Arhiiv kuude lõikes: november 2010

Lill

…. ja beebi ka :)

Selle perega saime tuttavaks telefoni teel kui nad helistasid ja ütlesid, et nad küll väga hea meelega tuleksid homme mu juurde pildistama, aga nad on ainult paari tuhande km kaugusel ja lennuk koju lendas ära siis kui nemad alles eelmises olid. Pole midagi, paneme uuue aja….aga vot kuhu ma selle omaarust kirja panin, seda ma ei tea, sest kokkulepitud ajal külitas hoopis üks teine pere mul stuudios. Esimene ehmatus ära ehmatatud ja tuhat vabandust kaasas läksid tegid nad väikese jalutuskäigu ja tulid tund aega hiljem jälle tagasi. Ma ju tean mida tähendab kahe väikese titega tund aega hiljem tagasi tulla, aga kuna see päev oli olnud  väga-väga laste poolt, siis tulid ka nemad tagasi ühe magava beebi ja teise väga rõõmsa lapsega. Nii kaua kui pisike tegi oma iluund, sai suurem poosetada üksi ja koos vanematega. Ikka piisavalt palju, et esimese poole tunni jooksul sai pisike ainult teist külge pöörata.

Hea ikka et ma tüdrukute emana pole roosast tüdinenud. No mulle kohe meeldib ja eriti lahe, et kahe pisikese tütre isa ei pannud pahaks ja poosetas ka koos emaga liblikad taustal. Ma võin kihla vedada, et mingi aeg tüdrukud nimetavad just seda pilti oma lemmikpildiks. Kaks nende jaoks kõige tähtsamat inimest ja roosa ka :)

Me eile just arutasime stuudiobossiga, et millised need minu pildid on. Ta ütles, et tema jaoks natuke viltused, aga emotsiooni on alati ja piltidelt on ka näha, et inimestel oli stuudios lõbus :)

Pisike vist oleks terve sessiooni maha maganud, aga tuli ju teda ka kampa võtta…Ma kunagi ei tea, kui kauaks nendel pisikestel seda tuju on ja ikka tahaks, et need laste pildid kah välja tuleks

paus ikka ka…

Kuigi mul on alati jube raske pilte valida ja kui meil näiteks stuudios on kirjas, et üks tunnine sessioon annab 50 pilti, siis mina ei ole veel mitte ühtegi korda suutnud nii kaugele kustutada. Ikka nad saavad rohkem. Ja ikkagi tulevad need minu lemmikpildid kuskilt täiesti suvalisest hetkest…

näed see :)

Armas pere läks edasi koju 3-kuu sünnipäevatorti sööma…

Aitäh teile väga mõistva suhtumise eest minusugusesse udupeasse ja nüüd ma edaspidi kontrollin ikka 10 korda üle, kas kõik saab kirja :)

Rubriigid: beebid, pered, stuudios | 2 kommentaari
Lill

poisi ootuses ;)

Mõnikord väga harva juhtub nii, et minuga võtab ühendust mees, et tema tahaks tulle koos naisega beebiootust pildistama. Ühest küljest ootamatu, teised jälle jube armas. Lappasime siis koos kalendrit ja leidsime sobiva aja. Nagu ikka, püüdsin siis mõttes paika panna mida või kuidas võiks teha ja huvitav millised inimesed nad üldse on, kui paar päeva enne sessiooni kirjutas mulle tulevane ema, et neid natuke lähemalt tutvustada. Ütleks, et nende väikest pere fb imetledes, hakkas mõte ikka mõnusalt jooksma ja järgmisel päeval oli vaim valmis. Esimese asjana korjasin kogu aksessuaari tagavara ühe akna pealt ära ja pühkisin tolmu aknalaualt. Nimelt oli mul soov kohe kindlasti teha aknavalgusega pilti. Ma kardan, et viimast korda enne järgmist kevadet, sest ma ikka võtsin fotokast täitsa viimase välja…

Perel oli huumoriga väga head suhted ja täiesti patt oleks olnud jätta see kasutamata. Nende soov oli, et mingit südant me kõhu peale ei tee, aga poisi portree võiks küll olla. Naeru saatel tegime silmi suuremaks ja naeratust laiemaks.

Nende pere lemmikud on hüppepildid. Reisialbum oli täis lendavaid inimesi. Kuna aga üks pere pool ilmselgelt enam selliseid õhulende sooritada ei saanud, siis minu mõtte oligi see, et tema on juba õhus. Kuigi mul ka paljud pruutpaarid erinevaid hüppeid aastate jooksul sooritanud on, siis sellist kõrgemat pilotaazi nägin esimest korda. Oi kuidas mul vedas, et ma selle kõik jäädvustada sain :)

natuke valguse mängu ühes eelnevas sessioonis kasutatud teemal, mis aga võttis täiesti ootamatu pöörde ;)

ning enne kui kõht tühjaks läks, tegime ka mõned ilusad pildid!

koer ei saanud peaaegu midagi…ok kapsalehe, aga seda ta ei tahtnud. Keegi peab ju pere tasakaalu hoidma

Kui me kohtudes plaani paika panime, et mida teha võiks, siis 1,5 tundi oli selleks ilmselgelt vähe, sest pooled ideed jäid kasutamata. Aga noh, see on ju neil alles esimene laps.

ahjaaa ja aususe huvides olgu öeldud, et nad tegelikult ei tea kumb seal kõhus on, aga sellest hoolimata tegime väikese valiku roosas nagu esimesel pildil näha võib. Ütleme nii, et sellel poisil ikka veab, et ta nende perre sünnib :)

Rubriigid: beebiootus, stuudios | 14 kommentaari
Lill

Armas pere stuudios

Minu päev stuudios on pühapäev ja mõnikord algab see juba päris vara…näiteks kell 10 hommikul :) Ma olen viimasel ajal olnud väga kehva postitaja ja nii on siis paljud pildile soovijad siiralt imestunud kui ma ütlen, et mul esimene vaba aega on hetkel 19.12 ja kõik, kes jõuluvana kotti minu käest kingitust ootavad on juba hiljaks jäänud. See armas pere, kus väiksem poiss on meie Kärduga täpselt samal päeval sündinud sai perepiltidele lisaks ka päkaka omad. Oi kuidas tahaks näidata, aga ma ikka ootan parem nii kaua kui päris jõulutnne ikka peale tuleb. Seni aga lihtsalt ühest õnnelikust emast, kellel kolm meest majas :)

Rubriigid: pered, stuudios | 1 kommentaar
Lill

Pisike Annette

Pisike Annette oli väga oodatud ja ütleks, et mitte ainult oma vanematele. Tema vanemad lihtsalt peavad ema ja isa olema ja ma arvan, et kogu suguvõsa ja sõbrad on sellest ammu aru saanud. Aga näed pisike Annette valis pikalt ja otsustad, et vot just nüüd on see kõige õigem aeg ja seal ta oligi.

No ja minul oli puhas õnn ja rõõm teda oma uues kodus külastada. Tüüpiline mina pidi jälle pool aega kulutama imelise kodu imetlemiseks. Ütleme nii, et viimasel ajal juhtub seda päris tihti.

Väike Annette oli väga tubli modell. Esimesed pildid koos issiga oli ta hästi rahulik ja nautis olukorda. Kui aga talle juba kolmandat kleiti selga hakati proovima, siis ta arvas, et üks söögipaus oleks vägagi kohane. Pärast sööki, nagu teada, tuleb ju uni ja ütleme nii, et siis me alles hakkasime vaatama kuidas me vaatama hakkame :)

Kui ma siin paar postitust allpool rääkisin, et sõbranna peret pildistades diili tegime, siis ma tellisin temalt beebiaksessuaare. Leppisime kenasti väärtuse kokku ja tema pidi ise vaatama, mis selle eest saab :) Ideid pakkus SEE lehekülg ja nii ma siis olin nagu jõuluvana juures ja imetlesin oma uusi kingitusi :) Annette oli vägagi kohane modell katsetamiseks, et mis siis kõige paremini sobib ja SEDA pilti on ju kõik juba näinud :). Nii kaua kui tema oma iluund tegi, sättisime talle erinevaid lillekesi pähe…noh, et vanematel oleks ikka pärast piisavalt raske valida, milline pilt see kõige-kõigem on. No lõpuks ma ikka vägisi ajasin ennast sealt ära, sest muidu ma oleks teda klõpsutama jäänudki…

Nüüd ma siis jalutan oma lillekotikesega uhkelt ringi ja pakun pisikestele preilidele lisasid…juba paar korda päris edukalt ja ei jõua juba ära oodata, millal neid teisi pilte teiega jagada saaks…

Suured tänud pisikesele supermodellile ja tema emale ja tädile! :)

Rubriigid: beebid, kodus | 6 kommentaari
Lill

Piret ja Mati

Onjuu kõik on kuulnud seda lauset, et ülikooli kõige suurem kasu on lõpuks kontaktid :) Tuleb lihtsalt palju aastaid seal käia ja võimalikult paljude inimestega tuttavaks saada. Mine tea millise ringiga nad pärast su ellu tagasi jõuavad. Vägagi paljud mu fotgraaf-sõbrannad-mõttekaaslased on just minuga samas loengus tarkusi kogunud, millel küll fotograafiaga mingit seost ei ole…aga see läks nüüd teemast välja.

Ja mitte ainult ülikoolis käia, vaid ka aktiivselt õppetegevuse välisest tegevusest osa võtta. Matiga olimegi samas organisatsioonis. Natuke oli küll ka ühist aega, aga kuna inimesi palju, siis meil vist suurt ühist jutustamist ei tekkinud. Seega oli väga armas kui mind nende pulma pildistama kutsuti. Kiirelt käisime telefoni teel plaanid läbi ja õigel päeval olin õiges kohas pruuti tervitamas.

Kuigi ma pruuti nägin päriselt esimest korda, (ma küll tuvastasin ta oma ühest varasemast pulmast pildi pealt) oli esimese minuti jooksul oli selge, et see tuleb väga lahe päev. Kõik oli meie poolt. Inimesed lahedad, ilm super, päevaplaan võimaluste rohke ja kuna ma enamus külalisi teadisn-tundsin ning pulmaisa vana sõber, siis mida veel tahta.

Alustasime minu lemmikilusalongist, lemmikmeikari juurest. Kes kunagi plaanib abielluda, palun minge Õnne juurde, te ausõna ei kahetse ;) Mõned pildid seal ja mõte oli teha üks väike ringike looduses ;). Kusjuures kuigi tegu on fotograafide lemmikkandiga olin mina sellel ringil teist korda elus.

Oi meil sai nalja. No lihtsalt on nii lahe inimestega, kes kõigega nõus on ja kes ise ideid välja käivad ning parimad lahendused asjadele leiavad. Ühesõnaga kui me ringilt registreerimiskohta jõudsime ja ma sealt oma lemmikpaaripanija eest leidsin, siis ei pidanud ma paljuks, tallegi öelda, et tehku nalja. Ja ta tegigi. No ikka nii, et enamus aega olid kõigil suud kõrvuni ja naer tuli südamest. Ma ütleks, et kuigi ma ei ole suur registreerimiste austaja, siis see oli vägagi meelelahutslik pool tunnike. Koht oli ka super. Noh pärast tuli muidugi välja, et paaripanija naine on pruudi parim sõbranna ja eks see tõttu sai tehtud ka sellised naljad, mis mõne teise paari puhul oleks pooled inimesed silmi pööritama pannud.

Edasi tegime autoga ringe kaunil eestimaa maastikul ja käisime puid ja põõsaid istutamas ning lõpuks jõudsime mulle siia kodulähedale peokohta. Õnneks oli mul vaja peol olla ainult loetud tunnikesed, sest kui sind ennast ikka ka pulmaisa naljad naerma ajavad, siis on väga raske pilte teha. Pulmaisa Tanel on Kalle väga hea sõber ja mis siis, et ma nende stiilis nalju olen juba aastaid kuulnud, siis ikka veel on need kõik naljakad.

Seekordne lemmik oli see, kus veinipudelikork pikkupidi suus, pidi pulmaametisse kandideerija ütlema lause, kus pea iga sõna algas p tähega – pruut kinkis peiule pumerangi, peig pruudile puudri. Minu ülesanne oli ainult naerust kõveraid pulmakülalisi pildile püüda ja anda endast parim, et nad minu naerupärast teravalt kaadrisse saaksid.

Ja seksinaljadest ma ei räägigi…Igatahes kojus sõitsin nagu rullnokk raadio põhjas ning olin täis energiat järgmisel päeval jälle pulma minema, kuigi ma eelmine päev just käisin.

Palju õnne Piret ja Mati ning olgu te elu sama lõbus!

Rubriigid: pulmad | 10 kommentaari