Arhiiv kuude lõikes: september 2010

Lill

Merit ja Mihkel

Mis te arvate, et ma magan…oh ei… tegelikult magaks küll kui aega oleks :). Aga ma nüüd võtsin ennast kokku ja lubasin jälle fotofännidel oma pulmapiltide hulgast lemmikuid valida. Omat poolt panin mõned juurde ja nüüd tuleb pool suve pulmapilte…

Alustame Meritist ja Mihklist. Nendega ma olen kohtunud juba mitu-mitu-mitu korda ja arvatavasti oleme me ka kunagi rahvastepalli üksteise vastu mänginud. Ütlemata armas on ju kui üks töö järgneb teisele ja igakorraga õpid ju inimesi paremini tundma ja saab rohkem nende moodi pilte teha. Mis Nende juures tähendas seda, et ma sain teha täpselt ja ainult  selliseid pilte nagu mulle endale meeldib :).

Nagu meie laiuskraadile kohane, siis iga pruutpaar soovib, et oleks ilus ilm. Tänavusel suvel kui juba 2 kuud päike oli paistnud, hakkas lõpuks hirm, et kas nüüd saab siis läbi…aga ei. Tuli välja, et see päev oli see, mis oli kõige-kõige kuumem… aga mis…

appi kui lahe … kui ma nägin, et tervele perele oli jalanõudeks tennised valitud. Milline oivaline valik :)))) … ma juba ütlesin, et minu moodi jah.

Triinu Marta on ka Kärdu moodi. Kalle ütles, et ta on nagu inglike, sest tal on sellised lokid…

Pulmas oli mul abiks Mari ja kui pruutpaar läks enne ilusaid pilte dushi alla, siis meie lubasime Triinu Martat valvata.

Niimoodi see valvamine käibki ;) Panime peenikesele aknalauale istuma ja mina tegin pilti ;)

Pruudikleit oli SUPER! Poest ostetud ja sisse oli kirjutatud sportswear :)

Meie peres käivad ka asjad täpselt niimoodi

väike valvur…

Kohe kui me pildistama hakkasime ütles Merit, et teeme ainult lahedaid asju…,

minu lemmik

assistenti on vahel ka vaja näiteks selleks, et ta pruudiga arutleks homöopaatia või muudel nõiduslikel ravimeetodite teemal.

Minu hea loomulikke pilte klõpsutada..

perepilt

jalutuskäik registreerimisele..

võõras viljapõld..aga nüüdsest armastust täis…maitseb palju paremini

minu ja peaaegu kõigi valijate lemmik…

külalised saabuvad

õnnelik pruutpaar ka saabus. Plaan oli selline, et inimesed mõnusalt külitavad mäeveerul ja vaatavad kuidas allpool paari pannakse.

Tegelikkuses püüdsid kõik kuuma päikese käes ellu jääda ja imetlesid millised osavusega lapsed süles sõrmuseid ja musisid vahetati

õnnitlejate järjekord oli pikk…

üks armas külaline, kes imepisikesena mu kaamera ees juba käinud on ja nüüd vahepeal nii kiiresti ja nii suureks oli kasvanud.

Loomulikult pidlistasin ma üles peaaegu kõik ülejäänud pulmas olnud lapsed.

nagu väiksed seenemikud puude all vaju otsimas…milline kingavalik. Plusspunktid!

grupipilt :)

Kokkuvõte – kõik oli väga minu maitse…samas kuidas muidu ma sinna pulma siis olekski sattunud.

Merit oma pulmast valis pildid NII

Palju, palju õnne kallikesed…ja tehke veel lapsi :)

Rubriigid: klõpsutaja, pulmad | 9 kommentaari
Lill

uus, uus septembrikuus

Meil on ka midagi uut. Mina vana kooli hull, ei saa jälle sellel sügisel kooli minna. Ma usun, et ma kukuks siis ikka täiega kokku kui keegi mind veel kooli ka lubaks. Selle eest läksid rohkem kui pooled lapsed lasteaeda. Minu käekõrval ja kenasti. No nii kenasti, et esimesel päeval ei tahtnud kumbki must sentimeetri kauguselegi minna. Istusin siis nagu kukupai  ja silma nurgast piidlesin teisi emasid, kes aitasid oma mähkmetega beebisid püsti, samal ajal kui minu omad jalgu kõlgutasid ning arutlesid teemal, kas vestiga on nõme ja palav või täitsa ok. Liisu käis mitu korda küsimas, et kus näiteks Paula või Mikk on ja ok kui neid ei ole, siis äkki Maria ikka on. Terve aasta on räägitud, et nad on lasteaias ja nüüd kui Liisu lõpuks kohal on, pole neid kuskil?

Teisel päeval käis Kalle lasteaias. Talle ka meeldis, väikesed tüdrukud sebisid ümberringi ja hüüdsid – mängime veel peitust. Ahjaa ja kui keegi veel märganud ei ole, siis televiisoris ja Tallinna linnas iga posti peale presenteerib Kalle oma uut peret :)

Kolmandal päeval jäin mina haigeks. No teate küll, mida need lapsed sealt lasteaiast kõike kaasa tuua võivad. Hädaldasin ja kobisesin ja vaatasin päeva jooksul nii palju telekat, et silmad hakkasid lõpuks valutama. Tööle ka ei läinud. Keegi ei oleks lubanud mind oma titte kallistama.

Esmaspäeva hommikul olin terve. Ma näiteks kategooriliselt keeldun olemast haige rohkem kui ühe päeva ja seekordne poolteist oli äärmiselt ebaõiglane. Kallel oli ülesanne lapsed üksinda lasteaeda jätta. Jättis siis karjuva Liisu ukse kõrvale ja tuli koju. Pärast Liisu rääkis, et natuke nutsin, aga pärast mängisin Kirkega.

Mis päev täna on…aa eile läks Liisu lasteaeda juba nagu vana kala ja lubas, et tema küll enam nutma ei hakka ning täna juba magas ka. Pole mingit hellitamist, ikkagi kohe varsti neli. Õpetaja küll ütles, et enne magamaminekut oli korra olnud oht, et tuleb kisa, aga…..ei tulnud. Istus ja mõtles pikalt järele, kas minna magama või mitte. Nende õnneks oli otsustanud siiski minna.

Ketlin – temal läheb kenasti. Ma arvan, et ma ise pabistan tema pärast rohkem kui asi väärt on. Ma nimelt kardan, et äkki ta ei leia sealt sõpru, aga ma näen kõrvalt kuidas ta teistega sõbralikult rääkima läheb ja kindlasti on seal tüdrukuid, kes siiamaani veel lasteaia parimat sõpra leidnud ei ole ja nüüd siis leiavad. Igatahes täna oli perespordipäev ja ühe oma rühmakaaslasega olid nad viimased lapsed, kes lasteaia väravast välja lükati.

Otsustasime ka, et üks meie laps võiks ühes ringis käia küll ja loosi tahtel astub siis nüüd Ketlin esimesed sammud kuulsaks lauljaks saamise teel. Kusjuures laulurühma saamiseks pidi iga laps üksinda ühe laulu laulma. Vastu võeti küll kõik, aga nimetati seda julguseprooviks. Summa, mis tuleb väikese laulja koolitamise eest välja käia on juba väärt mitte Tallinas elama. Ütleme nii, et siin saab käia sama raha eest suveni ja Tallinnas ei veaks isegi jõuluni välja ;)

Kärdust siis ka. Tema kõnnib ja püüab hüpata.  Püsti tõusta ei oska. Naljakas vaadata, kuidas ta ikka käpuli esimese seinani läheb kui samm on juhuslikult sassi läinud ja kiire maandumine tagumikule toimunud :)

Püüab elust ja asjadest sotti saada ja riideid selga proovida või uusi maitseelamusi koguda. Minust paremat veel leidnud ei ole ;) Vingumist ja virisemist naudib ka, eriti siis kui vastpidiselt tema soovile ta põrandale pannakse või laua pealt maha tõstetakse.

Selline septembrialgus siis…

Rubriigid: Kärt, Keit Liis, Ketlin | 12 kommentaari
Lill

kodu korda 44 minu tuba

Nii tasakesi kui meil siin ka asjad ei liigu, siis vahepeal ikka midagi juhtub. Just saabusid meile esimesed puutöö tulemused – esimese korruse aknalauad ja minu tuppa minu töölaud. Mulle just nii meeldib, et hommikul umbes 10 minutit enne seda kui me kodu uksest välja astusime, helistas S, et ta nüüd tuleb paigaldama ja sai valmis poolt tundi enne seda kui me koju tagasi jõudsime. Oootamise aeg tundus niimoodi eriti lühike.  Lapsed jäid kõik autos magama ja meie käisime toast tuppa ja imetlesime uusi aknalaudu.

Mina muidugi kõige rohkem oma lauda.

Tegelikult on veel päris palju teha, aga mingigi õrn ettekujutus toast hakkab juba kujunema. Kui esialgu oli plaan, et me jagame Kallega tuba, siis nüüd me otsustasime, et kabinet ja külaliste tuba on mõlemad natuke ühte ja natuke teist. Minu kabinetis on  lahtikäiv diivan ja Kalle kabinetis on kushett. Praegu on seal ka kogu laste mänguasjade tagavara, aga jõuludeks pidid need kõik teisele korrusele kolima….

Kui maja ostsime, siis aia ääres seisis suur hunnik palke. Ühel hetkel siis Kalle kutsus traktori ja lasi sealt umbes 20 palki lehtedeks lõigata või kuidas iganes seda nimetatakse. Minu kõrgune laua virn seisab nüüd meil keset õue ja sealt omakorda valiti laiemad lauad, millest siis tehtigi aknalauad ja ka minu laud.

Laud on 90 cm lai ja koosneb kolmest plangust, millest kõige laiem on 35cm…

näete jah mul on ruumi süüa nii,et ma ei peaks muretsema, et piim klaviatuuri vahele läheb. Ja ma söön peaaegu alati arvuti juures. Peale selle mahuvad ka kõik lapsed laua peale, ilma et nad millegile olulisele peale ei istuks. Kärdul veab veel eriti, ta saab oma klaviatuuri ja hiirega mängida….

see kummut tuleb nüüd ainult üle värvida ja uued nupud panna ja siis võib öelda, et laud on valmis. Natuke kõrgust tuleb jalgadele ka lisada…

Siis on vaja aknapõsed värvida, liistud akendele ja natuke värviparandusi. Natuke riiuleid kah ja loomulikult pilte seinte peale. Üks, mis kindlasti tuleb on ENNE pilt…näed see

Rubriigid: KODU, kodu korda | 4 kommentaari