Lill

aiaomanik

Kunagi ammu kui ma veel “noor” olin, lugesin ma horoskoobist, et mulle meeldib maa sees songerdada. Sellel ajal ma olin täiesti kindel, et see ei lähe nüüd küll minuga mitte kuidagi kokku. Igasugune aiatöö oli viimane asi, millega ennast lõbustada. Aga noh, aega läks ja nüüd mul on siis aastaid olnud oma aed. Aed on täpselt nii suur, et mitte ühelgi teisel majaomanikul ei ole nii väikest. ja seega käib tavaliselt minu jõud ilusti aiast üle. Kui ei käi, siis tuleb ja teeb minu ema kõik kihku-kähku korda, aga see on üks teine jutt.

Oma aia olen nüüd teinud nii, et seal oleks võimalikult vähe vaja teha, aga ilus oleks. Muru on täpselt nii palju, et 15 minutiga ära jõukas niita. Lille/põõsapeenrale pannud kasvama sellised taimed, mis vajavad ainult kastmist ja imetlemist ;) ja sibulad ja salati panin potti, et rohima ei peaks ;)

Aga kevadel on ikka mõnus küll, kui esimene asi õitsema hakkab, siis muudkui istuks ja vaataks. Nii ma siis istun ja vaatan oma hapude kirssidega, mis linnud tavaliselt ära söövad, kirsipuud. Meie kõige esimest õitsejat sellel aastal.

PS: Minu eelkasvatatud lilled pottide sees hakkavad ka juba ilmet võtma…. küsimus on ainult, kas nad ikka see suvi õitsema jõuavad ;)

Rubriigid: Uncategorized. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.
Saada E-mail

3 kommentaari postitusele aiaomanik

  1. Pingback: aiapisik « mina ja mu väike pere

  2. Anu kirjutab:

    kas sa oled varem ka salatit potis kasvatanud ja kuidas see on õnnestunud?
    ma vist ükskord tuvastasin teie maja ja seega ka aia asukoha, kui sealkandis kepikõndi tegin:)

  3. Marje kirjutab:

    noh kui kirsid nigunii hapud on, siis on kõik hästi… linnud söönud, inimesed rahul, saab ju vähemasti silmailugi kevadel:)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.