Arhiiv kuude lõikes: mai 2015

Lill

3 tüdrukut :)

Ma ju ikka lausa peaks :) pildistama peresid, kus on kolm tüdrukut :) Kui me esimene kord kohtusime, siis ei olnud mitte ühtegi :)…ok, üks oli, aga ta oli kõhus ja nii need aastad lähevad ja nüüd on kolm :) Väga lahe. Vaatad kõrvalt nagu enda hull elu paar aastat tagasi ja mõtled, et kuidas ta küll jõuab ja saab ja suudab. Naljakas ongi seda kõrvalt vaadata, sest kõik on nii tuttav ja igal vanuses ongi lapsed just sellised ja igal lapsel peres on väga sarnane osa täita. Esimene ikka see kõige targem ja teine see kõige leplikum ja kolmas kõige nõudlikum….või siis mitte :)…armsad on ikkagi kõik ja neil ikka nii veab, et nad üksteisel olemas on :)

Rubriigid: beebid, kodus, pered | 3 kommentaari
Lill

40+

Ma kirjutasin selle pealkirja juba vähemalt 3 nädalat tagasi :) Noh ja nüüd, midagi peaks ju siis siia alla ka kirjutama.  Mis siis nüüd teistmoodi on – kõik ja mitte midagi. Hommikul ärkad üles ja vaatad, et kas kuskilt veel eelmise õhtuga võrreldes maa poole kisub. Ütleme nii, et selili pikutades ei saa sellest väga aru ja tasub väga selle optimistliku noodiga jätkata.

Kui mitte esimene, siis kindlasti teine käik on ju hommikul kööki. Üks on kindel, kõige lihtsam on selles vanuses ennast paksuks süüa :). Ja ei tule siia midagi 30+ või veel 20+ inimesed ütlema, et ohh ma ajan jama…ei aja :) 40+ on elu nautimiseks ja paksuks saab ka ennast kõige paremast süüa ja just nimelt, seda enam. Maailm on täis niiiiiii häid asju ja kui sa elad selle nimel, et süüa, siis saate isegi aru.  Aga igat asja ainult ampsu kaupa :)

Kolme tütre kõrval saab ennast õnneks ohjes hoida, sest kui hommikul meie külmutuskapp lahti teha, siis on seal tavaliselt ainult juustu ja kurki. Igaüks võtab ühe röstsaia viilu ja vähemalt kolm õuna tuleb sajaks viiluks saagida ja need lähevad teele kaasa. Ok ma nats liialdan, selle tühjuse osas, aga noh, mida vähem seal on, seda parem :)

Riided. Ma ei saa aru, mida nüüd siis kandma peaks. Kui tunne on nagu 20+, siis saate isegi aru, et mingid keskealise proua riided ei lähe mitte. Kodune töökoht lubab pidzaamas päeva veeta ja õnneks mul pole ei töökaaslaseid ega ka mitte nii püsikliente, kellega ma kohtuks tihemini kui 2 korda aastas…nii tekspüksid t-särk ja tennised on väga hea :). Sõbranna Külli kirjutas ka, et kui sul on palju lapsi, siis on igal juhul tennised parim valik, kui sa tahad kõigist lubadustest kinni pidada, kaasa arvatud see, et me jookseme selle puuni võidu ja sa kaotada ei taha :).

Mis nüüd ülejäänud päevast saab. Ma saan aru, et ma nagu jõuaks kõike ja samas ka mitte midagi. 40+ peaks tegema tööd ainult nii, et see on puhas nauding, kõik muud asjad võib alati edasi lükata. Ükspäev ma mõtlesin, et milleks on vaja koju meest, aga selleks, et kui sulle mingi kodune tegevus ei meeldi, siis on väikegi lootus, et ta teeb selle ise ära….saite aur jah, väike :) Mõnikord läheb õnneks. Üks õhtu olin just diivani kuju võtnud, lapsed magasid juba peaaegu ja kass lõhkus köögis ühe klaasi ära. Kallet ei olnud veel toas. Nii tuli, läks kööki….vandus…tuli köögist ära….aga tolmuimeja….ega nende klaasikildudega seal öösel ei juhtu ju midagi :) …. aga olgem ausad, ta tegelikult teeb ikka väga palju asju ja ikka õigustab ennast vägagi ;)

Kui ma ei söö ega maga ega tee tööd, siis ma käin trennis. Ma ikka käin seal päris palju ja pigem pean ennast tagasi hoidma, sest mingil kummalisel põhjusel kuulub see nüüd nende tegevuste hulka, mida ma väga tahan teha. Ikka kordades rohkem kui süüa teha või koristada. Eks mul katus sõidab küll vahel sellepärast, sest lugege ise internetist – söö seda, ära söö seda, tee seda trenni, ära seda küll tee, tee nii palju, hull oled või, nii palju ei tohi küll teha. Ei tea, kas siis tasubki öelda, et käid 5x nädalas trennis ja ei plaani midagi võita :) Kuigi….mulle väga meeldib lugeda, kuidas teised trennis käivad ja mida nad seal õpivad ja mis põhiline, milliseid järeldusi nad oma vigadest teevad.

Ega see põhjus nüüd ka väga vale ei ole, et käin trennis selleks, et saada lisaenergiat, mida ära süüa :) ja kuna  ma juba aastake olen samas kaalus, siis järelikult ma olengi selle kõik ära söönud :) 40+ ei saa midagi restoranis eelrooga, pearooga ja ka magustoitu võtta, kui sa pole enne vähemalt 10km ära jooksnud.

Laste kasva(ta)misega tuleb ka tegeleda. Nendega on lihtne, vähemalt ma püüan võtta neid kui võrdseid ja rääkida asjadest täpselt nii nagu nad päriselt on. Appi kuidas mul on pidevalt tunne, et ma olen seda juba rääkinud. Jutukate inimeste põhi mure vist. Ühesõnaga oli vaja vaipu kloppida…muidugi kohe nüüd ja praegu ja kõik teised peavad omad tegevused jätma ja mulle appi tulema – Kalle kloppima ja tüdrukud vaipu tagasi viima. Meil on ka siin umbes miljon vaipa. Kalle siis ütles, et nii need asjad enam ei käi, et kui mina ütlen, siis kõik peavad hüppama. Läks siis tüdrukute juurde ja küsis neilt, et kas neile sobib praegu appi tulla ja kui nad siis tulid ja viisid vaibad ära, siis pärast tänas neid. Nii palju ma olen küll aru saanud, et ega mitte kellegile ei tohi öelda midagi sellist, mida sa ise kuulda ei taha, olgu selleks siis kas või – ole vait :) Kuigi naistedraama autos võtab vahel ohlikud pöörded ja siis ma ikkagi käratan, et olgu vait :) ja vinguva häälega hädaldada oskavad kõik meie maja naised :)

Ühesõnaga mul on tunne, et 40+ tahad, et kõik oleks koguaeg väga hästi ja hoiadki enda ümber ainult selliseid inimesi, kes väga su roosat mulli ei kõigutaks :) Ikka veel on tunne, et ükskõik mida võiks teha täiesti algusest ja kõik parem lihtsalt peab veel ees olema :)

Rubriigid: Krista, muu | 1 kommentaar