Lill

Aljona ja Rain

Ma ei tee seda peaaegu mitte kunagi…ok mis peaaegu. Ma polegi seda kunagi teinud. Tulen pulmast koju ja järgmisel päeval panen pildid blogisse. Aga kui ma täna üles tõusin ja ikka veel oli see eilse tunne ja aknast välja vaadates nägin, kuidas see nii lihtsalt käest libiseb, siis ….ma pean seda lihtsalt tegema. Ma ise ei usuks ju, et eile paistis päike ja sooja oli rohkem kui lubati ja terve päev oligi selline, et kõik oli lihtsalt nii hea ja õige.

Me kohtusime esimest korda mitu-mitu aastat tagasi, kui nad käisid minu juures perepilti tegemas. Paar aastat hiljem sattusime kokku lasteaia hoolekogusse ja näed eile sattusin nende pulma :). Aprilli pulm on alati selline, et nagu kõik tõenäosused oleks sinu vastu – soojus, päike, värvid. Ja ikka ja jälle on elu tõestanud, et mingi ime läbi on just see kõik just sellel päeval sinu poolt. Esimest korda pakkusin ettevalmistuseks välja oma kodu. Ma teeks seda veel. Kui pruut helistas, et ta jääb natuke hiljaks, siis jõudsin mina selle ajaga ära pesta kõik nõud ;) Just nii vabalt ja mõnusalt sai jalgu kõlgutada ja ilusaid pilte tegime ka siin minu kodu juures. Päike paistis ja nii mõnusalt soe oli, et keris üles selle suviste pulmade tunde, et just nii peabki olema. Peokoht oli ka minu jaoks uus ja sinna tahaks veel sattuda…ühesõnaga koju sõitsin nats nagu pilves ja nüüd tahaks nii väga, et see päike ikka edasi paistaks….

Pildid, mida ma mäletasin nende tegemise hetkel ja ühel päeval kui ma terve kausta ette võtan, siis äkki leian sealt hoopis uued lemmikud :)

Rubriigid: pulmad. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.