Arhiiv kuude lõikes: november 2013

Lill

hommikusöök

Hommikusöök söö ise, lõunasöök jaga sõbraga ….. teate küll jah, aga ikkagi. Minu, omaarust ju väga hea teeoria, et mida hiljem ma söön, seda vähem aega jääb päeva jooksul süüa, ei olegi hea :) No ja kuna ma tahan tubli olla, siis ma teen nii nagu kästakse ehk et hakkasin hommikuti korralikult sööma. Ja kui õhtuti kästi süüa kõike seda, mis energiat ei anna, siis ärkadki hommikuti tühja kõhuga. Pärast kolme kuud uut elu, kus toitumise suunamisega pole eriti kaugemale jõudnud, kui et sööma peaks 5 korda päevas ja soovitavalt kindlatel kellaaegadel jne jne ja ülejäänu siis nii omatarkusest, et nisujahu ja suhkrut ei ole mõtet süüa, olen jõudnud kaalukategooriasse – normaalne :). Kui ma 3 kuud tagasi vaatasin ainult kaalunumbreid, et eesmärk võiks olla kuidagi numbriga seotud, siis tänaseks on palju olulisemaks saanud see, mis peeglist paistab ja kuidas enesetunne on. No ja kui on jäänud alles ainult üks paar motivatsiooni pükse, siis tundub, et tee on õige.

Aga ikkagi hommikusöök. Tänaseks hakkab uus elu juba kenasti paika loksuma. Lemmiktrennid on teada ja kenasti nädalasse ära paigutatud ja kuigi ükspäev Kalle mulle mu lapsi tutvustas, siis minu küsimusele, et kas ma jätan pooleli, ei öelnudki ta jaaa, nii et…. ;). Hommikud on minu lemmikud. Mõnus on ärgata ise enne äratuskella. Mul seda polegi, aga Kalle järjekindlalt arvab, et see on vajalik ;) Suuremad lapsed ärkavad üles esimese hüüdmise peale ja nii kaua kui nemad riidesse panevad mängime meie Kärdukaga teki all peitust või post-post-traat-traat-elekter mängu ja voodist välja tuleme viimasel minutil, aga selle eest hea tujuga. Voodist väljas, on umbes täpselt 15 minutit aega uksest välja jõudmiseks ja see on küll pigem nagu sõjaväes. Need hommikud on vähemuses, kus keegi häält ei tõsta ja kedagi tagant kiirustama ei pea ning kõik vajalikud asjad kaasas on. Kalle lastega uksest väljas, algab minu hommikusöök. Ma nüüd päris igal hommikul ka erinevaid asju ei söö, aga hommikusöök on küll puhas minu egoistlik nauding ja seda siis koos mõne salvestatud kokasaatega- peaaegu tund minu aega.

see ei ole küll mu hommikusöök, aga esimene kondiproov kokakoolis. Tuli välja, et niimoodi kiirelt hakkimine ei olegi raketiteadus, vaid vägagi kergelt õpitav ja natukese harjutamise järel hakkab juba tulema ;)

minu lemmikud on munad ja hetkel siis pannilt tulnuna. Kuna see pilt on ikka päris vana juba, siis tänaseks on kõik juba täpselt välja timmitud, et kui kuumale pannile ja kui kauaks ;).

kuigi üks leib ja üks muna pidavat olema liiga vähe, siis noh…praegu ei mahu palju rohkem ;)

meie pere lemmiksalat, kus on kodujuust-tomat-kurk

hooajaline ;)

krevetid, avokaado, sidrunimahl

seened, paprika ja munad

ükspäev tegin lastele ka süüa ;) Minul on küll soojad mälestused pioneerilaagrist ;) … ja rääkides saiast/leivast….siis poes riiuleid vaadates, siis kas tõesti see öko ja mahe toodete hinnavahe on nii suur, et neid teisi on poesikka vähemalt 10 korda rohkem valikus, või on teadlikkus nii väike või mis ulmekogus päevas leiba siis süüakse, et see paarkümmend senti nii oluline vahe on. Kurbusega pean mina küll tunnistama, et meil läheb leib päris tihti hallitama ja nii kaua kui nii juhtub, siis ikka ainult mahe.

ja minu söök. Lapsed tahtsid ka minu sööki…. lisaks triigitud saiadele.  Ma ei saa nüüd küll öelda, et mul mingid erilised lapsed on, aga ma ikka arvan, et eeskuju-eeskuju-eeskuju ja meie peres küll keegi ketsupiga makarone ei nõua. Mitte, et nad nüüd nendest ära ütleks, aga kõike muud söövad ka väga hea meelega.

Meil nimelt oli koolis koosolek ja ma ikka järjekindlalt uuristan seda koolisöökla teemat, aga no seekord olid ikka eriti ulme vastused – lapsed ei tahagi muud kui makarone ja hot doge ja miski muu neile nagunii ju ei kõlba…. ja kui selliseid lauseid vanemad kõva häälega välja ütlevad, siis ega lapsed kurdid ei ole. Ja kui ma Ketlini käest küsin, et kuidas on, siis tema ütleb, et kui makaronid on, siis need on pehmeks plönniks keedetud ja tavaliselt külmad ka veel ja ühepajatoitu on liiga harva. Ma ei saa nüüd öelda, et ma ise mingi täisulikkus oleks ja enne sõin ma ilmselgelt liiga palju, valel ajal ja ikka natuke valesid asju ka, aga no ostukorv nägi ikkagi parem välja kui enamusel, mis poes kassajärjekorras paistab. Mis  mu jutu point on, et kui kodust eeskuju ei ole, siis hakkavad lapsed õigesti sööma alles täiskasvanuna kui endal mõistus korrektuurid teha käsib. Nii et laste söögi koha pealt peab ikka palki enda silmis nägema. :)

see ei ole küll hommikusöök, aga üks meie pere lemmiksööke – kõrvitsasupp kanaga

ja laste lemmik – riis liha ja köögiviljdega…

noh ja ma eraldi postitust ei viitsi teha, siis meie pereliige, kes ilmselgelt naudib oma elu ;)

ja niimoodi süles on ta ainult siis kui ta kinni püüda ja kinni hoida ;)

Rubriigid: Krista, muu | 6 kommentaari