Lill

aastapäev=kodutunne

Kui ma Kallega ükskord ammu jaanuaris tuttavaks sain, siis elas ta pisikeses 1-toalises Mustamäe korteris. Kui mina- kõik on võimalik ja kõike saab- suhtumisega, tema ellu tormasin, siis juba juulikuus kirjutas tema pangas alla lepingule ja vahetas oma korteri koos pisikese laenuga maja vastu Nõmmel. Tubli perenaine kolis ka kohe varsti sinna majja. Selle kümne aasta jooksul, mis me seal elasime, sai järejst iga ruut tehtud oma käe ja maitse järgi. Samamoodi on Kalle ju koos selle Nõmme majaga minu elus olnud. Isegi meie pulmatordi sõime me oma aias. Kui me sealt ära kolisime, siis võtsin aiast oma lemmiktaimed ja põõsad kaasa ning said teised siia uude koju vanasse maasikapeenrasse oma aega ootama jäetud.

Uude koju kodutune toomine on aga visa. Kui keegi niimoodi kiirelt küsiks, et milline mu kodu on, siis ma arvan, et siiamaani ma hakkaks esimese hooga kirjeldama Nõmme kodu. Võib-olla mitte enam maja seest, aga just väljaspoolt.

Uue kodu aias on küll suured plaanid, aga kuna mul suvel aega vähe ja labidaga pole siin esialgus ruut midagi teha, siis pole mul ka veel mingit suurt tunnet tekkinud….peaaegu..Muidugi on ilus. Astud hommikul õue ja linnud laulavad, päike paistab. Sama tunne, mis oleks igas suvekodus.

Esimene tunne tekkis kui jaanipäevaks sai terrass valmis. See tunne, kui palja jalaga saab uksest õue puu peale astuda, on juba minu jaoks kodutunne. Kui Kalle siis traktorimeeste ülitihedasse suvisesse töögraafikusse vahele ennast suruda ei saanud, võttiski ta labida ja käru ette ning hakkas mulda vedama. Vedas nii, et minu näpunäidete järgi sai keskele ka esimene lillepeenar. Õhtul enne pulma-aastapäeva käisime koos ja otsisime üles kohalike lillede alla mattunud väikesed Nõmme sõbrad ja paigutasime nad peenrasse. Poole pealt tuli juba tunne, et just nii peabki olema ja just nii on koguaeg olnud.

Pulma-aastapäeval kui me mõlemad kiirustades isesuunas tööle tormasime, jäi minu jaoks lahkudes silma suur hulk kodutunnet. Kalle kingitus mulle oli peenar ja minu kingitus talle oli see lilleliseks teha.

Tööpäev lõppes eile mul just täpselt nii vara, et ma jõudsin lillepoest veel paar uut sõpra tuua ja need teistele seltsi istuda. Lubasin nüüd endale ka, et nüüd on sõmr antud ja edasi võiks rohkem panustada. Homme hakkame muru külvama…. Augusti lõpuks peaks küll esimese aasta plaan valmis olema ja ma luban, et teeme pilti kuidas me murul pikutame ;)

Eile mõtlesin veel, et kui me niimoodi igaks pulma-aastapäevaks mingi aiaprojekti ette võtame, siis hõbepulmadeks jalutame täiuslikus botaanikaaias :). Igatahes see kingitus jääb nüüd küll kauaks meelde!

mõned pildid töökäigust kah :). Esimesed on küll juba olnud, aga annavad koos parema pildi kui linkides ;)

Rubriigid: minu aed. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.