Arhiiv kuude lõikes: august 2010

Lill

Rudolf!

Juba talvel, kui oli teada, et ma suvel Antslasse pulma tulen ja Evelyni perre pesamuna tulemas on, et tuleb meeldiv veel meeldivamaga ühendada. Niimoodi ma siis pärast pulmi (järgmine postitus) Evelyni juurde koos Kalle ja oma hiidbeebiga ööbima läksimegi. Appi kuidas suuremad lapsed ikka kasvavad. Kui Evelyn ja Risto abiellusid, siis Tristan oli alles väike poiss ja nüüd oli nii suur ja läheb kooli. Ma ei saa aru. Mina küll nii palju kahe aastaga kasvanud ei ole …või olen ;)

Ühesõnaga jutukatel inimestel möödub aeg ikka kiiresti ja kui hommikul pannkoogid söödud olid, siis võtsime pisikese Ruudi ette.

Ruudi oli täpselt nii tubli ja armas nagu ette nähtud oli. Ta magas peaaegu kogu aeg ja kui ei maganud, siis piilus silmanurgast ja tegi nägusid.

perepilt…

isa peaaegu kõigi oma lemmikutega

lemmikuid jagasime sõbralikult kõigi sülle ;)

päevakangelane sai väga hästi aru, et tema on staar

kõik tahtsid just temaga koos pilti teha

ma just lugesin Evelyni (kahjuks kinnisest blogist) kuidas Ristole oli nalja teinud, minu soovid laps kortsu panna. Näed niimoodi ;)

ja alati on minu lemmikvõrdlus imepisikesele beebile isa suured käed.

Ma ei tea..kas ma nüüd pean neljanda lapse tegema, et veel omale ka sellist nunnut saada…;)

Rubriigid: beebi, klõpsutaja | 3 kommentaari
Lill

Mari-Liis ja Kaimar

Juba kolmandat aastat järjest tuleb mul suvel võtta ette sõit Antslasse. Ikka leidub mõni armas paar, kes just mind omale pulma külla ootab. Niimoodi siis kutsuti mind eelmise aasta paari naaber tallu :). Täitsa põnev, kes järgmine aasta seal abiellub ;)

Jälle lubasin ma meie fotofoorumis teistel pildid valida…

Alustasime Võrus ilusalongis, kus ma juba üleeelmine aasta käisin. Peigmeee oli see, kes pruudile kleidi selga aitas..

Etteruttavalt eelmise pulma kommenteerijale Küllile ütlen, et jah, mind kutsutakse ainult ilusate inimeste pulma :)))). Tegelikult ega ma Mari-Liisi polnud elus ennem näinud, aga ta oli ikka niiiiii ilus :)

Kui me ilusalongist välja hakkasime minema ja ukse kõrval arutasime, et kuhu pildistama minna, siis keegi salongist hüüdis, et minge üle tee lillepoodi. Lillepoodi?!!??? Ok..minu pärast võime me lillepoodi ka minna. Teate, ei tohi mitte kuidagi suhtuda eelarvamusega Võru linnas lillepoodi, sest ma ainult ohksin seal- nii ilus, nii lahe jne jne…

palun väga  – lillepood

üks mu lemmikpilte sellest poest ;) peost;)…ühesõnaga ikka pulmast!

Edasi sõitsime peigmehe vanemate koju ja kui ma õigesti aru sain siis nende tuleviku koju ja tegime aias pisikeste õunapuude vahel pilte.

Jalutuskäik surnuaiale. Äärmiselt kahju kui nii noortel inimestel väga lähedased inimesed juba seal puhkavad, aga väga südamlik, et nad sellest päevast osa said!

Väike vihm tabas meid ka ja see oli just nii väike, et läbi kasepuu piisad meieni ei ulatunud. Et meeleolu võimalikult vaba oleks vaatas pruutpaar lõbusalt ja ettehoiatamata pealt, kuidas ma lehmakarjuse käest suraka sain ;)

Eks igal ühel ole oma ettekujutus, kus kohas ilusaid pilte teha võiks. Mina näiteks pakkusin välja, et  siin lehmatee ääres oleks ilus ;)

detailid, detailid ;)

Laulatus oli äärmiselt südamlik ja see muusika, mis pruutpaari saabudes kõlas võttis isegi minul sellel hetkel pisara silmanurka. No oli ilus ja sõnad olid just need, mida igaüks mõtles ja tundis sellel hetkel.

Ma sõber feissbukist leidsin, et pisike video tseremooniast on ka üles pandud näed SIIN.  Pilte võikski vaadata see muusika taustaks, siis teate täpselt, mis tunne oli pruutpaaril..ja minul ka :)

See oli see pilt, mille valisid välja vist kõik mu valijad. Hetked õnnitlemiselt…

grupipildid ;)

Kui lapsi jagub, siis ma ikka teen alati ka väikese perepildi ;)

Kuna selle sama pulmaisaga ma juba 2 nädalat enne seda pulma ühes teises pulmas olin kohtunud, oli ka seekord tort peo alguses. Juba teistkorda olid ka torditükid igale ühele nö valmis. SUPER!

pulmaametimärkide ideid ikka jagub…

fotograafi soovil ja pulmavana väga mõnusalt paindlikul ettepanekul tehti esimesed tantsusammud õues. Ilm oli super, valgus oli super ja kogu pulmaseltskond plaksutas valsirütmi.

ja enne veel kui minu jaoks pidu läbi sai, kiirelt päikeseloojangu poole…

Minu unistustes kujutan ma pulmade jäädvustastamist ette niimoodi, et kui päeva esimesel poolel teeks ma pilte, siis poole registreerimise pealt filmiks hoopis… väga palju on pulmas sellist, mida filmides annab palju paremini edasi anda kui pildiga… äkki järgmine või ülejärgmine suvi saabki juba 2 ühendada….

Rubriigid: klõpsutaja, pulmad | 9 kommentaari
Lill

Kärt 1 aastane

Ja ongi meie pesamuna ühe aastane. Ikka jube kiirelt läks vähemalt see teine pool küll. Võtame siis viimase kuu ka kokku :)

Emme-emme ja rohkem emmet. Mina olen vaieldamatult tema lemmikinimene. Kuigi ei saa kuidagi kurta, et ta kellegi teisega olla ei tahaks. Väga hea meelega on, aga kui nii kui mina silmpiiril olen, siis valib ta minu…nii armas :) Üks tema lemmikmänge näiteks on minu sülest Kalle sülle ronimine ja tagasi.

Alustame sii näiteks hommikust, nagu alati. Kui vaikselt olla, siis on ta üks viimaseid, kes meie perest ärkab. Natuke enne kümmet näiteks. Tasakesi asjatab voodist välja ja suundub kedagi otsima. Kui oleks nüüd jube tubli ema, siis oleks väga kasulik ta umbes minut peale ärkamist potile saada, aga kuna ma igat viimastki minutit tööks kasutan, siis ei taha teda sinna veel segama minna ;)

Edasine tegevus kulgebki tal vaba graafiku järgi. Vaatab, mis teised teevad ja nõuab oma. Hommikusöögi ajal on ta tavaliselt põrandal, sest üllatus, õüllatus, lastetoolist ronib ta välja. Söögiga on nagu on ja kui talle anda valida, siis raudselt olen nii esimsele, teisel kui ka kolmandal kohal mina. Edasi tulevad sellised hitid nagu – tomat ja leib ja juust, liha ja kõikvõimalikud marjad, arbuus, banaan, porgandid. Ühesõnaga kõik, mida saab kätte võtta ja ise süüa. Sanas ühest korralikust pastast ei ütle ta ka mitte ära. Marmelaadi ja batoonikese kommi on ka juba saanud ja piim ei meeldi.

Kui ei taha lükkab ikka käega eest ära.

Söögiga ühel pool, võtame siis füüsilise poole ette. Käia ei oska. Paar sammu järjest ikka teeb ja isegi omal algatusel, aga raudeslt on tema lemmiktegevus minu ühest sõrmest kinni hoides käimine. Ühest toast teise ja tagasi ja jälle ja jälle…ja mina ei viitsi kunagi nii kaua käia kui tema. Mõnikord on nõus Ketliniga ka jalutama, aga kahega korraga mitte. Kuskile ta eriti roni. Ükskord küll läks trepist üles, kui teised lapsed ees läksid, aga ise ei üksi ei tunne nagu huvi. Nagu ka teised lapsed, on ka Kärt suhteliselt alalhoidlik ja ma ütlen ausalt, et mina küll ei jälgi teda eriti. Kuskilt eluohtlikult tegevuselt ma teda veel tabanud ei ole. Kuigi peab tunnistama, et osad pistikupesad mel küll väga lapsesõbralikud pole.  Tavaliselt eelistabki ta kuskil sellises kohas olla, kus mina näha olen, nii et polegi muret :)

Tuju on tal hea ja naeratab kõigile ja peaaegu alati kui tema nimi hüüda. Pahandab kõva häälega kui tema käest midagi ära võtta ja kui natuke aega tagasi sai veel ta jäätisepaberiga ära osta, siis nüüd nõuab ikka jäätist ka. Sellist nuttu, mis sekundiga minu sülle jõudes ei lõpeks, vot sellist ei mäletagi. Kuna tema soovid piirduvadki tavaliselt sülle saamise ja mõne mänguasjaga, siis kokkuvõttes on tal peaaegu alati hea tuju.

Magab päeval õues ja kuumade ilmadega üldse mitte palju. Jällegi täpselt nagu teised lapsedki, siis vähene uni tema tuju tavaliselt küll ei riku ja lõunaunne läheb ta tavaliselt kuskil 2 ajal ja siis kukub ka jala pealt ja pikalt jalutama (kahjuks) ei pea.  Õhtul on ta enne mind üks viimaseid, kes magama jääb. Kuna ma aga olen väga kehva magama panija, siis niimoodi ta ronibki mul seal seljas kui ma voodist telekat vaatan.

Öise söömisega on meil…kuidas võtta. Ikka käib ja otsib oma tissi üles ja seda mitu korda öö jooksul. Ma ikka vahel mõtlen, et peaks ära lõpetama, aga ei viitsi :). Eks me vaata kuidas meil läheb. Äkki on viimane, siis on natuke kahju kui ta nii ruttu suureks ja iseseisvaks saab :)

Arsti juures käisime ka. Meil on nüüd ju uus perearst ja 1 aastane laps on ju väga mõnus võimalus temaga tutvuda. Väga-väga positiivne esmane mulje jäi igatahes. Mittevaktsineerimise kohta ei teinud mitte ühtegi etteheitvat märkust ja küsis, et kas teeme avalduses risti ka kohe 2 aastase mittevaktsineerimise kohta. D-vitamiini kohta ütlesin ka ausalt, et pole kunagi andnudki ja jälle – mitte ühtegi etteheitvat kommentaari. Öise söömise kohta ütles ainult seda, et eks te vaadake enda pealt, et kui ennast väga ära väsitab, siis tasub koomale tõmmata, aga lapsele on see hea küll. Isegi kui ma ütlesin, et lisasöögiga on nii ja naa ja kogused on ikka imeväikesed, ütles, et praegu on ta teil nii rõõmus ja paksuke, et me isegi ei hakka talt vereproovi võtma. Poole aasta pärast kui ta ikka veel äkki liiga suurt rõhku tissile paneb, siis võiks vaadata. Vot siis nii tore elu meil.

Mõõdud saime ka pikkust 76.5 ja kaalu 11.5 – kõike rohkem kui õdedel aastaselt. Kusjuures naljaks küll kuidas iga järgmine laps peaks olema ju ema rohkem kurnanud ja nõrgem, siis meie peres on küll vastupidi. Iga järgmine pikem ja tugevam :)

Igatahes on te meile kõgile väga armas ja palju õnne pesamunale!

Pildid on eilehommikuselt kiirelt ja  pisikeselt perekondlikult sünnipäevahommikult. Pidu tuleb hiljem :) Kingitus oli meil tõsiselt kaua valitud ja täitsa kümnesse. Juba teist päeva on meil kolmel tüdrukul graafikujärgne mängimine väikese lisamärkusega, et Kärdul on alati eesõigus :)

Rubriigid: Kärt | 13 kommentaari
Lill

Pille-Riin ja Silver

Ma olen tähele pannud, et kui ma ühe töö lõpetan, siis mul on lemmikpilte lihtsam valida…või siis mitte. Igal juhul tulevad need nüüd “otse ahjust”

Räägiks kõige pealt ilmast. Pärast seda kui umbes 23 päeva oli järjest 30 kraadi kuuma olnud, otsustas üks mees, et tõmbaks nagu volüümi maha ja tõmbas siis nii 17 peale ja et sellest veel vähe, siis natuke vihma ka. Õnneks oli ta nii karm Tallinnas…sinna kuhu meie läksime, saatis ta minu jaoks ideaalse ilma. 20 kraadi sooja ja ei mingit päikest. Terve päeva ei pidanud ma kordagi murtesema selle pärast, kas päike on pool nägu ära põletanud või keegi kissitab…

Pruudiga pidime Tallinnas kokku saama ja siis koos sõitma. Kui ma pruuti ja autot nägin, siis ma teadsin kohe, et siit saab midagi lahedat ja kui ma nüüd siit viimast ei võta, siis olen ise süüdi :). Pole just palju inimesi, kes oma unistuste pulmaautoks just seda autot peavad, aga minu kategoorias liigituvad nad igal juhul lahedate hulka :)

Teel peokohta käisin peas läbi mõned pildid..aga ega ma nüüd enam ei mäleta, mis nimelt ja kas mõni neist teoks ka sai…aga ma valisin ja nüüd tuleb hääääääästi pikk postitus :)

algatuseks vaadatai kiirelt üle peosaal ja viimased tantsuproovid. Ütleks, et juba mitmes paar, kes oma avatantsu on võtnud natuke tõsisemalt kui niisama …ja peosaal nagu viimasel ajal ikka, oli viimase vindini täiuslik…

pruudile kleit selga ;) …näete jah… mis te arvate, et ma seal soovitasin niimoodi jalaga toetada ;)

Pere imearmas tütar saab ise! See pilt läheb kindlalt mulle seina peale!

kui umbes kolmas kaader pruutpaari iluspiltidest juba selline tuli, siis  ma oleks rahulikult võinud oma töö tehtuks lugeda :)

aga ei…vaadake milline pruut :))))

nii ilus , nii ilus…

ma ütlen ausalt, et nad olid kõige vähem juhendatavad abiellujad. Ja mida ma seal oleks osanud veel öelda…

Kiirelt veel mõned perepildid…

alati peab mul olema üks musitav perepilt…alati!

ja isaga pilt ;)

pruut oma emaga. Vot sellist pilti tahaks mina oma laste pulmapäevalt ka!!!

peigmees läks juba kirikusse ja jäime pruut ja auto… see ei olnud mitte ainuke pilt sellest seeriast ;)

pruut kabelisse… Vaieldamatult minu kõige lemmikum koht laulatuseks! Nagu teada, saab seal ka täiesti ilmalikku registreerimist

laulatus…

kõikidele soovijatele, kes ei suuda laulatuse ajal vaikselt ja rahulikult istuda, jagati pulgakomme…

jooksuga saime teha ka mõned pildid tormise mere ääres. Täpselt nii kaua kui külalised autodesse läksid…

shampuselaud. Järjest enam naudin ma detailide pildistamist…

kibe

ja veel üks kibe…

pulmaametid…

Ja nüüd tuleb seeria piltidest mina ja vaatamisväärsus ehk siis pildid pruutpaariga. Kui mul tavaliselt on need pildid sellised ontlikud kõrvutiseismised, siis seekordne “saak” on nii lahe, et mul ikka läks liiga palju uduseid kaadreid prügikasti, sest ma ise ei suutnud itsitamist lõpetada…

tagasihoidlik algus…

kolm meest abielus. Pange see sõrmusega käsi siia ette…mis teise käega…sügage midagi…(ja jaaa mul on selline pilt ka, aga seda ma teile ei näita)

oi ja pärast kõiki neid pruutpaariga pilte lausa PIDI tegema midagi lahedat ka pruutpaariga…

tõstku käsi püsti, kes selle pildi peale ei muiga!

Ja kõige selle juures lõppes minu tööpäev juba kell 6 õhtul! Absoluutselt igas mõttes super! Kusjuures neid pilte, mida oleks tahtnud näidata oleks olnud vähemalt 3 korda nii palju…

PALJU, PALJU ÕNNE TEILE!

Rubriigid: klõpsutaja, pulmad | 25 kommentaari
Lill

päike ja heinamaa

Teate küll mis kodus on…meil on ka :)))) ja imeilus kollane viljapõld kah. Käime ja imetleme iga päev ja eile õhtul vaatasin, et ikka peab fotoka võtma, muidu niidetakse veel maha enne kui keegigi seal poosetada saab.

vot heina sisse suuremad küll ronida ei thatnud :) ..poosetasid tee ääre peal…

Kallega koos läksid viljapõllu sisse ja Kalle näitas kuidas teri süüakse…

ma usun, et kõikidel emadele tunduvad nende lapased jube armasd :)

oma peret on ikka hea pildata…midagi ütlema ei pea..käisin enamuse aega lihtsalt ümber nende ja klõpsutasin…

edasi läksid nemad viljapõllu sees olevat saart avastama ja mina koju kooki kontrollima…

saar

teel tagasi…

näe emmmmeeeee :)))))

Just meil seal omas fotofoorumis oli teemaks klientidele tehtavad pildid. Kas teha selliseid nagu endale meeldib või selliseid nagu kliendile meeldib. Vot need pildid on need, mis mulle endale näiteks väga meeldivad, aga kliendile ma veel neid teha ei julge. Mõni võib vaadata, et kogu see hunnik on kõik nässu läinud ja sobiks pürgikasti. Samas ma kohe varsti lähen pildistama tellimise peal just sarnaseid…

Aga selle päikeseloojanguga olen ma ikka hädas olnud küll…Mida madalamale päike langeb, seda rohkem ta inimesi värvima hakkab. Oleks siis, et ilusti ühte värvi…aga kõik on ju päikeseloojangut näinud…nii palju värve ja kõik need näo peale joonistatuna  :))))

Vot järgmisena tahakski hirmsast minna sellisele workshopile kus õpetataks päikeseloojangul inimesi piltama. Lõunamaa päikeseloojangust pole kasu…neil seal päike niimoodi ei looju ;)

Rubriigid: Kärt, Keit Liis, Ketlin, klõpsutaja, KODU | 18 kommentaari