Ma arvan, et mul on suht selline köök, kus on väga mõnus süüa teha. Suurust jääb ülegi ning valgust ja ruumi jagub. Ühesõnaga kõik on olemas, ainult, et kui vaadata kui lahedaid söögiblogisid on ainuüksi meil siin, siis mina köögis olen ikka nagu elevant portselani poes. Ma ei saa nüüd öelda, et mul kõik nässu läheks. Omaarust need söögid, mis ma teen, kõlbavad ka süüa ja isegi päris hästi, aga ikkagi. Kui ma siis sügisel mõtlesin, et millalgi peaks algama uus elu, siis köök peaks kindlasti uue elu oluline osa olema. Nagu ma eile just eile ühest blogist lugesin, et kui sa ikka istud 40 tundi nädalas arvuti taga, siis sa ei saa süüa nagu olümpiavõitja ;)
Alustame siis söögist. Kuigi ma sügisel juba natuke hakkasin selles suunas mõtlema, et üllatus-üllatus kohe varsti kukub 40 ja ikka päris viimane aeg on vaadata, mida sisse sööd. Isegi kui see ei ole puhas kräpp, siis on ikka asjad väga valele poole kaldu ning uueks aastaks sai selgeks, et ainult mõtlemisest ikka ei piisa küll. Õnneks sõber fb viskab seinale aasta algusele kohaselt suurtes kogustes kõiksugu imevidinaid ja ka imemehi. Üks lubab ühte ja teine poole rohkem ja poole odavamalt, aga lõppkokkuvõttes, pead ikka ise mees olema. Kirjutasin siis mina ka ühele ilusale mehele ja sain ka omale paberid, et mida ma siis sööma peaks. Ei ole seal mingit ohhhooo efekti, ikka kõik vana ja teada – nisujahu ja suhkur on saatanast ja liha koos kartuli ja soustiga ei ole ka mõtet endale sisse vuhtida. Mis siis ikka – lükkasin kõik pastapakid sahtlinurka ja ütlesin lastele, et kõik, mis kodus saab, on ükskord nädalas pannkooke ja ülejäänud nisujahu võite kodust väljaspool ainult saada. Eks ta nüüd ole, et väljas piiksuvad kõik – makarone, aga kodus on nad leplikud.
Egas mul nüüd endal ka muud üle ei jäänud, kui teengi kodus süüa. Külmutuskapp on ääreni köögivilju täis ja muudkui võtan sealt. Lihaga nii suur sõber ei ole, et nüüd ahjupraade mooriks, aga saab ka kenasti muidu hakkama. Mune kulub meil nüüd küll rohkem kui kunagi varem :). Varsti on kevad ja siis tuleb aia peale mõtlema hakata ja sahver võiks ka isuäratav olla. Üheti hoidist, peale marjade jäässe paneku ma oma elus veel teinud ei ole, aga no äkki tuleb isegi üks selline päev :) Magusat saab ka…eriti laupäeval. No ükspäev nädalas peab ikka olema selline, et oleks mõnus.
meie pere moosid saavad kõik magusaks banaaniga.
kuna mul ikka sellised lapsed, kes ema eeskujul nutellat armastavad, siis niimoodi sai koguse miinumumini viia. 2 banaani kahvliga pudruks ja tl nutellat juurde segada … magus moos ja nutellat ülivähe :)
Ja siit jõuangi köögi juurde. Juba ammu olen tahtnud omale kööki mõnda pilti. Söögist muidugi. Ükskord jälle blogiringil sai selgeks, et kust ma seda pilti tahaks ja vot kirjutasingi, et mulle meeldiks kui mõni isuäratav pilt meie köögis ripuks. Ootasin ilusti raamatu ilmumise ka ära, et siis pidavat olema hea valik, et saab kohe ahjusoojade piltide hulgast valida ja nüüd mul siis ripuvadki köögis kolm Marju tehtud pilti. Kalle ja Ketlin nüüd narrivad mind, et ise püüan vähem kooki süüa ja siis kolm sellist isuäratavat varianti ripuvad koguaeg silme ees. Proovin siis rohkem silmadega isu täis saada ;)
Väike nõude fetish on ka minus ja ütleks, et kõigis meie pere naistes pead tõstnud. Enne igat sööki käib nõude valimine. Vahel tõstetakse kohe häält ja ka solvumispisaraid on nähtud ja kõik mingi tühise taldriku või tassi pärast. Õnneks on meil neid ilusaid ja lillega või siis tibuga taldrikuid rohkem :)… ja ma ei saa midagi öelda, täpselt nagu ka fototehnikas, et ega tehnika pilti ei tee, siis ikkagi on nii, et kallimad nõud on ilusamad ja vastupidavamad ja kergemini puhastatavad jne jne… Meil on umbes sama vanad Ikea ja Villeroy valged taldrikud. Isegi muster, pigem mustritus on neil sarnane. Tänaseks on vahe selles, et Ikea taldrikud on noakriipse ja muid siisekulunud jälgi ning täkkeid täis, samal ajal kui villeroy omad läigivad nagu prillikivid ning tänu sellele on need viimased meil ikka kümme korda tihedamini kasutuses. Mulle väga meeldivad vanad nõud ja minu unistuses ongi mul köögis sellised lahtised riiulid, kus suures virnas on valged taldrikud ja kausid, nii et ükskõik kui palju sul ka külalisi on, siis kõigile jätkub. Suure pundi vana hõbest lauahõbedat tahaks ka. Esialgu on aga laual purgis ainult igaühe lemmikkahvlid. Ja isegi neist on kõigil omad lemmikud…
Kokkuvõte…vaatame kuidas meil söögiga läheb ja laste söömisest peaks kohe ühe pikema kokkuvõtte tegema, sest meil sõbrannadega läks kohe vaidluseks, kui ma tuliselt väitsin, et kohuke pole mingi hommikusöök ja enne jätku üldse söömata kui seda sööb ;)…ja et mitte olla silmakirjalik, siis mu lapsed söövad ka vahel kohukest, aga ma ikka räägin seda juttu teine kord…
