Arhiiv kuude lõikes: juuli 2010

Lill

samas rütmis

Suve alguses päevakest Pärnus veetes tuli mul mõte, minna sinna ka pulmaaastapäeval. Kuna meie mõlema töögraafikud on suvel nii töised, et näiteks mina võiksin 24/7 tööd tehes veeta, siis tuleb täitsa vägisi vahepeal kodust lihtsalt ära minna.

Mõeldud küll, aga teha oli keerulisem. Selgus nimelt, et ega nii lühikese etteteatamisega öömaja leida on suht keeruline. Või mulle ainult tundus nii. Ühesõnaga tuli meile üks lahke pere vastu ja lubas meid aidata :). Nüüd võib öelda, et mõeldud-tehtud.

Nii me siis saabusimegi ühelt teiselt kokkutulekult rahulikult Pärnusse puhkama. Meie mõistes tähendas see seda, et ärkasime hilja, käisime teel miniloomaiast läbi – Kalle ettepanek ja Kabli rannas ujumas – minu nõudmine :)

Pärnus kohtusime õhtusöögiks Marise perega ja nii me siis rahulikult ja omasoodu 2 päeva kulgesimegi. Ütleme nii, et me juba mitu korda oleme Marisega arutanud seda, et meie oleme imelikud, mitte kogu ülejäänud maailm :)

Alustame hommikust. Mingil kummalisel põhjusel on hotellis hommikusöök kella 9.30-ni. Meie peredes ei jõua iialgi keegi nii vara hommikust sööma. Ok mina ja Kalle jõuaks, aga ükski laps küll mitte. Küll aga ei ole meie peres selliseid lapsi, keda saaks siis rahulikult üksi hotellituppa magama jätta, nii et tasuta hommikusöök tuleb unustada.

Kui me siis kuskil 11ks kõik õue jõudsime ja ühe avatud kohviku leidsime, siis istusime seal kohe pikalt. Kui süüa, siis juba naudinguga. Kahjuks oli meil seltskonnas kaks beebit, kes ei oska veel nautida ja sellest andsid nad igal võimalikul ja võimatul juhul teada. Suuremad lapsed – väga mõnusd. Selle 2 päeva jooksul ei olnud ühtegi kaklust ega pisarate valamist, väheke rahulolematust käib 5 aastaste raske elu juurde, aga see ei olnud midagi ületamatut.

Mehed on meil Marisega kah sarnased, sellest oleme me juba ammmmmu aru saanud. Natuke udupead ja kui vähegi asi kontrolli all on, siis nad hea meelega lähevad teevad natuke tööd. Selles suhtes olid vist mõlemad mehed väga rahul, et nad 7 nõudliku  naisega koos rannas vedelema ei pidanud ja mis põhiline keegi neid kurva kutsiga pilguga ka selleks paluma ei hakanud :))))

Meie siis natuke vedelesime või mida sa siin tittedega ikka vedeled. Mul on nii, et nii kui ma pikali heidan, tuleb uni kohe peale, aga Kärdul peab ikka vähemalt ühte silma peal hoidma. Samas arvestades ilma, oli mere ääres ikkagi kõige mõnusam. Rannalõvi on minust koos mu figuuriga lahkunud ja niimoodi uhkelt patseerimas ja lainetes jooksmas mind enam ei näe :)

Õhtusöök oli meil nagu lõunamaal, kuskil 10ne ajal. Ja ma ütlen, etuleb usaldada infokanaleid. Kui ikka öeldakse, et seal ei ole hea söök, siis ei ole mõtet sinna ju ronida. Aga näe – ei õpi. Selle eest oli teenindaja super. Hoolimata unustamisest, kogus ta ühe plusspunkti teise järel.

Teisest kohas, kus teenindaja mõõt just meid teenindades täis sai ja ta töölt ära läks, vot seal oli jälle söök nii hea, et me seal kohe mitu korda käisime.

Fotokad võtsime kotis välja alles viimasel hommikusöögil…aga parem hilja kui mitte kunagi :).

Rubriigid: kes teab...., kõivud | 9 kommentaari
Lill

Pulm pärast vihma

Kuna mul ootamatult ja tahtmatult tekkis üks vaba päev :), siis nüüd tuleb postitusi nagu saekaatrist laudu :). Paar postitust tagasi oli juttu vihmasest pulmast, siis järgmiseks päevaks ei olnud ilmateade kuigi palju heldem. Valmistusin igaks petteks ja otsisin ka kõik puuduvad vihmavarjud üles.

Hommik oligi suht vihmane, aga kui ma hotelli ees pruuti ootasin, siis hakkasid kummalised sinised laigud vihmapilvede vahele tekkima ja lõpuks tuli päike ka välja…aga alustame ikka algusest…

detailid, detailid

Mulle väga meeldivad ettevalmistusepildid, aga kahjuks ma tavaliselt ameerika stiilis toa täit kenasti üleslöödud abilisi pole veel näinud. Seekord oli üks parim sõbranna ja mul oli siiralt hea meel, et nad koos salongist tulid… nii ilusad mõlemad.

sõbranna lubas kõik meelde jätta kui ta ükspäev abielluma peaks ;)

Mõnes mõttes oli pruut mul elu lihtsaks teinud. Kohtumisel näitas ta milliseid pilte ta tahaks. Minu kahjuks olid mul pulmapäevaks kõik need pildid meelest ära läinud :).  Ainuke mis ma mäletasin, et natuke kiiksuga ja mitte nii väga ninnu-nännud.

Ma siis tegin seda kui teist, aga ei saanud kuidagi jätta kasutamata hotelli ilu ja võlu …

päikesest on tegelikult asi ikka täitsa kaugel veel…

kõigi fotograafide lemmiksein :)

minu lemmikud … need kiiksuga

et ikka armastust ka

ma ei ole mingi osav sõrmuste pildistaja, aga see kimbupilt meeldib mulle endale väga…

pesamuna

kuna tegemist oli hästi väikese ja viimse deailini täiusliku  perekondliku peoga, siis mulle väga meeldis lauakaunistus, mis koosnes paljudest pisikestest kimbukestest. Lihtsalt super ilus!

ning tort!

Tegelikkus on see, et ma siin püüan mitemsaja pildi hulgast valida paari pilti…teate – jube raske :)

Rubriigid: klõpsutaja, pulmad | 6 kommentaari
Lill

kodu korda 41

Pärast pisikest pausi käib meil jälle töö. Seekord siis õues :)

Alustati maja välisvoodri panemist. Kuigi meil olid majavärvid juba ammu välja valitud ja välisukski nende järgi tellitud, oli meil ikkagi võimalus natuke ümber mõelda ja seda me ka tegime :)

Kui algul pidi maja tulema hele-liiva-kollane ja otsapostid ja aknaümbrised helerohelised, siis nüüd ei tule kollast kuskile ja maja tuleb kahe rohelisega :). Küsimärk veel on, kas tuulekasti lauad tuleb nüüd tumedaks värvida või jäävad need ka heledad.

Kui “vöö” oli majale ümber pandud, siis esimese korruse laudade panemine läks päris kiirelt. Lauad on laiad kah. Ikka päris laiad :)

Kalle ülesanne on laudade värvimine. Kuna päikese käest meil siin eriti pääsu ei ole ja laudu päikese järgi ümber maja tassida kah ei jõua, siis värvida saab varahommikul ja õhtul hilja.

Otseseina on kõige mõnusam panna, sest sinna paistab õhtupäike.

eile õhtuks oli ta ka nii palju valmis.

Kui Tarmo S-ile rääkis, et tal tuleb kõik lauad otsast kolmnurka lõigata, siis algul S arvas, et ta teeb nalja. Ei olnud nali…kolmnurka nagu vanasti :)

Värvitud lauad on koguaeg otsa korral. Nii et ei saa öelda, et laudise panek töömeeste taga on.

Ma siis ikka panen ühe majas sees ka pildi. Kalle juba naeris, et pane, pane, saad kenasti kõigi ootused nulliks tõmmata oma ajutiste koledate kappidega :)

Maris (pildil) ;)))) ütles, et see tagumine kapp sobiks nagunii kõige paremini lõkkesse, aga ma ikka tahaks selle valgeks värida ja vaadata siis, kas sobib või mitte.  Kärdu riidekummut teleka all ei kaunista kah seda tuba kuidagi ning voodeid on meil kah kõigile pereliikmetele. Seal kus Liisu istub, seal magavad nüüd meil suuremad tüdrukud. Kahekesi ühes voodis ja neile meeldib :)

Välisvoodril on tähtaeg ka – Kärdu sünnipäev

Rubriigid: kodu korda | 4 kommentaari
Lill

Vihmane pulm

Ükskord pidi see ju lõpuks tulema :) Kusjuures ma olen juba vist mitu korda rääkinud, et see on ülevalt poolt kellegi tahe, et ma seda tööd teen, sest kuidas muidu on mul ilmaga alati vedanud. Mitu korda olen ikka vihma ääre peal olnud, aga ilusad pildid olen alati saanud ilma suurema sajuta tehtud :)

Seekord oli ka naljakas. Kui ma tavaliselt enne pulmi käin juba varakult ilmateadet vaatamas, et mis ilm ja kuidas on, siis seekord nagu kiuste läks meelest ära. Päris mitu õhtut mõtlesin teki alla, et ohh ma polegi vaadanud, et mis ilm tuleb….

Ja siis ta tuli… nagu ämbrist :) Ja järjest tugevamaks sadu läks ja järjest pimedamaks ka. Nagu ikka sellistel puhkudel läheb käiku plaan B :)

sellest pildist on väga hästi aru saada, et üks mu lemmikblogisid on SEE :)

kuna mulle endale ju lapsed nii väga meeldivad, siis mul on tihti ikka väga raske ilma lasteta pilti teha…eriti kui nad on nii armsad ja sobivad nii hästi pildile…

poissi näete jah ;)

ja kui juba lapsi nii palju on siis kuidagi tuleb see lastega nunnutamine paremini välja kui suurtel inimestel omavahel – jagatud armastus.

Emal ikka veab – tal on 4 meest majas :)

tegelikult ikka vihma sajab kõvasti…

korra jooksime vihma kätte ka ;)

ja ruttu kohvikusse kuivale… võtsime pesamuna ka unest üles…

paras punt peigmehi

kui nüüd kole ilm kõrvale jätta, siis need registreerimise pildid on ühed esimesed, mis mulle endale ka meeldviad. Kui muidu on seal alati selline natuke kõle ja ametlik õhkkond, siis seekord olid valgustus kuidagi asja eest ja tegi ruumi mõnusalt õdusaks…

patt oleks jätta välja pilt pulmaautost :) Poisse kaasa ei võetud :)))

Rubriigid: klõpsutaja, pulmad | 2 kommentaari
Lill

Kärt 11 kuud

Aeg läheb nii kiiresti, et lapsel jäävad juba kuud ka vahele. Ausalt tuleb tunnistada, et me kõik- kõhuli-pilti ei jõudnudki teha ja torti ka polnud. Eks see viimane väike tähtpäev olegi selline ootusärevus järgmise suurema ees. Selle nimel käivad meil siin tõsised ettevalmistused, aga selllest üks teine postitus.

Aga meie Kärdu.

Minul on kõik lapsed esimesel eluaastal ühesugused. Magavad, söövad ja ka käituvad suht sarnaselt. Nii on ka meie Kärdu seal samas kännu kõrval. Lemmikkoht on kellegi süles. Pikalt ei vali, kui mina olen olemas, siis olen ma esimene valik, aga ei põlga ka ära mitte kedagi muud. Nii kaua kui need peale Kalle ja Kakumäe vanaisa on naised. Need 2 on ainukesed mehed, kelle süles ta hea meelega on. Kui näiteks mõni mu vend ta sülle võtab, siis vaatab kõrvale, aga nutma ja protestima ei hakka. Äärmisel juhul sirutab käe välja kellegi teise suunas…

Kui siis ikkagi maha pannakse, millele kodus järgneb solvumiskisa, siis paluks võtta vähemalt kahest käest kinni ja jalutada. Kodus võime näiteks köögisaarele niimoodi mitu ringi peale teha. Ühest käest kinni hoides võib ka juba natuke kõndida, aga ise ei seisa ja ammugi siis mitte ei kõnni.

Suuremad õed on hakanud küll selleks ajaks kõndima, aga Kärt püüab anda endast parimat. Kõik on hakanud kõndima nii, et püsti seistes ühe asja juurest teiseni liikudes. Ise seisma tõusmine on kõigil hiljem tulnud.

Kui Kärt tähele ei pane, siis võib ta hetkeks unustada, et inimesed on talle kõige tähtsamad ja natuke isegi üksi mängida. Soovitavalt peaks ikka mõni usaldusväärne täiskasvanu kuskil lähedal olema. Ma siis kodus hiilin vaikselt mina ja umbes 10 minuti pärast on ta mulle juba järele kobistanud.

Söögiga on meil kenasti. Tema on omaarust juba suur inimene ja mingit titetoitu ta ei taha…samas kui mind ikka ei ole läheduses, siis lähevad ka vanad lemmikud kaubaks. Eelistab aga seda, mis teised söövad. Ja süüa tuleb tihti ja palju :) Minuarust sööb ta ikka koguaeg midagi. Loodame, et see ei jää tal harjumuseks.

Öösel on ta nüüd õnneks natuke tagasitõmmanud ja üks öö vaatasin kella ja kella 5 ajal nihverdas ennast esimest korda nii, et lihtsam söök ette kanda. Magamisega on nii, et õhtul ronib ikka kell 12-ni mööda mind, aga samas magab viisakalt kella 10-ni. Peaaegu… Päeval vankris 2 korda kui pannakse ja kui ei panda, pole ka probleemi. On siis isegi päeval kolme-neljani üleval olnud, aga kui ikka uni peale tuleb, siis paneb silmad kinni… 2 sekundiline protest on kui vankrisse pikali suruda, aga muidu mingit nuttu magamisele küll ei eelne…

Oskused, oskused… osav on :) Kui jaanipäeval veel rõngaid ei osanud panna, sest keegi polnud temaga neid pannud, siis tänaseks paneb vabalt. Ristiema sõnul oskab ta ka topsikuid üksteise sisse panna, aga mina ei ole seda näinud :) Mingeid sõnu ütleb ka, aga minuarust suvalisi ja suvalises kohas. Muigui meeldib mulle mõelda, et ta ütleb aitäh ja emme ja anna täiesti teadlikult, aga kolmanda lapse kogemusega ma nüüd küll kõva häälega hõiskama ei hakka :)

Muidu on ta meie armas pontsik, kes alati naeratab kui talle kuku hüüda ja tundub, et on oma eluga igati rahul :)

Rubriigid: Kärt | 1 kommentaar