Arhiiv kuude lõikes: november 2010

Lill

ootame

Minu arust on praegu ütlemata mõnus oodata. Ma ju tean, millest ma räägin, mul ju omal 2 päkapikku. Samas ootama ei pea ju beebit, vaid ka päkapikud sobivad väga hästi.

Huumorinurga kõrvalpõige – Kalle nägi telekast reklaami ja hüüdis, et oi kui täpne ajastus, nüüd mul ongi sulle jõulukingimure murtub. Telekast reklaamis Toomas Anni uut jõuluplaati. Ma väga vabandan kõigi tema fännide ees, aga mul pole õrna aimugi, kes on Toomas Anni, aga selle reklaami sihtgrupp ei olnud kohe kindlasti mina.

Aga tagasi ootamise juurde. See armas pere tuli üks pühapäev uksest sisse ja ma arvan, et üks kolmas lause kindlasti oli see, et minul ja Sirlil on ühel päeval sünnipäev. Sellega oli kohe kõik selge ja ma usun, et mõlemad teadsid mida ja kuidas täpselt edasi teha. Peale selle ütles Sirli, et nii väga kui talle ka need hüppavad ootajad ei meeldi, siis nemad ei ole selline pere kahjuks.

Mina jälle ütlen, et hüppajatele vahelduseks oleks jälle väga armas teha ilusaid pilte. Kui mina pildistama lähen, siis mina ju ka ei ole hüppaja ja ma just ootan selliseid ilusaid nunnutajaid :)

Oi nad olid siis armsad- musitasid ja kallistasid…

ja minu päev on suure plussi saanud kui ma pere laste südamed olen võitnud. Tähendab see seda, et lapsed teevad just seda, mida sa neilt ootad ja nad ise on nii õnnelikud, et üks suur inimene neist vaimustatud on.

Kuigi ma ei ole suur kõhtude suuruse asjatundja, siis ikkagi on mõnikord on aru saada, kas on väike või suur. See poiss seal kõhus igatahes laiutas kohe mõnuga ja Sirli ütles kah, et on mitu korda küsitud, et kas ta on kindel, et tal seal kaksikuid ei ole. Me nüüd kõigi edaspidiste küsimuste vältimiseks tegime pildi, et kõik saaks aru, et tegelikult on neid tibusid tal üldse kolm kõhus :)

Mul on nii, et kui mul tuleb mõte ja idee, siis ma proovin seda erinevates variatsioonides mitu korda kuni täiuslikkuseni :). Organza kangast on juba päris mitu meest pidanud lennutama, sest mul on tunne, et lennutamine on tema jaoks parim lahendus ;)

Kui eestalne on tagasihoidlik inimene ja ega naljalt kiitma kedagi ei kipu, siis Sirli saatis mulle isegi 2 meili, sest nagu ta ise ütles – kiitust ja tänu pole kunagi liiga palju :)

Ma ütlen ausalt, et nende pikikarva paide nimel tasub nii ennast kui teisi õnnelikuks teha…

Üks kõrvalepõige veel … Kui mujal maailmas on fotblogis lihtsad ja sõnatud. Kui siis väike sissejuhatus postituse alguses, siis mulle endale väga meeldib meenutada erinevaid asju ja seiku ja mõtteid, mis ühe või teise pildiga tekkisid. Seda, et nüüd kohe päris mitu teist blogijat samamoodi teevad, vot ma ei tea, kas olla uhke või see teine tunne, mida ma hetkel ei oska õige sõnaga väljendada…. ;)

Rubriigid: beebiootus, stuudios | 5 kommentaari
Lill

väike kingitus…

Et kui keegi veel ei tea, siis ma vahe olen kingituseks. Tavaliselt katsikuks :). Mulle väga meeldib kingituseks olla ja nii palju kui ma näinud olen, siis kingisaajatele ka meeldib. Tuleb keegi, kes on nende beebist vaimustuses ja jätab kogu vaimustuse veel “kirjalikult” maha ka. Seekordne pere ei pääsenud lihtsalt beebivaimustujaga. Juba nende kodu väljast nähes olin ma võlutud ja toas ma muudkui pärisin ja ohkisin. Ma ei hakka kordama, aga viimasel ajal tuleb seda järjest tihemini ette :)

Nad olid kolmekesi nii lahedad ja sobisid kohe igat pidi ja igale poole.

Ma koguaeg tahtsin, et rohkem tausta peale jääks ja pidin ennast tagasi hoidma, et mitte koguaeg laia nurgaga pildistama…. mina, kellel põhimassi alati protreed moodustavad :)

Kutt näitas kõigile, kes majas kõige tähtsam on ;)

See tool…saate aru see tool oli vanem kui meie keegi. Ma nüüd täpselt ei mäleta, aga kellegi vanaema oma oli see….iagatahes aasta arv algas 18… kui esimene titt seal sees istus.

oma sessiooni lõpetasime vannitoas :) Te ikka saate ju aru, et see on vannituba…ok ma tegin madalamalt ka pildi…

Vot siis selline lahe õhtupoolik oli…. Aitäh kinkijale ja aitäh kingisaajale!

Rubriigid: beebid, kodus | 8 kommentaari
Lill

päris eesti pulm

Kui me siia maale kolisime, siis üks minu põhilisi argumente oli, et ma ei pea ju iga päev Tallinnas tööl käima. Väga armas oli sellel suvel, kui mind kodu lähedale pulma kutsuti. Dagmari ja Kristo registreerimine toimuski meie maakonnas :) nii et kohale jõudmine oli kiviga visata. Juba kaugelt tundus koht, et üks rahvusromantiline pulm võiks just sellises kohas toimuda. Teel sinna nägin pildistamiseks sobivaid viljapõlde ja kruusateed. Sellel hetkel ma veel ei teadnud, et ma mõtlesin just täpselt õiges suunas.

Kui ma aga pruudi kleiti nägin, siis oligi kõik nagu õiges kohas. Nii kaua kui pruutpaar ennast valmis sättis, tegin talumuuseumile ringi peale, et vaadata kus pilti teha võiks. Ilm oli äärmiselt fotograafisõbralik. Päike ei paistnud, aga mõnusalt soe oli…. ohh ikka raske on praegu kell 4 pärastlõunal mõelda, et varsti jälle on see aeg, kus päike on samal ajal keset taevast  :) …aga tagasi suvesse

Jalutasime ja istusime ja jalutasime ja vaatasime kuidas me vaatasime :)

See talumuuseum oli kui fotograafi unistus, seal oli põnevaid ja imelisi tausta igal sammul. Kõike rohkem ja kaunimalt…

Nende armastuslugu oli ikka tõeliselt siiras. Tegelikult abiellusid nad juba teist korda. Esimene kord oli siis, kui nad olid vist 11 aastased. Neil oli selle kohta isegi raamitud tunnistus, kuhu püüdliku lapse käekirjaga olid nimi ja sugu ja kodune aadress üles märgitud. Viljakõrrest sõrmused ka kenasti alles. Kui ma õigesti aru sain, siis leidsid nad teinetesit siiski alles pärast kooli, aga ometi nii armas, et neil kunagi oma lastele midagi sellist rääkida on.

Me jõudsime ikka autoga ka võiljapõldude juurde sõita ja kuigi ähvardas mitu korda sadama hakata, hakkas sadu alles siis kui pidu peomajas juba käis.

Kui ma seda pilti vaatan, siis ma ise ka imestan kuidas see tehtud on :) …aga nop ju ma siis olin osav ;)

Igatahes olid nad kahekesi väga armsad ja ma olen täiesti kindel, et neil tuleb õnnelik elu!

Rubriigid: pulmad | 5 kommentaari
Lill

minu lugemisvara või silmarõõm

Eks igal inimesel ole omad interneti lemmikud, mida ta igapäevaselt külastab. Minu hommikurutiin on arvutiavamisel järgmine. Kõigepealt on mul msn ühendatud fb-iga ja sealt jooksevad kohe ühes veerus viimased killud ja teises fb-i pandud sõprade pildid. Internetis avan meilid, järgmine aken minu pere internetis ehk pereklubi :), kolmas on google reader. Nii kaua kui need aknad ennast avavad jõuan ma lahti teha ka ps, bridge ja otsida üles tööjärg.

Vaheldumisi töötegemisega, ma siis jälgin kolmes aknas toimuvat. Readerisse olen ma kogunud siis ühte kausta kõik fotoblogid, teise sisekujunduse blogid ja kolmandasse sõbrad.Teistega jagamiseks panen siia oma lemmiksisustusblogid…

Kõigepealt kolm eesti keelset blogi. Ma juba ammu ei mäleta kuidas ma ühele või teisele sattusin, kas minu kommentaaride, kellegi soovituse või kellegi bloginimekirja läbi sirvides…

*remont, mida meenutada

*kodust ja aiast

*simply whites

Kui keegi teab veel mõnda eesti keelsest sisustajat, siis ma hea meelega jälgiks…

Teine kategooria on põhjamaa blogid. Need on peaaegu kõik lemmikud just valge tõttu. Päris mitu soome blogi ma kohe loen, juba nagu tunneks neid peresid ja enamusele olen sattunud just mõne bloginimekirja järgi.Ma kõiki ei pane, vaid mõned…

* emmas designblogg – see oli üks esimesi mu nimekirjas ja siiani mu suurim lemmik

* niinan unelmia – kui ma kõigest õigesti aru saan, siis nemad kolisid sellesse majja umbes sellel ajal kui meie oma ostsime ja nüüd siis teevad seda korda. Kiiremini ja tulemuslikumalt kui meie . Kui ma järjekordselt püüan Kallele valget diivanit või raudvoodit suures toas maha müüa, siis ma alati toon näitena nende kodu

* valkea unelma – juba pealkiri ütleb ära, miks mulle see meeldib.

* lantlif – ei saa küll sõnagi aru, aga vaatan pilte :) ja unistan

* pink pionies – üks peres, kes just natuke aega tagasi elas ameerikas ja nüüd kolis tagasi soome

*kaunis pieni elämä – kui keegi siin meie kodu imetleb, siis see kodu…te ainult vaadake…

* lundagard – imelten nende elu, tõsiselt imetlen. Mitte ühestki sõnast ei saa küll aru :)

*hvitur lakkris – viimati minuni jõudnud blogi. Kui ma sealt õigesti aru sain, siis see ikka päris kodu tal ei ole, vaid selline pood, mis oleks nagu kodu. ????

Ja nüüd siis mõned muud lemmikud mujalt maailmast…

*shabby homestyles

* solid frog

*pure style home

* little emma english home

*desire to inspire – see on üliproduktiivne ja minu lemmik selles mõttes, et näitab lugejate kodusid, mis mõnikord on tõelised pärlid. Kui varem tundusid tüütud emsaspäevased loomade postitused, siis nüüd kassiomanikuna, on need ka armsaks saanud :)

*bright.Bazaar

ja peale selle on veel umbes 40 …aga paljud on toodetele orienteerunud või siis on postitusi liiga palju, et ma jõuaks kõigel järge pidada…mõnel on mul näiteks juba 130 lugemata postitust  :)

Järgmine kord ma näitan millistel fotoblogidel ma silma peal hoian ;)

Rubriigid: Krista | 13 kommentaari
Lill

Teine korrus muudkui valmib.

Eile hommikul oli mul siis au minna värvipoodi roosat värvi ostma, millest pidi tulema Ketlini tuppa laudis. Valisin siis kohe selle kõige roosama heleroosa ja natuke tumedama ka, sest üks laud tuleb vähamelt roosaks värvida. Kui ma natuke ääri-veeri küsisin, et kas näiteks kollane sobiks ka, siis ütles, et sobib küll, hästi väikesed kollased lilled võivad küll kuskil olla :).

Tema jälle küsis, et äkki ikka võib sein ka roosa olla – ei seda on liiga palju, sein tuleb ikka valge :)

Praegu käsin vaatasin, pooled lauad on juba seina pandud, aga noh…pilt sellest tuleb järgmine kord…

Ahi tuleb ka valgeks värvida. Vaatame kas õnnestub

Kõige aeganõudvam töö on seal selle seina krohvieelne ettevalmistus. Nii palju aknaid tuleb matitada ja võrgutada :)

Päike näitas ka ennast korra. Kuna lastetoad tulevad kõik üles, siis esialgne plaan on, et siia tuleb siis nö mänguruum ja mitte üks mänguasi ei lähe trepist alla. Mina tahaks sinna võrkkiike, aga see mõte pole veel Kallele edukalt maha müüdud :)

Magamistoa laudist sai lõpuks nii palju, et paremale sai juppidest laudis ja vasakul pool on näha, et ikka jäid mõned lauad veel üle.

Eile õhtul mõõtsime voodiga toa suurust ja ütleks, et pole seal midagi palju ruumi. Väiksem ei saaks tuba ollagi.

Natukle kahju sellest, et peaaegu kogu selle laudise pikkuses tulevad radiaatorid. Praegu on teisel korrusel küll nii soe, et radikaid küll vaja ei ole, aga talv ikka tuleb vist ka :)

Täna on tulnud nii vihma kui päikest …ja kui ma ei peaks toas tööd tegema, siis ma oleks tahtnud õues olla :)

Et meil kõik ikka väga roosa ei tuleks, siis sellise sinise täppidega ämbri ma ikka paigutan ka kuhugi laste tuppa.

Rubriigid: KODU, minu kodu | 12 kommentaari