad pole just täpselt see. Mood ja kreemid jätavad mind suhteliselt külmaks ja mida mõni “kuulus” inimene oma elust arvab, ei liiguta eriti minu maailma. Testid ja horoskoobid on minu jaoks täiesti mõttetud ruumiraiskajad. Samas ma olen aru saanud, et paljud inimesed just neid ajakirjadest esimesena otisvadki.

Mina ikka vaataks ajakirja oma mätta otsast ja minu mättal on kolm last, uus kodu ja pildistamise kirg. Noh näete, väga lihtne ju, meil on täitsa selline ajakiri ju olemas. Aga näed ei ole.  Ma olen selle ajakirja pikaaegne tellija ning juba pikemat aega on mul tunne, et miks ma küll seda tellimist ei lõpeta. Selle ajakirja pisikese pere tutvusringkonnaga olen ma juba mitu aastat tuttav ja samu nägusid seal nähes on küll tuttav tunne, aga ei midagi rohkemat. Jutte ma küll loen ja eks ma ka igast numbrist leian midagi, mis meeldis aga ikkagi on koguaeg tunne, et ma seda olen juba näinud ja kuulnud ja lugenud.

Kodust aga ei ole seal ajakirjas tavaliselt mitte midagi.  Ma kujutan ette, et see ajakiri on just mõeldudki nendele inimestele, kes lapse said ja võib-olla esimest korda elus nii palju aega oma kodus veedavad. Nüüd ju hakkadki põhjalikumalt enda ümber vaatama, et kuidas need asjad mu ümber sobivad ja kui lapsed ka majas, siis vaatad, et näed see superilus disainvaas ei saagi järgmised 5 aastat siin põrandal olla. Oleks siis ju hea samast ajakirjast vaadata, kuidas teised lapsed oma kodus on :) ja kui palju ilusaid, põnevaid kodusid meil siin on. Ma nüüd ei oska öelda mitut kodu ma näiteks eelmise aasta sees külastasin, kindlasti rohkem kui ühel aastal ajakirja numbreid. Kindel olen ma aga selles, et igast kodust saaks vägagi inspireeriva pildiseeria.

Pildistamise kire tõttu vahin ma alati ajakirjades kõige rohkem pilte ja minu järjest süvenev arvamus on, et lapsi peavad naised pildistama. No näiteks kui ma ennast “tööl” olles vaatan, siis ma plutitan ja meelitan ja püüan ikka teha nii, et lapsed naerma hakkaks. Võib-olla meesfotograafid teevad ka nii, aga no mul on seda natuke raske mõista. Natuke suuremad lapsed ju naeratavad küll käsu peale, aga sellist ehedat emotsiooni saada, selleks peab natuke rohkem kui naerata ütlema :). Kusjuures ajakirja sirvides jäi silma, et pildipangast ostetud pildid ei ole stiilis – vaadake nüüd kõik kaamerasse ja naeratage. Ma ei oska küll arvata, miks ajakirja omad fotgraafid arvavad, et need viimased on paremad :)

Minu viimase aja suured lemmikud on välismaised koduajakirjad ja kõikvõimalikud kodu ja disainiblogid. Kui nendest võtta vähemalt pool shnitti saaks juba kordi parema ajakirja. Eriti just visuaalse poole pealt. Nad kohe oskavad need pildid niimoodi teha, et see kõik mis sealt paistab on nii ilus ja väärt sinna poole püüdlemist. Ja need pered seal ajakirjades tunduvad nii õnnelikud. Nad naeratavad ja kallistavad ja seda kõike mitte kaameraase vaadates ehk siis tundub, et siiralt :)

Rubriigid: kes teab.... | 22 kommentaari