Arhiiv kuude lõikes: juuni 2010

Lill

Jaanipäevad

Kui ma kujutaks ette ühte ideaalset jaanipäeva, siis vot just täpselt sellist nagu meil oli – täielik tshill ja grill :). 2 mu sõbrannat teadsid juba ammu enne mind ja meie maja valmis saamist, et jaanipäeval tulevad nad meie juurde ja nii oli ka plaan oma kindla alguse saanud. Jagasime kolme vahel siis ära, kes tordi ja kes liha toob ning minu ettevalmistus koosnes traditsiooniliselt põranda ära pühkimises :)
Mul lapsed juba ammu teavad, et kui ema harjaga vehkima ja kurja häälega käsutama hakkab, siis tulevad külalised. Nende õnneks ei pidanud nad seekord oma tuba läikima lööma, sest nagunii tassitatakse hämmasatavalt kiiresti kõik asjad omalt kohalt teise kohta :)
Eestlasele kohaselt ilmast rääkides, siis super valik. Kerge tuuleke ja palju päikest.
Meie jaanituli hakkas hommikul vara, kohe peale ärkamist. Kes meid ei tunne, siis võin öelda, et see oli kuskil nelja paiku :). Meil see ärkamine võtab lihtsalt nii kaua aega ja lõpuks kui ma vaatasin, et kell 2 ikka veel on pooled pereliikmed pidzaamas, siis kupatasin nad üldse kõik neljakesi poodi ;)

Esimesed külalised tõid suure kastiga maasikaid ja mureleid ja kui me siis meie heinamaal pikutasime, siis tundus nagu ebareaalselt mõnus, et keegi ei rabele ega mässa mingeid ettevalmistusi teha. Natuke hiljem mahtusid kolm naist ideaalselt kööki ära ja ülemkoka juhendamisel valmisid salatid ja meile märkamatult valmis ka liha ning maandus hämmastavalt suurtes kogustes laste kõhtu. Kui ma siiamaani olin ikka arvestanud toite täiskasvanute järgi, et ahh mis need lapsed ikka nii väga söövad, siis liha-mureli-maasika varud kahanesid silmaga nähtavalt.

Enne kui sääsed oma tõelist palet näitama jõudsid hakata sai veel magavaid beebisid ja vahukoore ja maasikatega shokolaaditorti nauditud. Igaüks luges teise ampsusid ja kook kadus ka nende kõhtu, kes muidu magusat ei söö. Kõik sõid ja kiitsid ja au läheb minust suure kaarega mööda.

Õhtu lõpetuseks imetlesime veel beebisid, kes näitasid mida nad esimese eluaasta jooksul iseseisvalt omandanud on. Vanem beebi näitas püsivust rõngaste torniladumises ning suurt kirge ja armastus beebinukkude vastu. Meie beebi …mis meie beebi tegi? :))))) Vist vaatas ja õppis.

Mis siis suuremad lapsed tegid. Ühe pisikest tagasilööki mitte arvestades, olid nad kenasti kõik meie silma alt ära ja jaotatuna iseloomu ja huvide järgi gruppidesse, nautisid üritust. Hästi kasvatatud lastele kohaselt ei tulnudki mingit jonni ja hea meel oli tõdeda, et nad kõik nii kenasti kella üheni öösel vastu pidasid. Mitte ükski laps vanuses 10 kuud kuni 8 aastat ei kustunud enne lõppu. Nendega võib juba luurele minna.

Kõlas ju nagu ideaalne jaanipäev. Kusjuures väga mõnus oli ka järgmine hommik, kui linnulaul, soe päike ja heina lõhn vastu võtsid ja järgmiseks aastaks äkki saab juba maja nii kaugele, et kõik küalised võivad ka hommikuni jääda….

valik suuremaid lapsi heinamaal

nautida oskavad nii täna kui ka 35 ;) aasta pärast…

Rubriigid: kes teab...., kõivud | 17 kommentaari
Lill

kodused perepildid

Ma olen alati arvanud, et selleks, et fotograaf peret pildistaks, ei pea alati ennast üles vuntsima. Mõnikord on väga lahe jäädvustada just seda hetke, mis parasjagu oli. Las neil lastel olla põlved mullased ja juuksed sassis. Võib-olla tulevikus meeldivadki need pildid palju rohkem ja tunudvad omasemad kui kuskil stuudios tehtud. Ütleme nii, et selle mõtte teostuseks sobis see pere ideaalselt. Ma kohe ei olekski kuidagi osanud neid stuudios ontlikult rivis ette kujutada…

rahulolev pesamuna

väga meie pere moodi, niimoodi isal seljas elada…

Rubriigid: klõpsutaja, lapsed, pered | 4 kommentaari
Lill

Albert ja tema pisikesed sõbrannad

Pisikesel Albertil on nii hea isu, et kui mina talle küll jõudsin oli ta juba peaaegu pool oma sünnikaalust juurde võtnud, olles ise ainult napike kuu vanune. Peale hea isu oli tal veel rahulik meel, mis lubas tal pisikest fotosessiooni täiega nautida.

nii õrnake ja samas nii tugev…

emal olid nii lahedat värvi juuksed, et lausa patt oli must-valgeid pilte teha…

ma ikka küsin, et kas beebile sai midagi spetsiomm ka tehtud ja päris kadedaks teeb kui siis nii lõdva randemga visatakse selline suur tekk ette…

suur-suur-suur töö … ma rohkem tugitooli käsitöölisena vaatan puhta imetlusega…

terve pere… vot just sellised taustad ühele perepildile mulle väga meeldivad…

teine poja ka…

vennad.

no ja mina kui tuntud loomafotograaf :) pildistasin siis ikka kõik pereliikmed üles. Kui mulle neid esitleti, siis ma nii muuseas ütlesin, et hea et ma rotte ei karda. Pereisa ehmatas korra ära – ahjaaa selline variant on ju ka tegelikult olemas :) Muidu oleks ju hea, fotograaf tuleb külla ja ronib kiljudes laua peale….

mul nimed läksid juba meelest ära, aga mõlemad olid tüdrukud…

uhked ja õnnelikud lapsevanemad…

Rubriigid: klõpsutaja, pered | 2 kommentaari
Lill

Perest ja kodust

Kui sul on juba mõni püsiklient, siis on kahepoolselt väga mõnus kui mõlemad teavad, mida oodata.  Nüüd kus mul ligi aasta on kohustusliku kirjanduse hulka kuulunud sisekujunduse blogid, olen juba ammu tahtnud pildistada mõnda peret nii, et nende kodu ka üldises plaanis pildi peal oleks. Nüüd see siis õnnestus.

Tadaaaaa võttis mind ukse peal vastu pere, kes sobis oma koju kui valatult. Pereisa ainult imestas, kust tervele perele täpselt ühesugused särgid välja võluti ning kui enamus tööd tema eest juba tehtud oli, siis oli väga koostööaldis. Täpselt nagu väikesed mürakarudki, kelle jaoks võlusõnaks oli batoonikese komm, mida kulus sessiooni jooksul terve pakk.

Mõnus mälestus poistele – ahh see oli see päev, kus me komm kommi järel süüa võisime :)

ikka emotsiooniga ;)

vennad nagu reklaamis :) … vot need eestlased ongi sellised valgete juuste ja siniste silmadega… päriselt!

siis kui lapsed ei näe ;)

ja lastest lastetoas pilti teha…kohe päris oma lastetoas ….

vot just sellist pilti ma seal alguses mõtlesingi… nii nagu nad tavaliselt kodus on :).

Kusjuures minuarust mul on lastega nii, et mida paremini ma neid tunnen, seda mõnusamalt meil koostöö sujub…. jeee kõigile püsiklientidele/sõpradele :)))))

Mul on igakord nii raske siia pilte valida. Sellest perest kah…oleks tahtnud veel neid ja neid teisi ka näidata. Ma alati imestan kuidas mõned fotograafid nii kergelt suudavad 2 pilti ühest sessioonist välja valida.

Rubriigid: klõpsutaja, lapsed, pered | 1 kommentaar
Lill

Pisikesed võimlejad ja esimene raamat

Kingitustega on ikka nii, et kui mõni lahe idee tuleb, siis tuleb see ka kohe teoks teha. Niimoodi mõtlesid pisikeste võimlejate emad ka. Nimelt tahtsid nad kinkida oma laste esimesele õpetajale raamatu, kus võimlejate pildid sees ja kus iga laps võis oma õpetaja kohta midagi öelda….

Mõte lahe ja leidsime ka super koha pildistamiseks ja ühel päikeselisel laupäeva varahommikul ;) algas siis shuuting. Järjest ja järjest tuli aga uksest täpselt ühesuguseid tüdrukuid ja mul pärast viiendat tundusid juba nad kõik täpselt ühte nägu. Eks ma ikka paanikas mõtlesin, et ei tea, kas ma seda tüdrukut juba pildistasin ja oi see tüdruk on küll vist nüüd iga pildi peal. Ajasin aga taustalt emasid ära ja 2 ilusat ema jätsin lastele imetlemiseks kohale. Nende ülesanne oli siis natuke lapsi sirutama panna ja väikegi naeratus näole tuua :)

Nii suur hulk lapsi väsis sama kiiresti kui minagi ja pooleteise tunni pärast oli saal jälle tühi.

Minu lemmikteema on hetkede tabamine ja ma tunnistan ausalt, et ma olen küllatki kehv suunaja. Eriti veel, mis lastesse puutub. Mulle endale see pildistamine väga meeldis. Kujutage ette, kui sul on korraga 44 väikeste tüdrukut, igaüks omade emotsioonidega ja sina ole ainult ja pildista. Küll ma aga kuulsin tagasisidet kuidas ma mõnda last liiga vähe pildile sain ja ühe ema liiga kurja näoga ukse taha kupatasin :)

Ja raamat…raamat on armas ja minul oleks küll hea meel sellist kingitust saades. Ma ostsin endale ka :)))))

Rubriigid: klõpsutaja, lapsed | 9 kommentaari