Arhiiv kuude lõikes: august 2010

Lill

Kodu korda 42 enne…..

Kuna mul tuline suvine hooaeg ja pruudid ja peigmehed ja lapsed jne jne mul enamuse päevast omale nõuavad, siis suuri tegusid meil kodus tehtud pole. Küll oleme vaikselt omale nö ajutise elamise sisse seadnud…

minu tuba, kus mina ja Kärt enamuse oma päevast veedame. Mõnusalt põhja poole, nii et isegi kõige kuumematel päevadel ei olnud palav. Õhtune päike ainult piilub mulle vastu…

Raamaturiiulisse sai paigutatud köömes meie raamatutest. Eks me siis vaatame kuhu me ülejäänud raamaturiiulid teeme.

Töölaud on mul ajutine, aga selle eest vana ja uhke. Mulle aga liiga väike :). Õige laua idee ja vahendid on juba olemas, asi teostuse taga…

Tõe huvides olgu lisatud, et see põrand on nii puhas umbes 5 minutit peale koristamist. Kärdul kulub teine 5, et see täita söögi ja mänguasjadega ning kõige muuga, mis ma talle siit laua pealt tegevuseks leian. Isegi kommi on ta paar korda saanud…Aga ma usun, et seda teavad kõik emad, kes väikeste laste kõrvalt tööd teevad, kuidas jalgade ümber mängivale lapsele järjest “mänguasju” ette tuleb anda ;)

Noh ega meil kaua ei läinudki, kui suuremad lapsed meie juurde magama tagasi kolisid. Neil oli valida, kas kahekesi ühes voodis ja meie toas või teises toas kumbki eraldi voodis. Silmagi pilgutamata valisid nad ühes voodis magamise. Nii armas on neid vaadata. Tavaliselt hommikul ärkavad nad ühe padjaga ja ühe teki all :). Või siis näiteks Ketlin kasutab Liisut oma padjana. Ma olen täiesti kindel, et nende omavahelisele suhtele tuleb see ainult kasuks. Eks nad ikka nagelevad ka omavahel, aga minuarust saavad nad ikka väga-väga hästi omavahel läbi.

Ketlin ja Liisu magavad siis seal parempoolsel kushetil ja meie ülejäänud siin vasakul pool.

Selle diivani peale seal otse ees Kalle küll turtsus, et sealt ei saa telekat vaadata. Kuna aga tema ise sealt peaaegu mitte kunagi telekat vaatama ei hakka ja mina ka mitte, siis mulle meeldib see diivan seal palju rohkem kui keset tuba…

Mina voodiinimene saan vabalt jälle voodis elada….

Ma nüüd ei teagi, miks meil nii suurt maja vaja on..me ikka mahume ainult ühte tuppa ära :)…ok mänguasju on üks teine tuba äärest ääreni täis, aga näed magamis-elutuba on meil ikkagi üks….

Kalle teeb meil koridori riiulit…nii et esimene ruum majas peaks varsti valmis saama…päriselt valmis :)

Rubriigid: KODU, kodu korda | 9 kommentaari
Lill

Meike ja Madis

Veel enne jaanipäeva oli mul armas võimalus veeta pool päeva laheda pere seltsis. Kui ikka pere pulm, siis lapsed oli kõik kenasti kaasas ja ma usun, et peretütre jaoks oli see üks imeline printsessi päev :)

kui vähegi õigel hetkel kohale jõuan, siis iga pruutpaar saab omale kingapildi. Kuigi ma ise olen äärmiselt kehv kingaostja, siis teiste kingi võin lõpmatuseni imetleda…

kui siis juba ;)

kogu kleit täies ilus… ja kas siis mõni laps, eriti poiss, saab jätta võimaluse kasutamata

Pruut ütles, et ta on alati teadnud, et abiellub punase peaga. Mida rohkem ma teda pildistasin, seda kindlam ma olin, et ma tahan ka ükspäev sellist pead :)

ma ikka ütlesin, kes minu arvates päeva enim nautis ;)

onjuu nagu Soomes… või mis?

Ma räägin pruutkleidist ka… Tänu internetile ja inimeste suhtlemisele, teavad paljud pruudid, et kleite saab oma mõõtude järgi kaugelt maalt tellida. Kui üks teine selle suve pruut oma kleidi juba jaanuaris kätte sai, siis Meike sai paki alles 3 päeva enne pulmi. Kui ei oleks küsimus jäi ära…. aga sellegi poolest oli tal üks varu päev olemas :)))))

Kleit istus kui valatud…

PALJU ÕNNE TEILE!

Rubriigid: klõpsutaja, pulmad | 2 kommentaari
Lill

Kati ja Gert

Päris põnev on minna pulma niimoodi kui pole ei pruuti ega ka peigmeest enne näinud. Pruudid on alati ilusad. ALATI. Peigmehed on aga juba varsti liiga tihti tuttava näoga. Ja nüüd ka. Ma lasin kõigepealt läbi kõik ajalehe pealtkirjad ja telesaated… No ma kahel eelmisel aastal olen juba tippsportlaste mittetundmisega puusse pannud….

Õnneks oli peigmehel parem mälu ja tema mäletas mind kui ühte 97 aasta aasta keemiarebast…ütleme nii 60-st naisest :) Uhhh..ega ikka ei tohi meeste mälu alahinnata :)

Pruutpaar oli väga lahe ja tundis ennast üli mõnusalt…

Vaade toa aknast…

ma olen ise vist juba väga vana…aga see koht ja lõpuks see pilt ka meenutab mulle nõukaajal sellist saadet nagu reklaamiklubi :). Vaevalt nüüd pruutpaar selle pildi omale suurelt seinale paneb, aga minu kogus meeldib mulle see küll :)))

enne kui ma ilusaid pilte tegema lähme, ma ikka püüan vähemalt ühe koha välja valida. Seekord torkas kohe linna sisse sõites suurte klaasidega maja silma…

nende piltide tegemiseks sobib ka väga hästi ükskõik millise kortermaja ees olev puu :)…kindlalt jälle mu lemmikute hulka kuuluv…

see kirik ja just see laulatus kuuluvad minu top kolme tseremoonia hulka. Nimelt ütlesid pruutpaar  seal laulatuse liturgia ajal vähemalt 5…6 korda jah. Esimese korra järel käis selline muhe mõmin läbi kirikus, sest tundus nagu oleks peigmees jah sõna liiga kiirelt öelnud, kui ta aga iga kirikuõpetaja järgnevad lause järel oma jah-i kordas, oli kogu pinge õhust kadunud ja kogu kirik nautis laualatust…

Üks on oma…üle poolte aga pruudi venna jagu :)

Pärast väikest shampust andis pulmaisa meile tublid pool tundi, et ma saaks minna randa jalutama.

peigmehe huumorisoon oli täpselt õiges kohas…ja jaaa ma tean, mis ma tegema pean ;)

super kui minu ülesanne on ainult pildistada…

….

ma olen juba ammmmmu igatsenud näha mõnes pulmas vot just selliseid pisikesi lilleneiusid… Ma ikka pean oma tüdrukutele ka sellised kleidid tegema. Ma teengi kui meid ükskord külalistena pulma kutsutakse ;)

Palju õnne teile!

Rubriigid: klõpsutaja, pulmad | 8 kommentaari