Arhiiv kuude lõikes: august 2010

Lill

natuke palju meie pere moodi…

Ükskord meil seal foorumis oli teemaks, et milliseid pilte keegi kliendile teeb. Kas selliseid, mis endale meeldivad või selliseid, mis kliendile meeldivad. Ma olen ikka ja alati teinud selliseid pilte, mis mulle meeldivad, aga ma vahel olen dilemma ees, et kui enam ei tee selliseid nagu vanasti ja see klient valis mind just nende vanade piltide järgi, et mis ma nüüd siis teen. Selle imearmsa perega vahetasime meile ja arutlesime, et kas peaks kõhtu ka pildistama või peaks ootama beebi. Mina suur beebide armastaja andsin oma hääle beebile ja lubasin tal rahulikult kõhus oodata. Kohtusime silmast silma aga hoopis ühes pulmas ja kiirelt leppisime aja järgmiseks nädalaks. Nimelt leidsime kohe mitu ühist tuttavat ja üks kauge külaline tahtis kindlasti kaasa tulla ja nii me siis ühel päikeselisel pärastlõunal külla sõitsimegi.

Suure juutustamisega sõitsime  muidugi mitu korda mitmest õigest teeotsast mööda. Me nimelt jagasime just mehi kahte kategooriasse. Ühes olid need, kellele peab igal õhtul töölt koju jõudes õhtusöögi tegema ja teises loomulikult need, kellele ei pea. Meil, st minul ja Maril on teise kategooriasse kuuluvad mehed ja kohe selgus ka, et selles peres samuti. Kohe said kõik pereliikmed plusspunktid kirja. Ja kodu…no kodu oli nagu meie oma. Või siis meie kodu nagu nende oma. Kadri ütles ka, et tal mu blogi lugedes oli tihti dejavu tunne. Kusjuures osad asjad, mis me polegi veel kuhugi pannud, on täpselt samasugused. Isegi samasugused nagid leidsin, voodist rääkimata :).

Kui nüüd kaks lõiku kokku viia, siis ma tegin just täpselt selliseid pilte nagu ma oma perest tahaks :)

need kolm tüdrukut minu lühiajalise vaatluse põhjal olid täpselt samasugused nagu minu omad. Kõige vanem teadis täpselt kuidas asjad käima peavad. Keskmine oskas olla vaikne inglike nagu meie omagi. Meie Liisul on ka kärtsum pool, mida vahel harva ka näha ja kuulda on. Äkki selle pere keskmisel ka. Pisike on veel nii pisike, et ega meie Kärdu ju kah alles hakkab iseloomu näitama… ja pereisa polnud üldse kindel, et see preili neil viimaseks jääb.

Kusjuures koduga oli nii, et ma igati püüdsin kodu võimalilikult palju pildile jätta. Minu maitse ju :)

nigu inglike

perepilt ;). Mina ei öelnud küll, et vaadake mujale…või ütlesin :)

Edasi puhas tshill õuemurul. Vaieldamult üks mu selle suve lemmikumaid beebi-isaga pilte.

me just samas hommikul olime Kallega arutlenud, et milline trepp maja ette tuleb ja minu vaimusilmas just täpselt selline. Mis kõik sellele trepile mahtus…

supermodellid. Kui ma õigesti mäletan, siis see kleit oli ema lapsepõlvest pärit.

lilleneiud. Vastupidiselt minule mõni kolme lapse ema jõuab aias natuke rohkem :). Ok, ok… lilled pidavat olema vanaema hoole all ja kõik, mis süüa sünnib, ema. Aga ikkagi, meil on kõik hetkel saatuse hoole all :)

aiakaunistus….kadedaks tegevalt lahe

väikesele preilil läks kõht tühjaks ma leidsin suuremad tüdrukud maailma õppimas

ma loodan, et Kadri ei pahanda, aga ma kohe ei suutnud kõigepealt jätta pildistamata ja nüüd jagamata. Nii mõnusalt kodune ja meie moodi. Pildi peal on Mari ;)

ja vannituba. Ma kohe annaks auhinna sellisele vannitoale. Ma kujutan ette kui mõnus seal õhtuti lapsi vannitada on. Vannitavad ennast ise ja valvur saab mõnusalt diivani peal raamatut lugeda. Tõske käsi, kes ei taha endale sellist vannituba.

kuigi beebi oli hetkel kõige tähtsam, said teised vaat et rohkegi tähelepanu.

Korviga beebit üritasime ka põõsa alla ja päikese kätte panna, aga talle ei meeldinud.

Nagu ma seal külas ka ütlesin, ma oleks seal kümme korda rohkem  õhanud ja ohkinud, et kui lahe ja ilus jne, kui mul endal samasugust kodu poleks. Aitäh kutsumast!

Rubriigid: beebi, klõpsutaja, lapsed, pered | 15 kommentaari
Lill

Mari-Liis ja Hannes

Kui ikka vahel tekib küsimus, et miks keegi just selle inimesega ja just praegu abiellub, siis vot selles pulmas paistis armastus igalt poolt välja. Ütleks, et täiesti ebaeestlaslikult siiralt.  Ma vist polegi kunagi kuulunud, et mõni pruut minu kuuldes peigmehel päeva jooksul nii mitu korda ütleks, et teda armastab. Mulle meeldivad emotsionaalsed inimesed, nad teevad minu töö imelihtsaks.  Ma hiljem nende tööd ei oska hinnata, aga ma ikka klõpsutasin mõnuga ja palju :)

kodus…. kusjuures jällegi, ei olnud mul vaja palju öelda ega sättida. Natuke suunamist ja juba armastus voolas üle ääre…

ma lasin jälle fotohuvilistel foorumisõpradel valida ja selle pildi valisid vist kõik oma lemmikute hulka. Kusjuures tegu on tüüpilisel nõukaaegse trepikojaga. Vahet pole ju :)

Meil oli kokkulepitud, et sõidame ja vaatame. Sihtkoht ja kellaaeg olid teada ja mõned peatuspunktid ka. Väga mõnus oli nii ja aeg kulus ikka jube kiiresti. Ütleks nii, et kallid külalised pidid ikka päris kaua meie järel ootama, aga ükskord oma fotograafi ajaloo jooksul on pruutpaar nii vabalt ajagraafikusse suhtunud ja pildistamisel pigistati silm ajagraafiku ees kinni ;) …poole tunni jagu :)))

pruutpaari soov oli kindlasti heinapallide juures pilti teha. Naljakas asja juures oli see, et kui ma 2 päeva hiljem samast põllust mööda sõitsin ja ühte teise pulma läksin, siis neid palle seal enam ei olnud. Väga hea ajastus.

Loomulikult teadsid nad siis ka mida nende pallidega teha.

kui see pall on abielu, siis natukese arutelu järel jõudsid nad ühele järeldusele ja järgnevad pildid sai palli lükatud ühelt poolt ;)

meie järgmine peatus pidi olema altja kalurimajad. Need aga olid päikese suhtes niiiii valel pool, et me ei saanudki seal pilti teha. Ümberringi aga oli seal ilu rohkem kui aega ja sinna see meil kaduski…

lõpuks jõudsime ikka peol ka ja lapsedki leidsime üles. Peokoht oli peigmehe vanemate maakodu kui ma õigesti aru sain ja ütleks, et kui keegi mõtleks, et milline on üks täiuslik maakodu koht, siis vot just see oligi. Erinevalt meie kodust näiteks oli seal reljeefne maastik ja väike jõgi :) Muu oli suht sama :)))))

Enne veel kui ma koju läksin tegime viljapõllu sees pilte. Jällegi tegu oli nende maaga, kus keegi oma vilja kasvatab. Nii, et ei käinud võõral põllul tallumas …

viimane pilt siis peomajast :). Esimene pilt on koduaias.

Tänaseks päevaks on mul kõik suvepulmad käidud ja viimased ootavad kärsitult veel oma pilte, aga ma võin juba ette öelda, et super suvi oli ja mul on ikka väga mõnus töö :)

Rubriigid: klõpsutaja, pulmad | 6 kommentaari
Lill

kodu korda 43

Kuidagi suvisel kiirel ajal see asi meil ei edene. No põhirõhk on ka maja välisvoodril. Kalle peaks seda üksinda värvima, aga elu meil siin ei võimalda tal seda kohe mitte. Kui Kalle on tööl, siis ted pole kodus. Kui Kalle on kodus, siis olen kas mina kodust ära tööl või teen kodus tööd ja tema peab Kärdut valvama. Arvutage nüüd siis ise välja, et millal tal see värvimise aeg on :)

Majas sees on jälle kõik toad nii poolikud, et midagi lõplikku ei saagi kohe kuidagi paika. Õnneks on nüüd aknalauad töösse antud ja kohe kui need paigas saab vaasikest sättima hakata. Esik on ainuke ruum kuhu aknalaudu ei tule ja seal saab nüüd natuke juba sättida.

Meie pere ei ole eriti suur riiete kappi panija ja nii on esikus nagid meil asendamatud. Ma tean ka kui palju üleriideid 5 liikmelisel perel võib olla – umbes nagu oleks 10 parimat sõpra korraga külas. Nii et tavalise nagiga tekiks meil iga nagi otsa suur kuhi ja ma ei viitsiks iga kord pahaseks saada kui just see asi, millega ma õue tahan minna on 5 jope all. Ksukilt netiavarustest jäi mulle silma rnagi, kus konksud rippusid allapoole ja igale jopele on ruumi piisavalt. Riiuli tegi Kalle vanadest põrandalaudadest. Ikka nendest kõige vanematest, mida ta Massult jao pärast siia toob. Kandurid leidsime Mustrist ja konksud tellisime sepa käest. Värviti meie jaoks kenasti valgeks ka.

Nad küll lubasid konksud kollasemaks kõrvetada, aga natuke vähe kõrvetasid…eks siis aeg peab oma töö tegema. Üks riidepuuga mantel varjab ka neasti koleda elektrikilbi ära. Nende korvide koha pealt ma veel kindel ei ole ;)

Üks nädalavahetus käis Kalle lastega Lõuna-Eestis minu vanavanemate maha jäetud maju uurimas. Kuigi talle kinnitati, et ega seal midagi väärtuslikku ei ole, arvas ta, et vot sellel kellal on meie jaoks küll väärtust rohkem kui rubla eest. Kahtlen, kas ta kunagi käima ka hakkab, aga oma koha ta juba leidis!

õhtune täiendus…

Kalle sai mu hommikusest postitusest innustust või siis õigemine kasutas ära Kärdu uneaja ja tegi riiuli lõplikult valmis. Kutsus mu pilti tegema ja puha…

järjekorras on ka selle ukse valgeks värvimine…

ühest küljest ja teisest…

ma küsisin, et kas see neljas lastekonks on mingi vihje või…

ainuke, kes seal tegelikult istuda tohib…igaks juhuks :)

imetleb oma kätetööd…

Rubriigid: KODU, kodu korda | 17 kommentaari
Lill

Mina ja stuudios

Never say never ja nüüd ongi see koht, kus ma trummipõrina saatel ütlen, et MA PILDISTAN STUUDIOS!!!!

Juba kevadel ma mõtlesin, et egas nüüd kõik inimesed ei tahagi, et üks võõras tädi nende koju tuleb ja hea oleks ikka kuskile stuudio ukse vahele ka jalg panna. Rääkisin siis ühe stuudioga ja panime paika, et kui sügis käes, räägime uuesti. Juhtus aga nii, et see fotograaf, kes neil seal tööl oli, läks hoopis ära ja järsku keset suve kiirel ajal oli neile uut vaja. Kuidas ma nüüd siis sellist võimalust kasutamata oleks saanud jätta. Lükkasin aga jala ukse vahelt päris sisse ja võtsin sõbranna pere kaasa, et näidispildid teha. Noh kuidas nad ikka põrsast kotis ostavad. Näidis pere poseeris nagu vanad kalad. Väga värskelt ja lõbusalt.

Proovitöö kiideti heaks ja töögraafik pandi naelaga internetti. Esimesel päris tööpäeval jalg küll värises, aga armas pere kahe poisiga oli nii tore ja koostööaldis, et pildistamine oli puhas rõõm. Mul sellel päeval oli ka kohe teine töö, millele ma tahaks üks teine postitus kohe ekstra tähelepanu pöörata. Väga põnev, eksjuu ;)

Teisel tööpäeval olin mina juba vana kala ja ronisin mööda redelit ikka 10 korda lae alla ja vahetasin taustu nagu oleks seda alati nii teinud. Väljakutse pildistada ühe päeva jooksul viie erineva pere poisse ja ainult poisse, sai edukalt õhtusse ja ootab nüüd mu lõppematus hunnikus töötlemist. Kusjuures esimesed jõulupildid said ka tehtud. Plusspunktid perele, kes selle peale juba varakult mõtles!

Kokkuvõte…. Kui on vaja pühapäevaks plaane teha, näiteks väikest actionit ja natuke soojade lampide valgel poosetamist, siis kirjutage mulle enne (krista @ valgemaja.ee)  ja tulge mulle külla. VOT SIIA!!!!! …. Kusjuures need allolevad armsad lapsed, ühel järgmisel päeval, kui nad kahekesi poest koju jalutasid, olid tahtnud mulle töö juurde jälle külla tulla :) … nii armas!

Rubriigid: klõpsutaja, stuudios | 17 kommentaari
Lill

koduleht….

Ükskord ühel täiesti ilusal päeval otsustas kuri mees (nagu mu lapsed teda nimetaksid) minna ja mu koduleht täitsa ära rikkuda. Nüüd on ta niimoodi seal pooles vinnas seisnud ja ei tahakski nagu kellegile näidata. Need poisid, kes selle kunagi tegid, nendel oli armastust elus nii palju, et neil vahel töö jaoks aega ei jäänud. Ja nüüd on vist armastus veel rohkem aega nõudnud, et nad enam meilile üldse ei vasta :)

Samas ma mõtlesin, et ega ma nüüd tahaks juba hoopis midagi muud ja teistsugust. Ja jaaa, ma tean täpselt millist :)

Küsikski, et kas keegi teab ja tunneb kedagi, kes tahaks natuke pusida ja mulle uue koduka teha. Blogi sinna alla panna ja nii et kõik oleks vinks-vonks :)

AITÄH!


Rubriigid: kes teab...., Krista | 4 kommentaari