Kunagi väga ammu mulle väga meeldis kududa. See oli tegelikult rohkem selline aeg, kui midagi endale selga tahtsid saada, siis ei jäänud midagi muud üle kui endale ise teha. Aga aeg läks ja mingi hetk olin ma täiesti kindel, et rohkem ei hakka ma küll oma aega kudumisele kulutama. Kutsusin sõbrannad külla ja jagasin oma tagavara laiali. See oli natuke enne Ketlini sündi.
Kui Ketlin oli sündinud ja ma umbes pool aastat niisama näppu keerutanud, siis ostsin väikese toki lõnga ja hakkasin Ketlinile mütsi heegeldama. Kuna see oli see aeg, kui me tittedega päevitasime (st. nemad magasid ja meie päevitasime), siis oli ka teisi heegeldajaid ja nii oli kohe seltskondlik tegevus.
Edasi läks nagu ikka nende sõltuvustega…. teeks veel ühe mütis ja siis ühe kampsuni. Õnneks või kahjuks on mul nii, et iga asi mis väga kiirelt valmis ei saa ei tasu ettevõtmist. Nii on minu käsitöö ainult lastele suunatud.
Nüüd ükspäev tegin korda oma lõngatagavarad ja ohhh kus ma olen ahnitsenud. Ja lubasin endale, et mitte ühtegi lõnga ma enne ei osta, kui korv on tühi. Nii et kui keegi mind lõngapoes peaks nägema, siis kohe marss ligi astuda ja mind sealt välja kihutada. Sest ausõna mul on piisavalt lõnga, et teha vähemalt kümme kampsunit ja 10 mütsi lastele suveks.
mmmmõnus lõngakuhi:) jaksu vormi valamisel.
mina sain musi vanaemalt päranduseks lõngahunniku, mida realiseerida üritan. kõige sagedamini kuluvad need lõngad külla minekuks mänguasjade kudumiseks ja nende kõhutäiteks:) nüüd kui majja väikest oodata (suur on 13 ja tema ei vaimustu eriti hetkel kudumitest, vaid koob ise omale kindad, mütsid, sallid ja nõuab uut poelõnga), siis on ka mõned tibaitllukesed asjad juba valmis kootud.
häda on minu lõngakorviga aga see, et meie kiisudele meeldib seal pesitseda:) nii kipub see lõngapundar üsna ühtseks massiks kujunema ning vahel on raske sealt miskit eraldada. ka varrastega meeldib kassidele mängida ja nii avastan tihtipeale, et mõnest 5sest komplektist on üks või kaks varrast plehku pannud:(
Aga miks on lastel suvel mutse vaja? Vanasti olid mutsid talvel.
Mina avastasin kudumise alles novembris, aga lõngu on juba nii palju, et lasin laupäeval mehel Tartust tuua kõige suurema kaanega korvi, kus neid säilitada (pappkastide virn nurgas hakkas juba silma riivama). Nüüd on ainult üks probleem – kaan ei lähe kinni.
:D mul hakkab ka tekkima lõngu, mis seisma jäänud. Samas on palju ka neid mis lihtsalt oma järge ootavad. Koo ja heegelda hoolega ;)
hakka aga tööle, siis saad juba kiiremini uusi lõngu ostma :=)
Teretulemast lõngasõltlaste ringi. Ütleme nii, et meil pole see sõltuvus veel nii arenenud. On veel arenemisruumi. Aga minul on palju rohkem lõngu, sest mina pole neid kunagi kellelegi jaganud. Kangaid jagasin hoopis :)