Arhiiv kuude lõikes: august 2012

Lill

Kärt 3

Vahepeal siis sai meie pesamuna aasta vanemaks, aga kuna meil uut beebit pole, siis on tema ikka meie beebi. Magab mul kaisus, sest ega ta ju ei teagi, et kuskil mujal magada võiks. Ütleme nii, et ega suuremad õed ka just eeskujuks ei ole :). Sellega on meil küll vedanud, et hommikuti magada meil lapsed oskavad. Enne mind ei ärka küll vist mitte kunagi ükski laps ja isegi mina ei ärka kell 6…ikka nii kaheksa ajal :) Kärdukas võib vabalt olla viimane, kes ärkab ning kui eelmisel päeval ei maganud, siis kohe kindlasti on ta viimane.

Kuna suuremad õed on kodus, siis käib hommikuti nende järel ja koos saavad nad kõigega hakkama, kui ei saa, siis teeb kõva kisa. Kõige kõvemat meie peres, kui mina välja arvata :). Kisaga on meil üldse nii, et vahel on ta meil meeltesegaduses – tahan ja pean kohe saama ja kui sellele lisada ka veel haugi mälu, siis on tal järgmisel hetkel meelest läinud, mis see täpselt oli, mis ta tahtis. Kuna teiste pealt on näha, et see on lihtsalt selline kasvuperiood, siis kolmanda lapse puhul ajab pigem naerma, aga proovi sa itsitada, siis on veel suurem jama. Kõhuli just ei visku ja õlad längus dramaatiline solvumispoos läheb küll käiku.

Ülejäänud aja on tegusalt rõõmus. Paneb omale muusika suureks ja tantsib – tantsud kõik moodsad ja hõljuvad. Lemmiklauljad on valdavalt naishääled, sekka mõni suuremate lemmik. Lemmikuid on palju – see on minu lemmiklaul- võib raadiost iga kolmanda naislaulja kohta kuulda. Aga ütleme nii, et naislaulja peab ikka viisi pidama, sest kui Ketlin-Liisu duo valesti laulab, siis käsutab ta nad vait. Ise ei oska ta küll sõnadega ühtegi laulu laulda. Mina pole õpetanud ja kuskil ringis ta ei käi.

Sõpru on Kärdukal täpselt parasjagu. Saab kenasti ühe käe sõrmedel üles lugeda ja minuarust on see armas. Ikka kui kuskile minek, siis igaks juhuks küsib korra üle, et ega me Lenna juurde ei lähe ja olenevalt hetkest tuleb eitava vastuse peale ka korra dramaatiline poos, aga samas sobib väga hästi ka see, kui Ketlinil sõbrannad külla tulevad ja Liisu on ju ka alati tema jaoks olemas.  Ketlin-Liisu hoiavad teda küll väga ja pigem võitlevad tema eest ja on alati nõus talle kõik andma. Isegi oma söögi temaga vahetama :)

Süüa meil Kärdukas armastab. Eile just käisime mõõtmas-kaalumas ja tubli 17.5 kg tuli oma 96 cm pikkuse kohta. Ma nüüd ei teagi, kas seda on palju, aga vähe kindlasti mitte, aga kui ikka kuskilt annab midagi magusat nihverdada, siis on see ikka tema.

Käisin just lugesin, et millised siis õed sama vanalt olid. On sarnast, aga on ka ikka palju erinevat. Oskab hoopis teisi asju. Teab reegleid ja korda ning ei unusta neid teistele meeldetuletamast. Paljudes olukordades püüab õdesid õpetada ja kõrvalt võin ju muiata, aga tal on isegi õigus :). Selge on muidugi see, et tema kasvatamine on meil nelja peale ära jagatud ja sellega on tal küll vedanud. Joonistab ja meisterdab sama agaralt kui õed ees. Käärid ja liim on tema lemmikud. Tundub vägagi Ketliniga sarnane olevat.

Pättused on ka pea kõik ära kadunud. Kui veel natuke aega tagasi olid meil ühekordse kasutusega shampoonipudelid ja suur kunst seinte peal, siis nüüd vaat, et pahandab kui keegi liiga palju shampooni endale peo peale kallab :)

Üks on iagatahes kõigil kolmel kolme aastaselt sama – emme on kunn. Kui hea tuju, siis võivad kõik aidata ja teha, aga kui vaja, et emme aitaks, siis ikka peab emme aitama ja proovigu keegi teine mulle sülle tulla, kui tema seda tahab. Väike lõvi peab ikka saama kui ta tahab.

Eneselegi üllatuslik võin ma aga täitsa vabalt üks kõigi kolmega poes käia, sest iga ostukorvi pandud ost on puhas rõõm ja seda kolmekordne, isegi kui selleks on pakk piima ja kui on ei, siis on ei ja 9/10 saab ka Kärt aru, et pole mõtet siis draamat teha, et nagunii ei saa :)

Ühesõnaga kolmene Kärt on nunnu ja kõigi meie lemmik :)

Hommikune vestlus Kallega. Kärt vaatab raamatukogust laenutatud lemmikloomade hooldamise raamatut.

– see aua on nii nunnu. Ma nii tahaks sellist endale. Ta ei tee midagi, ta ainult nuusutab ja ma ei karda teda üldse. Ta üldse ei hammusta… (tegelikult kardab kõiki koeri)

. aga mis asi tal seal hambus on..

– see on kass

:))

Minu kolm pilti koos Kärduga :))) ja need tegi Mari-Ly ja selle pildi ka, kus Kärduka sõbrad reas on :)

Rubriigid: Kärt | 12 kommentaari
Lill

Ehitus

Ma täitsa usun, et nende vahepealsete titejutttudega olen ma kõik ehitushuvilised lugejad kaotanud, sest olgem ausad, isegi minul oli vahepeal tunne, et ei lähe meil see ehitus kuidagi edasi. Nüüd tundub, et natuke ikka läheb ja see tuleb ju jäädvustada.

Liisu tuba.

Liisu tuba pidi valmis saama sünnipäevaks ja siis suveks ja siis Ketlini kooliminekuks. Ok Ketlin päris koolis veel ei ole, aga see aeg kaob kuhugi nii märkamatult ja kui meil raha pada kah veel üles kaevamata on, siis ei saa ka väga sõrmi nipsutada, et olgu olla. Aga…natuke …ok palju on vaieldud ja hetkel näed tuba välja selline. Esialgu tassisin toa lihtsalt tühjaks ja niimoodi on ta siis juba vist 2 aastat seisnud :)

Paremale peaks tulema kahe tagumise posti vahele pesa, kus Kärt ja Liisu magada saavad ning kõige siinpoolsemast postist siia poole tuleb pisike garderoob.

Vaidlusi põhjustav teema on, et kui palju ja kuhu laudis tuleb ja mis sinna tuleb, kuhu laudis ei tule. Kaldseina peale tuleb kindlasti laudis ja aknalaua alla ja sealt edasi kuni ahjuni tuleb ka…väga suure tõenäosusega. Ülespoole tahaks mina ja Liisu tapeeti, aga Kalle tahaks savikrohvi. Kui nüüd juhtub siin keegi targem lugema, siis mida sinna tapeedi alla panna võiks. Küprokit Kalle ei taha, sest see pidi kõmisema ja kui ikka hakkab hallitama, siis on jama. Aga mida muud?

Ahi jääb ka sisse ning see voodi, mis seal jalad püsti seisab, selle peaks korda tegema ja see läheb järgmisse tuppa :) Korda tegemise jaoks panin ennast restaureerimise kursusele kirja, aga voodiga ma vist kohe laiama ei lähe.

Nii palju töötd on ära tehtud, et lauamaterjal sai ostetud ning kaks korda värvitud. Pärnust ostsime, Massul värvisime ja seda, kuidas lauad meile koju jõuavad, peab veel mõtlema…

Pärast pikka ja keerulist vaidlust  ning veenmistööd kahe mehe vastu, aretasime sellise laudade kuivatussüsteemi ja ise olen rahul :) Korraga värvisime kahekesi kuute lauda ja siis tõstsime kuivama. Kuna lauad on 5m pikad, siis oli ruumi vaja rohkem kui saalil kõrgust. Noh ja kui ma seal juba pintsel käes ringi käisin, siis varandust näed jagub ning ülepintseldatud sai nii mõnigi “mööblitükk”

Selle kõige parempoolse kapi tahaks teha pesumasina-kuivati kapiks, aga see idee tahab veel maha müümist :)

Noh ja kuna me juba Massul olime, siis ei hakka eraldi postitust tegema…..et siis Massu kugu, mis sai alguse SIIT

See on Kalle projekt ja tema ideed ja teostused. Koos ehitajate ja Priaga nad neid asju ajavad ja nii meie maakodust saigi hoopis külakeskus. Nats naljakas lugu sellega on, sest projekt koosnes kolmest etapist ja kui Pria kenasti kahte esimest toetast, siis kolmas etapp sai eitava vastuse. Eks neid põhjuseid võib otsida siit ja sealt ja kolmandast kohast ja inimlikust seisukohast saan ma aru, et nad ju juba said, et miks neile veel, aga asi jäi poolikuks ja nii tobedalt, et kasutusele võtta on seda keeruline, sest kolmandasse etappi oli sissekirjutatud küttesüsteem ja esimene korrus :). Eks neil on neid objekte ka palju ja näpuga järge ajavaid inimesi palju ja igaüks ajab omal paberil, sest kohapeal kontrollimas käib ju ainult see inimene, kes vaatab, et kas see sein on ika seda värvi ja kas see tool on olemas, mis osteti….või vähemalt mina sain niimoodi aru. Kalle igatahes ei ole veel alla andnud ja loodab, et kui järgmine aasta mööda saab, siis äkki tulevad uued rahad ja üks ääremaa küla saab endale väga ilusa keskuse…

Sest see, mis tehtud, on SUPER…

Uksest tuled siis, siis on väike eeskoda. Trepp viib teisele korrusele, kööki ja suurde saali (see, kus ma laudu värvisin) Kallele nii meeldis see Tarmo ehitaja, kes seal nikerdas, et ta loodab selle mehe ka meie koju tööle saada. Ta mõtles isegi rohkem kui Kalle soovida oskas  ja tegi väga ilusti :)

Köök sai vajamineva tehnika ja palju tööpinda.

riiuli tagune sein tahab veel  valget värvi, aga muidu on vinks-vonks…. väga mõnus. Ise elaks küll seal. Lagi mingi 5 meetri kõrgusel :)…vist :)

trepist üles on väike koda, kust saab rõdule päikeseloojangut vaatama ning vasakule jääb dushiruum

Edasi on suur saal kuhu oma küla inimesed vabalt ära mahuvad. Saali lõpus aga nö kontoriruum, kus on eraldi vannituba. Mul oli ainult üks obje kaasas ja sellega ma ei mahtunud sinna kuidagi manööverdama…

Rubriigid: minu kodu | 7 kommentaari
Lill

Lemmikkohad

Suvi on meil napp. Selle aasta oma oli veel kohe eriti. Algul tulid tapjasääsed, siis vaheldusid vihmased ilmad napi päikesega ja selliseid päevi, kus päriselt oli liiga palav, saab vist ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Ja isegi kui mina oleks valmis ükskõik, mis ilmaga välja möllama minema, siis kui ikka perel on plaan suve pilte saada, siis on nats tobe ju paksu jopega vihma trotsida – kui suvi, siis suvi. Kui me siis ilm ikka meie poolt on, siis on alati küsimus, et aga kus….kus, kus

Kuskil poole suve peale sain ma aru, et mina olen lille inimene. Ükskõik, kus ma ka oleks, ikka otsib silm, kus oleks mõni õis ja kui neid ikka tõesti ei ole, siis ilusa valguse või tekstuuriga lehed sobivad ka. Kivisel pinnal käin nagu kala kuival, et kuhu nüüd peituda….Pole siis ju mingi ime, et Tallinnas oli mul kaks lemmikkohta – Tornide väljak ja Kadrioru park :) Isegi kui lõpuks võib-olla lill ühe pildi peal oli, siis ikka oli vaja sellist turvalist keskkonda, et lill on ikka siin kõrval :)

Omas kodus meeldib mulle ikka kõige rohkem pildistada. Ainuke jama on see, et meie kodu ei püsi korras kauem kui 5 minutit peale koristamist ja nii ma nendel pildistmispäevadel käisin kurja tädina lastel järel – pane kohe tagasi, ära üldse mõtlegi seda võtta., ära üldse ole siin, äkki istud siin toolil ja ei liiguta ega puutu midagi :)….Tuba pidi korras olema isegi siis, kui plaan oli õues pildistada, sest kunagi ju ei ta, kas õues saab. Samas lastele väga meeldis kui inimesed meile koju tulid. Vahepeal jooksis juba Liisu ka Ketliniga koos fotokaga ringi ja Kärt solvus demonstratiivselt, et tal ei lubata….aga see oleks hoopis üks teine jutt…..

Aga õues mul siin kodus meeldib. Kahjuks on lilledega aga veel keeruline. Kui midagi õitseb, siis möödub see nii kiirelt, et kindlalt kirsipuude õitsemise aega pidi ikka vägagi paindlik olema – nüüd päike paistab, jookseme. Kuna minu taimeteadmised on veel napid, siis ei osanud ju kindlalt kõike planeerida kah. Eks ma aastatega õpin :) Aeg aiale pean ikka ka rohkem võtma, sest nagu ma raamatust targemaks sain, siis algul tahavad ikka taimed poputamist ja alles aastatega õpivad nad meie ja maaga koos elama.

Üks töö, mille vanaema kinkis (üldse olen ma vanaema hulgas populaarne ja siinkohal tervitan kõiki vanaemasid, kes mu blogi loevad), sai just selle, millest ma juba talvel unistasin. Panna suvel stuudios olnud raudvoodi heinamaale ja just siis kui seal karikakrad õitsevad. Ilm pidi olema samal ajal kergelt pilvine, sest muidu on jama. Ainult üks kord sellel suvel see õnnestus, et kõik positiivsed asjad langesid kokku….

ja siis kui ma klienti ootasin, käisin nagu kõik teised lillenäitusel :) Kusjuures ma vaatasin, et ma ei pildista mitte lilli, vaid tausta

Rubriigid: muu | Kommenteeri
Lill

jalutuskäik rannakülas

Natuke aega tagasi ma kirjutasin, kuidas me sussa-mussa ühe puhkeõhtu võtsime ning sõbrannadele külla sõitsime. Kuna ma ikkagi pidin pildistama, siis lihtsalt kutsusin nemad ka sinna. Kusjuures tee läks nende jaoks rohkem kui poole lühemaks. Noh ja ilm, mis oli hommikul vihmane, lihtsalt pidi selleks ajaks ilusaks minema ;) Kunagi kui ma alustasin pildistamist, siis käisin ja vaatasin ning kontrollisin enne kõik kohad üle, siis nüüd, on minu vaieldamatult lemmikuks – vaatame, mis teha annab :) Nagu ma siin ühest-teisest kohast lugenud olen, siis inspireerib selline tegevus teisigi ja lõpuks parimad kaadrid tulevadki just sealt kust juhuslikult pärast lõpetamist ära minnes mööda sõideti. Võsu rannas olen ma vist elu 3 korda käinud ja ütleks, et hetkel pildistamise mõttes raudselt top kolmes. Mis ma ikka…järjekordselt oli lahe kohtumine, eks ma natuke silmi pööritasin, sest see oli sellel aastal kui me seda pisikest korvi surusime ja nüüd siis seisab ise redelil, aga eks need teiste perede lapsed kasvavadki palju kiiremini :)

seeriast – istuge nüüd siin kahekesi ja olge nunnud- sai pea sessiooni jagu pilte, aga noh nad tegid seal kahe peale ikka naügusid iga kaadri jaoks :)

ned poisse vaadates on patt kurta, et poistele pole lahedaid riideid ja kuidas on  :)))

Rubriigid: õues, pered | 5 kommentaari
Lill

puhkus

Viimase nädalaga tõmbasin peaaegu kriipsu alla mõnusalt töisele suvele. Augustisse on veel jäänud paar lubadust ja septembri algusesse samamoodi, aga kuna ma eelmine aasta üldse värviliste lehtedeni ei jõudnud (tõmbasin juhtme liiga hilja seinast välja), siis seekord “ohverdasin” paar nädalat augustist, et ikka mõned pered lehtedesse möllama lasta :)

Kokkuvõtet veel ei tee, sest esimene puhkuse päev ja pool teistki läks tõsiste võõrutusnähtude nahka… Kui ikka suvi on siiamaani pea ainult töötähe all möödunud ja aed-lapsed omasoodu kulgenud, siis üllatus-üllatus palju on  käest ära läinud. Pool vihmast pühapäeva ajasin peas mõtteid ritta, et millest nüüd alustada ja mis järjekorras asju tegema hakata ning esimesed teod said juba tehtud kah. Üks kindel puhkuseplaan on blogi täita ja on mida jagada…ikka kõvasti on midagi jagada, sest pool puhkusest tähendab seda kah, et ma ona üle pea kasvanud töötlemise hunnikut pean kiirelt vähendama hakkama :)

Ehk siis tuleb nii pildi-, laste-, aia-, kodu- ja ma-ei-tea-mis-kõik-veel postitusi :)

Postituse taustaks siis pildid vihmasest pühapäevast kui me sõime oma aia porgandeid, mis hoolimata 0 tähelepanust on väga magusaks kasvanud. Täiesti puhas öko kraam. Matsutamise taustaks vaatasime Dirty dancingut ….. täitsa mõnus :)

Rubriigid: muu | 2 kommentaari