Mulle meeldib lasteaia lõpupidudel käia. Väikesed armsad poisid-tüdrukud on nii uhked ja õnnelikud ning vanematel on koguaeg suunurgad kõrvuni. Väikselt ja vaikselt olen saanud paari viimase aasta jooksul nii ühest kui teisest osa, kuid omad ootused ja lootused kerisid taevasse alles selleks aastaks kui oma esimene laps päriselt lõpetama hakkas. Kui eelmine kevad oli ta sellises rühmas, kust teised kooli läksid, siis nüüd oli nagu päris. Eelmine aasta oli super. Hingekriipivalt ilus ja pisaraid ja tundeid just minusuguse helliku jaoks. Mulle meeldib kui on päris. Sellel aastal oli naljakas. Nagu ei saanud vedama ja kõik oli viimase minutini ligadi logadi. Selline nagu mina, kes tahaks osaleda, ei osanud kuidagi niisama nurgas seista ja ütleks, et ma sain ka omad vitsad kätte. Ma parem ei räägi, aga ütlen, et seda enam teen ma oma tööd suurema südamega. Ketlin säras ja oli õnnelik ja see ongi kõige olulisem. Sõpradega kallistasid nad nii enne kui ka pärast ja naeru ja nalja neile jagus.
Esimene tööpäev oli aga paar päeva enne Ketlini pidu. Noh nii soojenduseks. Mulle kui fotograafile ideaalne. Õhtujuhiks tellitud päris Mõmmi pani vanematel nostalgiast silmad särama ning mõnusa huumoriga sai lastel näod naeruseks. Lastest said imelised paraadfotod – lilled ja tunnistus käes ning kenasti Mõmmi haardes, sest Mõmmi on seda tööd teinud kauem kui mina elanud…või noh umbes nii. Tantsu laulu ning pillimängu vahele mõsitatusi ja lahedat olemist ning ilm soosis igati õues tordi söömist ning Konn, kes rühma seinapealt laste hulka rääkima tuli, kuidas elu edasi läheb ning neile lõbusaid mänge korraldas, oli super. Ja just sellise häälega räägibki üks konn :). Kohe oli näha, et lapsevanemad hoiavad kokku ja nautisid ise kah pidu.
Kolmas pidu oli nagu lõbustuspargi ameerikamäed. Minu töö tegi raskeks ilm, kus päike piilus vahepeal suure säraga otse aknast mulle näkku ning järgmisel hetkel läks tumeda vihmapilve taha. Kus ma terve tee peole hoidsin pöialt, et lapsed istuks seal kus nad ei istunud :) ning peas käis tuhat mõtet, et kas ikka kõik mahuvad nii minu kaadrisse kui ka saali :) Ja kui nüüd sealt lohust üles sõita, siis see mis tunne alla sõites, vot selline tunne oli mul terve pidu. Need õpetajad seal lasteaias on lihtsalt super. Selline läbimõeldud ja lahe kava. Nad ju täpselt samasugused lapsed nagu igas teises lasteaias, aga no esinesid nagu superstaarid. Ega nad ju ei teinudki midagi rohkemat, eks ikka igaüks vastavalt oma võimetele, aga just nii oli igast lapsest võetud see parim. Kui ikka elevant kõrval ja kaks vasakut jalga, siis küsimustele lahedaid, mis siis, et päheõpitud, vastuseid saab ikka ju hüüda ning vanemate naeruturtsatused panid ka selle lapse näo särama. Igast laul ja iga tants oli natuke rohkem kui tavaliselt. Ühesõnaga neil on ikka vedanud, et neil selline lauluõpetaja on ja ma võtsin oma julguse kokku ja ütlesin seda ka edasi :). Esimest korda kuulsin ka seda, et tunnistust kätte andes öeldi igale lapsele midagi, milles ta tubli on.
Neljas pidu, nagu ka kolmas, oli mul juba tuttavas lasteaias ning ka nende lastega olin juba kevadel varem kohtunud. Esimest korda kohtudes juba imestasin, et kui vabalt ja mõnusalt lapsed ennast tundsid ning kui palju ilusaid lapsi saab ühes rühmas olla. Tegime lõbusaid sõbrapilte ning naeru ja nalja jagus nii, et osad oli lausa laua all :) Peo meeleolu oli aga uhke ja viisakas. Kõik mürakarud oli kenasti ülikonna pükste ja valgete särkidega varustatud ning tüdrukute kleitidele jäi mul pilk kohe pikemaks. Selle peo tõeline pärl oli luulevormis tänusõnad. Neid jagus nii õpetajatele kui ka lastele ja neid oli niiiiiii palju, et pani juba imestama, et kuidas need kõik lastel meeles on. Ohh ja seda hitti, et isad koos poistega tantsupõrandale tulid ning emad kõigi lastega koos laulsid, seda nägin ma ka esimest korda ja mul on ikka ütlemata hea meel selle üle.
Kokkuvõttes ütleks, et ainult väga lahedad lapsed lähevad sügisel kooli ja mul on väga hea meel, et ma nendest pidudest osa sain, sest eks mul ole ju veel 2 lasteaia lõpupidu oma lastele ees ja siit oli nii üht kui teist kõrva taha panna ;)
(kui kellegil on midagi väga selle vastu, et ta mõnelt pildilt ennast leiab, siis väga vabandan ja võtan maha)
