Arhiiv kuude lõikes: mai 2012

Lill

Teele

Ma olen koguaeg mõelnud, et pilte töödeldes peaks enim silmajäänu postitama…ükskord on ikka esimene kord :)

Rubriigid: beebid, kodus | Kommenteeri
Lill

3 õde

…käisid mul külas. Väike sniikpiik lõbusast õhtupoolikust meie aias ;)

3õde + 3 õde :)

Rubriigid: kodus, õues, pered | Kommenteeri
Lill

aasta ema

Eks igal ühel ole omad kiiksud. Mul on ka. Mulle meeldivad traditsioonid, aga mingi sisemine tung sunnib leidma ootuspärastele asjadele omi lahendusi. Ütleks, et äkki see on mingi Kalle mõju, mis pole nii selge, aga millele ta on esimesest tutvuse päevast alates vihjanud ja samas mida on vahel keeruline aksepteerida. Tema mõte, et mitte üks päev pole tähtis ja eriline, vaid seda on iga päev. Ja kui ma vinguda tahan, siis ma vastan, et aga kui pole seda erilist päeva, siis tundub ka kõik ülejäänu hall mass…noh leiame siis kesktee :)

Mina tahan emadepäeva, siis tuleb emadepäev teha. Äkki sellest tulebki traditsioon. Mulle tundub, et mida vanemaks inimene saab, seda rohkem ta paindumatuse kiiks süveneb ja kes see ikka paremini teab, mida mina tahan, kui mitte mina ise :)

Eelmisel õhtul tegin omale kooki. Täitsa ausalt võin ka tunnistada, et sõin seda kooki ise kõige rohkem – ise tehtud hästi tehtud. Ülejäänud pere suureks pettumuseks seda kohe ei saanudki süüa, vaid pidi ootama järgmise hommikuni. Hommikul olin mina esimene, kes üles ärkas. Katsin ilusti laua ja ülejäänud pere oli siis oodatud lauda. Lilled sain ikka ka :)

Ülejäänud päeva olin ema, kes otsis lastega õues lepatriinusid ning päästis kirikust mesilase õue. Olin tütar, kes on mugav ja laisk ning lasin täpselt samamoodi nagu hommikul ise, lasin emal oma kodus laua katta…. ning rääkisin jälle liiga palju :)

Aga emaduse mõte on näed peaaegu nädal aega peas käinud. Kes see aasta ema siis on. Kindlasti ei ole see täna veel mina :) Ma küll ise tunnen, et seal plusside poolel on kõvasti rohkem asju, aga siiski on olemas ka miinuspool. Ma näen ka seda, et konkurents aasta ema tiitlile on väga tihe. Kohe nii tihe, et teistsuguseid emasid mina üldse ei tunnegi. Tänu oma tööle puutun kokku ainult pühendunud ja oma lapsi siiralt imetlevate ja toetavate emadega. Kus on näha, et nad hoolivad ja hoolitsevad ning mõtlevad kaasa. Emad, kes tahavad oma lapse jaoks teha natuke rohkem kui peab ning neil on tegelikult üllatavalt palju aega nende jaoks. Ja nende emade õnnelikud-säravad-avatud-siirad lapsed on nii lahedad.

Tegelikult ema olla on ikka väga raske. Eriti nendel hetkedel kus ebapopulaarseid otsuseid teha tuleb. Ja ma ütlen ausalt, et ma ei tea ju emaks olemisest pooltki veel. Minu lapsed on kõik need, kes pool õhtut võitlevad, kes mul süles olla saab, kes kallistada või kes lõpuks kaissu. Emme sa oled parim ja sa oled nii ilus on see, mida mina mina iga päev kuulen. Kus laste elu on alles nii lihtne, et minu kalli aitab üle igasugusest murest ja selleks, et lapsed naeru lõkerdaskid on nii vähe vaja. Kuidas nad kõike tahavad kaasa teha ning koos olla. Kus nende omavaheline soe ning toetav suhe oleks nagu ka pai mulle endale… äkki see jääbki nii…

Selleks, et emadepäeva hommik oleks ikka täiuslik tellisin Ketlinilt väikese laulu….

Rubriigid: Kärt, Keit Liis, Ketlin, Krista, muu | 5 kommentaari
Lill

Ootusest…

Ma kuidagi ebaõiglaselt harva kirjutan beebiootusest, kuigi tundub, et neid pilte teen vist kõige rohkem. Eks see selline kahe inimese omavaheline salaarmastuse lugu on ja tunded on tavaliselt laes nii minul kui neil ja tundub, et kui kohe sellel hetkel postitust ei tee, siis on juba beebi kah käes ja ärapildistatud ja mul siin kodus lastekarja sees on neid beebipostitusi kuidagi lihtsam teha.  Aga nüüd lappasin natuke kausta ja jäi silma… ;) …. ja üle väga-väga pika aja olen üksinda kodus

Ükspäev kui ma mõtlesin, et kuidas mul ikka klientidega veab, et kuidagi sobib väga hästi, siis selgitus ongi ju väga lihtne. Nad tulevad ja loevad, saavad minu pere ja mõtetega tuttavaks ja kui me mätshime ;), küll siis ükskord elu meid kokku viib.  Samamoodi ka Maris mulle kirjutas. Kui algul sobivat aega otsides valisime tema elu esimese emadepäeva õhtu, siis asjad ei tahtnud niimoodi minna. Ma nimelt rentisin stuudiot ja stuudioomanikud otsustasid päris äkki, et nad panevad stuudio hoopis suveks kinni. Ühest küljest langes kivi südamelt, sest eks mul endal oli ka plaan suvel stuudiosse mitte eriti sattuda ja niimoodi oligi kõigile lihtsam. Teisest küljest tuli aga juba kokkulepitud klientidele uusi aegu ja kohti otsima hakata. Asusimegi Marisega graafikuid klapitama ja no kuidagi ei tahtnud sobida kui lõpuks leidsime vist parima aja. Nemad said minu sealse stuudio kõige viimasteks klientideks. Mul endal oli tunne nagu beebiootajal. Kohe homme pole enam seda turvalist tuba ning samas ootavad ees vägagi põnevad ning emotsioonirikkad kuud.

Küsisin luba, et teha kõike seda, mida just see koht lubas, viimast korda ning ma usun, et me veetsime täiusliku tunnikese ja natuke veel peale… isegi muusikavalikuga olin ma enda teadmata täppi pannud.

Rubriigid: beebiootus, stuudios | 1 kommentaar
Lill

Sebastian

Sebastianiga kohtusin ma esimest korda…või siis tegelikult temaga ei kohtunud, aga noh natuke ikka…ehk siis ta oli umbes 2 cm pikk :) ja ujus ema kõhus. Teist korda kohtudes oli ta ikka veel ema kõhus, aga siis oli ta ikka kõvasti suurem kui 2cm…ma arvan, et umbes nii 32 või isegi 42 cm. Näha igatahes oli, et ta seal kõhus laiutab. Päris oma silmaga nägin teda aga siis kui ta mulle lõpuks külla tuli. Ja mis siis, et Sebastiani ema mind hirmutada püüdis, nagu ei sooviks Sebastian koostööd teha, käitus ta nagu tõeline härrasmees ja tõeline härrasmees ju ei nuta …onjuuu. Kuigi peab tunnistama, et samal ajal majas viibinud 4 pruudi osatähtsust ta hinnata ei osanud. Pruudid küll oskasid – niii nunnnuuuuu, vaata kui nunnnuuuuu….

Algul Sebastian magas. Magavad beebid on väga mõnusad….

Kuigi ta oli juba pika tee autos maganud, õnnestus teda natuke isegi une pealt lahti riietada …

Samas ta ikka päris kindel ei olnud enam, kas magada või hoopis süüa nõuda….

mõtles, aga siis otsustas ikka söögi kasuks.

pärast väikest selgitust, kus ta on ja miks ta on…ikka nii, et see parem pilt on pärast selgitust, mitte vastupidi ;)

oli ta nunnnuu….nii nunnnuuuuu

Seejärel mõtlesime, et ta tuleb kuhugi panna. Beebisid ju peab kuhugi panema. Korvi ja korvi kuhu….

noh näiteks vannituppa :) … Hommikul enne kui nad tulid ma poti pealt vaatasin, et näed sinna lillede vahele oleks väga armas üks beebi panna :)

ja siis ta jäigi päriselt magama. Noh niimoodi nagu beebidelt oodatakse. Et võtad ja tõstad ja paned kuhu tahad ja kuidas tahad ja tema muudkui magab. Aga ma ikka ütlen, et kõik beebid ikka ei jää ka nii magama, et teed, mis tahad…ausõna!

kuigi ta korra tegi silmad niimoodi tõllarattaks lahti… me tegime ka kõik tõllarattaid, aga noh, magas edasi ja meie…

:)

Ja kui kõik plaanipäraselt läheb, siis me kohtume Sebastianiga varsti jälle, sest ma lähen tema vanaemale külla. Ja oi kuidas mulle ühised niidid meeldivad – Sebastiani vanaema nimi on Krista ja tal on minuga täpselt samal päeval sünnipäev.

Rubriigid: beebid, kodus | 2 kommentaari