Arhiiv kuude lõikes: september 2011

Lill

Ingrid ja Andres

Täiuslikult välja peetud elegants ja suve kõige kuumem päev :) Armastus, mis on kestnud rohkem kui pool elu ja peaaegu minu liivakasti kõrval …

Palju ja palju õnne ja veel samailusaid lapsi ;)

Rubriigid: pulmad | 4 kommentaari
Lill

meie televiisoris

Kalle on enne ka televiisoris käinud. Ükskord libistas sõpradega õlut ja teinekord kõndis telekas peas ning alles natuke aega tagasi oli tal “teine pere”. Nüüd aga oleme me siis kõik.

Ükskord suvel kutsuti Kalle ja üks laps kästingule. Juba kodus rääkis Kalle, et võtab kõik kaasa ja tulgu ma ka igaks juhuks. Said siis kõik lapsed siledaks kammitud ja ühtemoodi kleidid selga ning läksimegi. Ketliniga on lihtne. Talle tuleb öelda, et selle eest saab raha ja ta teeb kõik, mis vaja. Ok peaaegu kõik :). Liisuga on nats raskem ja tema peale ei või kindel olla. Ta on ikkagi 4 aastane ja tema juba käsu peale ei naera kui ta ei taha . Kärdukas oli aga just selles eas, et parem kui ükski võõras üldse tema poole ei pöörduks. Kästingul läks kenasti, sest lapsed ei saanud üldse aru, mis toimus ja naersid seda kuidas Kalle nalja tegi. Ketlin jagas juba raha oma ostude peale ning oli täiesti kindel, et tema saab reklaami.

Järgmine kõne Kallele oli selline, et tuleb uus kästing ja seekord kästitakse meie kodu ka. No ok. Silusime jälle ühle hommikul lapsed siledaks ja Kalle pidi nalja tegema meie köögis. Sobis terve pere ja köök ka.

Järgmised 20 telefonikõnet olid sellised, kus lepiti kokku millal võttepäev toimub. Kui juba sobis kõigile, siis oli mingi masin puudu või siis vastupidi. Lõpuks sai suurelt ja punaselt kalendrisse rist tõmmatud, et nüüd on see päev.

Hommik algas meil vara. Natuke mööbeldamist ja triikimist. Sain omale ka väikese lisaülesande sättida lauda ja asju kapi peale. Noh kõik need asjad, mida keegi reklaamis ei märka. Ok esimesel korral kindlasti mitte, aga kümnendal vist äkki märkab. Ja siis hakkaski võte.

4 amatööri ja üks näitleja ;). Naersime kui kästi ja püüdsime mitte kaamerasse vaadata. Vahepeal käisin Liisuga teises toa müügitööd tegema ning Kärdukas pidas ennast üleootuste hästi üleval. Ketlin tegi mis vaja. Mina ei saanud midagi aru. Kui tähelepanu on sellel, et kõik kolm last oleks nii nagu peaks, siis ei jõuagi muretseda – aga mina? Rääkimata siis veel ärevusest või närvi minemisest. Hoolimata sellest, et ega ma ju nüüd siis nii kogemata ka parema meelega kaamera taga ei ole.

Selline kodune võttepäev ei erinenud minu silmis küll tavalisest peost. Suures toas oli lookas laud ning asjaosalised käisid vahepeal söömas. Rekvisiidina mõeldud ploomikaussi pidi mitu korda puu all täiendamas käima ning valgusemehed proovisid õues muruniiduki plusse ja miinuseid. Köögis pidi olema ainult vaikselt ja tegema nii nagu öeldakse. Päeva sujus minu silmis igasuguste tõrgeteta ja lapsed olid õhtuks väsinud, aga õnnelikud. Mind tehti ka ilusaks, nii et pool õhtut käisin ennast veel peeglist imetlemas :)

Vahepeal klõpsutasin pilte ka ;)

vot ma lõpptulemust ei oska siia panna (keegi võiks õpetada) ….lingi sain panna kommentaaridesse ;)

Lastele ja endale ka oli väga lahe kogemus ja ma usun, et kõik kes televiisroit armastavad saavad meie perele lehvitada :)

Ja need pannkoogid olid tõsiselt ka väga head.

Rubriigid: Kalle, Kärt, Keit Liis, Ketlin, Krista, minu kodu | 31 kommentaari
Lill

minu lapsed

Emme räägi veel üks lugu. Niimoodi küsib Ketlin päris tihti autosõidu ajal ja ise lõkerdab kõht kõveras. Mina siis pean mälus sorima ja rääkima naljakaid lugusid, mis on nende elus juhtunud. Alustades selles, kuidas Ketlin kõhus meie pulmapäeval jalaga mulle tou andis või Liisu titena pesu vetsu potti toppis. Ja arvake ära, kust ma neid lugusid võtan. Eks ikka oma blogist. Mäletan ainult seda, mille kohta on vähemalt pilt. Vot ei ole seda harjumust, et kui keegi midagi naljakat teeb või ütleb, siis jooksen kohe ja panen kirja. Vähemalt püüan vahapeal mõne kokkuvõtva postituse teha, sest ausalt öeldes, Ketlinile on kõik lood naljakad :) Alustame Ketlinist…

Ketlin käib nüüd viimast aastat lasteaias ja läks nüüd oma elu neljandasse uute rühma. Õnneks sai ta sõbranna Lydia vanast rühmast kaasa ja esimeste nädalate jooksul on vähemalt üks uus nimi tema sõprade nimekirjas juures ja see on Nora. Õnneks sai ta ka ühe vana õpetaja omale ja loodame, et läheb see viimane aasta ka kenasti. Lauluringis käib ja küsis omale soolotunnid ka. Kuigi tahtis muusikakooli ka minna, siis targemad rääkisid, et piisab Thea juures laulimisest küll esialgu. Vist läheb tantsib ka nats lasteaias, aga rohkem ta endale ei võta. Ei pidavat jõudma. Ütleme nii, et ta on mina, mis mina. Ma usun, et temaga saab suhteliselt lihtne olema, sest ma kujutan täitsa ette, millal tal tuleb käest haarata ja millal tagant lükata. Vaidleb ja nõuab nagu mina ja natuke laisk on ka. Kui liiga vaikne on, siis on ta jälle salaja arvutisse läinud. Peale mängude kirjutab ta seal ka näiteks raamatut ja prindib meile nimekirju. Näiteks oli ükskord trenninimekiri. Samas sarnaselt minule – tuhat ideed jäävad tihti ainult ideeks. Meisterdab kah omaette ja on muidu super õde…

Liisu on hoopis teistsugune. Tahab olla omaette ja niisama muresid kurtma ei tule. Samas pahandust kah ei tee, seegi hea. Temaga on lootused Kallele pandud. Minuarust mõistavad nemad teineteist, kuigi mina olen ikka veel kunn ;). Lasteaias oli perespordipäev ja Liisu ei võtnud mitte ühestki asjast osa. Aga muidu jookseb küll ja küsib mõnikord paarsada meetrit kodust eemal autost välja, et koju joosta. Kuna ta meil siin tarkusi ei pillu ja teadmishimu välja ei näita, siis Kalle arvas, et tuleb trenni panna :). Lasteaias õpetajatele ta meeldib – hea vaikne ja rahulik. Kui täna hommikul ta koju jätsin ja lasteaias ütlesin, et magama jäi, siis imestati – Liisu väsib ka ära :).

Kärdukas on meie pere staar. Teeb nalja ja siis ise naerab kõige kõvema häälega. Äärmiselt nõudlik tütarlaps ja arvab, et kõik peavad kohe jooksma ja hüppama kui tema midagi soovib. Tema on meil väike pätt. Viimasel ajal on tal komme, tulla ja vaikselt panna minu toa uks kinni ja siis minna pättust tegema. Lemmikuks on erinevate asjade tühjendamine. Täna just tühjendas ühe kreemituubi tooli peale. Nats mökerdas ja siis läks vannituppa pesema. Samamoodi on ta tühjendanud ka hambapasta tuubi. Ma siiralt loodan, et mitte sarnselt Külli lapsega, omale kõhtu ning ükspäev kaunistas ennast üle kere ripsmetushiga. Seebid ja shampoonid on meil kõik ühekordseks kasutamiseks kui  keegi need tema käeulatusse unustab. Absuluutselt kõik tühjendatavad asjad on kolinud kõrgele, aga seegi ei ole teda takistanud neile järele ronimast. Ükspäev hüüdis mind näiteks püsti seistes kraanikausist. Samas on ikkagi nii alalhoidlik, et ega ta hulle tükke ikka teha ei julge…ma loodan.

Lasteaias on isegi paar korda käinud, aga õnneks sai nohu ja nüüd puhkab källe kodus. Kalle täitis lasteaias tema kohta ankeeti ja seal küsiti karistamise kohta. Näed meie peres ei karistatagi lapsi. Tegelt ma arvan, et see on kahe otsaga asi. Sest ükspäev leidsin kõik kolm ja ka külasolnud Ketlini sõbranna maja eest porimülkast. Olid teised ikka põlvini porised…aga lahe oli neil ;)

Sama on siis kui nad kolmekesi vannis või dushi all käivad. Terve vannituba ujub pärast. Noh ja üks hommik kammisin Kärduka pusa peast ära ja tegin nats märjaks…pea täitsa seebine :). Ise tegemise ja olemise rõõmud :)

Mis mulle Kärduka juures meeldib, et ta armastab süüa ja magada. Iga titeema unistus. Õhtuti ja ka lõunajal nõuab kenasti tuttu ning jääb kah raamat kaenlas.

Tehnilisel ülevaatusel käisime ka. 2 aastane Kärdukas on 86 cm pikk ja kaalub 14,5 kg. Kenasti võtnud aastaga 2 kilo juurde nagu õed sellel ajal ja pikkust oli 86 cm. Kah täpselt sama. Ketlin mõõdeti ka üles ja tema oli 120cm pikk ja kaalus vist 23 kg (kui ma ei eksi, sest ma ei leia seda paberit praegu) Liisu magas lasteaias ja ma ei raatsinud teda üles ajada. Järgmine kord lähme siis arsti juurde detsembris, kui teised lapsed aasta vanemaks saavad. Me oleme nüüd siin aasta ja natuke peale elanud ja arasti juures oleme täpselt 3 korda käinud – mõõtmas kaalumas.

Tuli nüüd jube naljakas jutt….aga vähemalt äkki mingigi mälupilt on silme ees…Nagu piltidelt näha, ei ole meie peres mingi probleem lapsed käsu peale naerma saada ;)

Rubriigid: Kärt, Keit Liis, Ketlin | 15 kommentaari
Lill

toad lastele…

Ükspäev on meil igal tüdrukul oma tuba. Nii kaua kui Liisu ja Ketlin ühes toas magavad on ikka nagu poolik. Aga…natuke ju ikka võiks ja küll siis järgmine aasta saab kõik jälle ümber teha – see on muusika mu kõrvadele. Käskisin siis Kallel kodusolevad riiulid seina panna ja tüdrukud valisid 2 pilti ka. Liisu sõbranna ema tegi lapitekid ja ongi kohe hoopis teine tunne…

Rubriigid: minu kodu | 10 kommentaari
Lill

Jasmin

Üks pisike, üliarmas ja väga vapper, kes 2 tunni jooksul ei julgenud magama jääda, sest mine tea, äkki magab veel midagi olulist maha….Ükspäev ma näitan teile rohkem :)

Rubriigid: beebid, kodus | 3 kommentaari