Arhiiv kuude lõikes: juuni 2012

Lill

pisik

Sa ju võid seda tagasi lükata ja vaka all hoida, aga kui see on ikka sees, siis ei saa selle vastu midagi. Käsitööpisik elab minu sees. Nii palju suudan ennast juba tagasi hoida, et lihtsalt tegemise pärast asju ei tee, vaid et kui ikka tõesti juhtub silma-kõrva midagi sellist, mida pole veel proovinud, siis prooviks ära. Paar aastat tagasi kui ma kaltsuvaiba kursusel käisin, siis jäi alles mõned suured rullid kangajääke, mis selle jaoks varutud olid. Seisid ja ootasid oma aega. Kuni ükskord Soomes ühte pisikesse poodi minnes oli üks kuduja just omad vaibad sinna müügile toonud. Läksin ja vaatasin kohe lähemalt, samal ajal kui tema hinasilte neile juurde kirjutas ja näe…ideeussike hakkas urgitsema. Esimese hooga püüdsin ideed sõbrannale maha müüa, aga lõpuks andsin ikka alla ja proovisin ise ka. Ei võtnud üldse palju aega, eriti veel sellele mõeldes, et kui esimese valmis sain, siis avastasin, et a la kolmandal ringil on väga suur viga ;). Mõnes mõttes hea kah, sest kuna valget ikka terve vaiba jagu ei olnud, siis kompunnisin seda pruuniga paremini.

Õnneks mõned rullid ootavad kodus veel, enne kui nüüd peaks vajadus tekkima uute järele minna ;)

Rubriigid: Krista, muu | 5 kommentaari
Lill

aed

Me oleme nüüd umbes-täpselt 2 aastat siin maal elanud. Elust siin saaks nii plusside kui miinustega teha siis kas äärmiselt idüllilise muinasjutu pildi või siis ka vabalt selle teise äärmuse. Eks ikka sealt kus tuul parasjagu puhub. Kui ma väga ei mõtle sellele kui palju tööd-vaeva-aega-raha selle jaoks vaja on, et kõik see mida ma unes näen ka reaalsus oleks, siis saab vabalt nautida seda, mis juba olemas on :)

Ahh ma ikka räägin rahast. Kunagi kui me Nõmmel elasime, siis oli nii. Ehitame maja – pank andis raha. Teekse teise korruse ka valmis – pank andis raha. Oleks vaja veel seda ja teist – pank ikka annab. Nii ei pannud tähelegi kui miljon koos ja tagasi tuleks maksta elu lõpuni. Vähemalt selline tunne oli. Samas kõik asjad said kohe nipsust tehtud ja nautimiseks oli vaja teha muud tööd. Eks masuhirm ja võib-olla ka vanus ja lapsed panid mõtlema natuke teistmoodi. Nüüd on nii, et selle maja eest võlgu ei ole ja enne kogume, siis kulutame. Oi kui raske niipidi on ja kui kui kergelt kaob kõik teenitu enne kuhugi…ma ei saa aru kuhu…kui vajalik ostuks koos on.

Nüüd on meil plaanid aastateks. Selleks aastaks see ja teiseks teine ning tööd on oi kui palju. Eks paljudes peredes ole selline vaikiv kokkulepe, et mees teeb ja naine hoolitseb. Kalle teeb muru ja mina vaatan, et see ka kasvaks. Ei kasva…aga küll ta hakkab. Kalle tegi mulle peenrakastid ja mina vaatan, et sealt saaks tuleks. Hetkel veel optimistlik. Olen teinud kurja häält kui trimmerdas mu lilled maha või kui põõsaste lõikusega liiale läks.

Kui kevad oli ilus. Alt veel ei kasvanud ja ülevalt poolt kõik õitses, siis täna vaatasin suht pettunud näoga aias ringi. Pooles aias on vööni hein ning kõik mis õitseb on peidus. Istutatud puud ei ole puud, vaid ühe oksaga rootsud ja tulevikus kahe meetrised põõsad on alles sellised, et lastele pead hüüdma, et ärgu põõsale peale astugu.

Lastel on mõnus. Joosta saab ja hüpata saab, kiikuda ning jalgrattaga sõita. Kohe-kohe saab uus liivakast uue sisu ning tänu fb sõpradele tuli välja, et mängumajad polegi nii ulmelise hinnaga, et taskus pärast seda tuul oleks. Ketlin kohe pahandab kui me kuskil mõnda maja pikemalt vaatame jääme – ei koli me siist kuhugi, meil pole ju veel valmiski…

Eile õhtul kahe vihmasaju vahel tegin mõned klõpsud

siin eesplaanil peaks ilusa muru sees olema marjapõõsad. Praegu on vanad põõsad, uued põõsad ja künklik-muhklik naadipõld. Selline, et nädal peale trimmerdamist ei paista uued põõsad väljagi. See on Kalle järgmine töö :)- Künklik-muhklik muuta niidetavaks ning naat pidi ise alla andma ;)

Kalle hetkel töösolev projekt. Ehitada teisele poole maja küljele kah kiviaed ning teha sinna selline pargipinkidega õhtupäikeses istumisala. See keskel olevas ümmarguses lillepeenras ei ole mina veel kindel ja see on hetkel peatatud :). Küll aga tõi auto täna sinna uue mulla peale ja juba on teist nägu…

Ma käisin välja idee, et siia vasakule võiks nö kahe akna vahele tulla üks pink ja istutusalad kahele poole. Lõhnavate ebajasmiini põõsastega näiteks? Seal kus sinised lilled ja närtsivad tulbid on, sealt peaks kunagi olema hoopis suurest toast otse õue terrass

suvelille varu on hetkel selline. Ühed teised ja kolmandad lilled on veel, aga neid ma näitan siis kui midagi näidata on ;)

Istutusaladega (aianduskursusel käinud ;) on nii, et ma ikka ei suuda ära otsustada, mida ja miks ja kuidas jne… Nõmmelt on minu lemmikud – hostad, päevaliiliad, astilbed ja helmikpöörised. Samas teise peenrasse panin juba neile lisaks ka pojenge. Ikkagi kui maal, siis tahaks et oleks ka sellised lilled, mis olid juba minu vanaemal. Peab ikka veel plaane pidama, et siis mis :)  Teisel pool maja kõrges heinas kasvavad ülivõimsalt mingid lilled ja mul pole õrna aimugi, mis need on. Need tahaks ju ka kõik alles jääta, sest need kuuluvad selle maja juurde… Tulbid on ka lõpuks õitsema hakanud ;)

Näitekas need sinised. Liivakast sai ka omale uue koha õunapuu alla marjapõõsaste juurde. Liiva ainult pole veel ;)

mul on aias a la 4 valget ja 4 kollast tulpi ning suur-suur hunnik selliseid, mida mina sinna istutanud ei ole ja kasvavad ei tea kus. Sama on nartsissidega. Neid on meil suurte puhmastena põllu pealgi

rohkem nagu omaks tarbeks tegin väikese hostagalerii ja praegu nägin, et 2 tükki on jäänud pildistamata :)

nii ei saa tegelikult midagi aru. Suuruse vahed on tegelikult ju sellised, et mõni põõsas on peopesa suurune, samas kui teisel on 1 leht suurem kui terve teine põõsas. Ja värvid on siin kah võib-olla mõnel mitte nii täpsed. Vot ei ole veel selline taimepildistaja :)

Ja peenrakastid. Kalle sellekevadine esimene projekt. Kusjuures 2 tükki on veel tühjad kui keegi nüüd kohe homme ei otsusta, mis sinna tuleb, siis äkki jäävadki. Tahtsime kurki, aga pole jõudnud. Maasikad on meil rohkem ilu pärast. Söögiks tuleb ikka naabrite juurest. Eelmine suvi läks jäässe 25kg maasikaid ja täna hommikul sõime viimased ära. 3 korda nii palju sõime otse põllult ja nii palju ma küll kasvatada ei jõua. See on puhas meie õnn, et ma tean, kes jõuab.

Lapsed ka. Mina tulin töölt ja ikka juhtub, et tüdrukud on ennast ilusaks teinud.

Rubriigid: minu aed, minu kodu | 8 kommentaari
Lill

kodus…

Mis ma teen, mis ma teen. Püüan omaarust edukalt ühildada oma kümmet huvi – lapsed, mees, pildistamine, töötlemine, kodu, aed, lugemine, mitte-midagi-tegemine, suhtlemine, söömine :). No ei taha kuidagi õnnestuda ja pidevalt on asjad kuskile poole kreeni…aga jätta ei tahaks ka midagi. Hea, et ööd on nii valged, ei ole vähemalt sellist tunnet, et kondad öös ringi kui näiteks kell 5 hommikul teha paar tundi töötlemist või õhtul õues laste jalgratta ringe muruniiduki taga vahin ja ei pane tähelegi, et nende uneaeg on ammu käes. Mis siis, teem ikka veel rabarberikooki ka…ikkagi suvi. Vot blogipostitusi tahaks küll 10 korda rohkem teha, sest nii palju on jagada – mõnusad sessioonid uute ja vanade tuttavatega. Lapsed, kelle tegemisi tuleks siia mällu jätta. Oma aia, küll imetillukesi, kuid siiski, muutuseid tahaks ju ka jagada.

aga praegu üks vihmane hommikupoolik minu kodus, kus mul külas käis 2 paari sõpru ja siit esimene…

Rubriigid: kodus, õues, pulmad | 2 kommentaari